(https://en.wikipedia.org/wiki/Taushiro_language 29.10.15) Keelest enesest Kõige rohkem infot tauširo keele kohta on pärit Neftali Alicea Ortiz'i sulest ja tema 1975 aastal välja antud tauširo-kastiilia-tauširo sõnaraamatust. N.A. Ortiz on kirjutanud ka mitu teist olulist teost tauširo keele kohta. 1972 aastal alustas ta toona noorukese Amadeo Garcia kõrval tauširo keele õpinguid, et keelt uurida ja seda säilitada. Tauširo tähestikus on 17 sümbolit, mis representeerivad keeles olevaid foneeme. Need sümbolid on: a, c, ch, e, h, j, n, fi, o, q, r, t, u, v, y, '. Enamust neist hääldatakse samamoodi kui kastiilia hispaania keeles. H hääldatakse i, o, e ees nagu g, aga muidu nagu l. N: he'i (ge'i); hu'no (julnd); chi'hanta (chiljanda!) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil
Chalmersi teadvuse käsitlus Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. · "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. · "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega Unerütmid Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Taju sõltumine isiksusest · Teadmistest · Väärtustest · Tõekspidamisest · Vajadustest · hoiakutest Värvitaju punane, roheline, sinine Hüpnoosi olemus on teadmata. Hypnos (kreeka keeles 'uni') on vanakreeka mütoloogias unejumal, Nyxi (Öö) ja Erebose poeg, Thanatose (Surma) kaksikvend · Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. · Sisendatakse kujutlusi.
kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine. Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema, grupeerima. Meie ei saa töödelda kogu infot, vaid peame selekteerima, välja selgitama, mis on oluline. 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse 46. Taju sõltuvus isiksusest. Tajumisprotsesse mõjustavad kõik selle inimese isiklikud omadused elukutse, teadmised, püsivad hoiakud, huvid, tunded, vajadused, väärtused jne. Apertseptsioon. 47. Müller-Lyeri illusioon. 11 Noolte pikkuste vaatlemine. Tegelikult on kõik ühepikkused aga kuna nootle otsad on
Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism,
Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised tunnused. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine Tunnetus on ülevaate keskne osa. Kategoriseerimine on protsess, mille käigus erinevaid olendeid koheldakse samaväärselt. (Medin & Aguilar, 1999) 45. Sümbolid kui representatsioonid. Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad. Tegemist võib olla kokkuleppega, kuidas representeeritakse. Represeteeritakse nt piltidega, valimisreklaame. Misjuhul on pilt sümboliks. 46. Taju sõltuvus isiksusest Teadmistest Väärtustest Tõeks pidamisest Vajadustest hoiakutest 47. Müller-Lyeri illusioon. Müller-Lyeri illusioon - kui kaks sirglõiku on sama pikad, siis näib nooleotsaga sissepoole suunatud lõik pikemana, kui väljapoole suunatud nooltega lõik 48
nad on asjad, mis omavad oma eksistentsi ja karakterit üksnes tänu ideedele. Siin on Platoni filosoofia otsustavalt erinev Aristotelese õpetusest, kelle jaoks iseseisvad ja primaarsed on just üksikud asjad ja nähtused, seevastu see, mida Platon peab iseseisvaks, esineb asjades vaid omadustena, omadused aga ei oma ontoloogilist iseseisvust. Platon omistab iseseisva olemise täielikult iseenda jaoks eksisteerivatele ideedele. Sest ainult nemad representeerivad asja olemust, tüüpi, seda, mis üks asi on puhtalt iseendana, mitte millegi muuga segunematult. Ajalis-ruumilised asjad seevastu on alati “niihästi see kui ka teine” (Politeia V, 479 b 9-10), ei oma seega mingit puhast olemist ega ka mitte iseseisvust. Nende olemine on pelgalt osavõtus-olemine. Kui aga ideed ja ajalis-ruumilised asjad on täiesti erinevad, siis kuidas on ettekujutatav ideede kohalolu igas üksikus asjas või iga üksiku asja osavõtt tema liigi ideest
seda ei ole) Loodus kui materiaalne või vaimne ressurss utilitaristlik vaade, mis võib olla majanduslik, aga ka teaduslik; suhe inimese ja looduse vahel toimib tänapäeval ja areneb tulevikus (tulevikku suunatud); progressiusk kultuuri ja tehnoloogia arenedes on võimalik taasluua ka teatud tasakaal inimese ja kultuuri vahel Kultuur kui looduse jäljendus kultuuris olevad tekstid kirjandus, kunst, film jne representeerivad loodust või annavad selle kohta infot; oluline antiikkultuuris; mimeesi mõiste; kultuur omandab midagi mis on loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja
usaldada, kuivõrd üks kõikvõimas pahatahtlik jõud võib meid tahta nende kaudu teadlikult eksitusse viia, siis paistab tõepoolest kõik olevat kahtluse alla seatud. Oluline ongi nüüd täpsustada, mis siis kahtluse alla on seatud? Kõikehõlmava kahtluse alla on seatud meie nii igapäevaelus kui ka teaduses niiütelda instinktiivselt tehtud eeldus, et meie ettekujutustele vastavad teatud nendest ettekujutustest sõltumatud objektid, või teisiti üteldes, et meie ettekujutused representeerivad neid objekte korrektselt, nii et me olema võimelised oma ettekujutuste alusel nende objektide üle paikapidavalt otsustama. (Mõistega ettekujutus on siin silmas peetud ükskõik millist teadvuse sisu, mis esitab, representeerib mõnda objekti.) Kahtlus on tõepoolest universaalne siis, kui ta seab inimese ettekujutuste ja ettekujutuste objektide vahelise representatsioonisuhte tervikuna küsimuse alla. Cogito ergo sum ja uusaja subjektiivfilosoofiline lähtekoht
• Sõlmimisprobleem (binding problem) – kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks? 1) Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria: tähelepanu on mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja alles seejärel jõuab objekt teadvusesse. 2) Von der Malsburg, Singer, Engel ja Cricki neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism: tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid, mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui me mingit objekti teadvustame, siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40 Hz sageduse ümber. Hiljutised uuringud on oletanud, et ei sünkroniseerita mitte ainult sensoorseid tunnuseid, vaid ka muid kognitiivse akti dimensioone, nt assotsiatiivnemälu, emotsionaalne tonaalsus, motoorne planeerimine.
Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. - Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria – tähelepanu on mehhanism mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid mis saadavad perioodiliselt välja bioelektrilisi impulsse. Kui objekti teadvustame siis erinevates piirkondades olevad neuronite laenglemised sünkroniseerivad 40hz sageduse ümber. Milliseid ajupiirkondi on teadvusega seostatud? - Mediaalne frontaalne koor, posterioorne parietaalne koor, posterioorne vöökäär, eesmüür X LOENG – keel ja kõne Keelefunktsiooni tekkimise ja arengu seisukohti
· Tekstuaalsed · Interpreteerivad Mitu koodi koos sünkretism. Vrd Fawcett SOTSIAALSED KOODID laiemas mõttes on kõik semiootilised koodid "sotsiaalsed" loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid); kehakeel; tarbekaupade (riided, autod jmt); käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] pertseptuaalsed (eriti visuaalne);
annaabi.ee 
