põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused teleja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päevpäevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad
avasime esimese ajutise nituse. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Tri linn, ning rahvusringhlingu 75. aastapeval (18. detsembril 2001) avasime psinituse esimese osa klalistele. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud leskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvtjaid kinkisid. Tnaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuvtja konstrueeris 1930. aastal V. Jaakson. Raadioamatridel nnestus 1930. aastatel vastu vtta telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte
nii Urmas Paeti ametit (Välisminister) kui ka neutraalseid tegusõnu. Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 kuuluvust mainiti vaid ühes artiklis, mis näitab, et antud isiku puhul ei ole erakondlik kuuluvus väga oluline. Suurem enamus (81%) artikleid on kirjutatud Postimehe ajakirjanike/ reporterite/ toimetajate poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi võib seostada sellega, et meil on tegemist ministriga, kelle töö ja tegemised ei ole tekitanud
või lühikeste märkustena. Faktilehel ei pea isegi täislausetega kirjutama. Enamikel juhtudel kirjutab reporter loo faktilehe põhjal üldjoontes valmis ning helistab teile, et saada lisadetaile või tsitaate. Keerulisemas meediaolukorras või kriisis, kui saadate järjest välja uuendatud pressiteateid või infolehti, avage juhtumitoimik. Selles võib arhiveerida ajutised või lõplikud dokumendid. Sinna peaksid kuuluma kõik pressiteated, ajaleheväljalõiked, vestluste salvestused, reporterite poolt sagedamini esitatud küsimused, faktilehed, vahetatud sõnumite koopiad ja muu asjassepuutuv teave. Kui olete otsustanud, millist infot avaldada ja millises vormis seda esitada, peate otsustama, millised meediaväljaanded info saavad. Pressiteate väljasaatmine Adressaatide loetelu põhineb teie teadmistel loost ja olemasolevast meediast. Te otsite oma loo sisu, publiku huve ja neid kahte ühendava meedia ühisosa
Jutt peab olema aeglane ja selge. Panna allikat vabalt tundma. Vabandada. Küsimused olgu lühikesed. Märkmed kohe ülesse kirjutada arvutisse. Pärast intervjuud märkmed üle vaadata ja kirjavead jm parandada. Vastastikused kaebused Reporterid kaebavad, et allikad ei vasta küsimustele täielikult. Sellel on põhjused: ei saada küsimusest aru, unustatakse küsimus ära, ei ole piisavalt kompetentsi, ei taheta vastata. Allikad kaebavad omakorda reporterite peale: ettevalmistamata ja ütlevad ka seda; reporteril on eelnenud arvamused, mille kohta proovitakse kinnitust saada ja ingotakse muud; räägivad rohkem endast kui ajast; käituvad tüdinuna ega hooli. Välditavad on need kõik: kui reporter valmistub igaks intervjuuks korralikult ega looda lihtsalt õnnele ja improvatsioonioskusele.
• Samuti ei tohi autor uudises lisada saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu – irooniliselt, üleolevalt jne. Sellised hinnangud peavad välja tulema kõneleja jutust. Kui nad ei tule välja, siis on võimalik näidata kõneleja tegevust, mis hinnangut kannav – lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid verbe ning vastupidi. Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe. Vältida mittekeelelist tegevust osutavat verbi: naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne. Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad
Vaja on täpseid ja kohest ülesmärkimisi. • Draama ja põnevate detailide otsimine ei tohi varjutada sündmuse tuuma. • Vaja ürituse organiseerijaga kontakti, et kontrollida fakte. Avaliku vaatluse puhul peaks ennem sündmust otsima organiseerijaga kontakti. • Halvasti nähtud sündmust ei tohi kirja panna juhuallikate abil ja esitada seda kui oma vaatluse tulemust. Reporterite vaatlusvead: • Märkmed sündmuse algusest on tihedad, lõpud hõredad. Ei osata jagada oma energiat ja väsitakse ära. • Fakte on vähe ja moonutatud. Reporter ei oska eristada fakte ja seiskohti. • Detailid on juhuslikud ja märgitud nii, et hiljem ei suudeta avada tegelikke detaile. • Ei ole märkusi mitteverbaalsete liikumiste kohta. • Kirjapandu on juhuslik. Pole mõeldud uudisväärtustele, pole mõeldud sellele, mida lugeja tahaks teada
saab ette kavandada · Ootamatud uudised toimuvad ootamatult, neid tuleb kohe levitada ja neid on kõige raskem rutiinselt käsitleda, kuid nad moodustavad väga väikese osa uudistest. · Mitteplaneeritud uudised ei ole seotud konkreetse ajaga; neid võib säilitada ja avaldada siis, kui see uudisteorganisatsioonile sobib 40. Uudiste valiku tegurid · Sündmustega seotud isikute võim ja kuulsus · Reporterite isiklikud kontaktid · Sündmuste asukoht · Võimu asukoht · Ennustatavus ja rutiinsus · Uudissündmuste lähedus auditooriumile · Sündmuste värskus ja aktuaalsus · Ajastus seoses uudistetsükliga 41. Suhtekorraldus ja uudiste käitlus Mõnes valdkonnas on uudistemeedia ja allikate sulandumine peaaegu täielik nt poliitika, riigivalitsemine ja kohtuvõim. Sellele aitab kaasa professionaalsete suhtekorraldusagentuuride tegevus.
hoida. Tegelikult ei ole see kasulik asutusele ega ka ajakirjanikele, sest osalised muutuvad teineteisest sõltuvaks. Tihtilugu kujuneb see sõprus lühikeseks ja valmistab suure pettumuse. Organisatsioon ei saa piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. Suhelda tuleb kõigiga, sest kriisiolukorras on asutusele kindlustatud sõprade ja tuttavate toetus, küll aga mitte laia avalikkuse oma (sh ka reporterid väljaspool sõberajakirjanike ringi). Lisaks võib ühtede reporterite teistele eelistamine tekitada olukorra, kus ringist välja jäävad ajakirjanikud eelistavad kommentaare küsida ettevõtte konkurentidelt või vastastelt. Igal ajakirjanikul on püsiallikate ring ning asutusele on oluline olla võimalikult paljude ajakirjanike ja väljaannete regulaarne infoallikas. Ka ajakirjanik peab säilitama sõltumatuse, et kirjutada tasakaalustatud artikleid. Sellest oleneb nii tema kui ka meediakanali usaldusväärsus.
Hakati läbi viima ka auditooriumiuuringuid, et reklaam jõuaks sihtrühmadeni. Reklaamide paiknemine lehes sai suureks probleemiks: taheti, et reklaam oleks nähtaval ja tõsistele uudistele võimalikult lähedal. See muutis ajalehtede väljanägemist. Tihti tuli ette reklaamide maskeerimist uudisteks, samuti kaubamärkide mainimist uudistes. Äriga seonduv muutis ajalehtede toimimist ja uudiseid üldiselt, muutus toimetuste töökorraldus. Hakati korraldama meediasündmusi ja reporterite ülesandeks sai lugude otsimine. Ka mujal maailmas, ennekõike Euroopas tingisid ühiskondlikud muutused - kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Inglismaale oli iseloomulik, et 1855-61 eemaldati ajakirjanduse pealt võetavad maksud ja see tõi kaasa hinnalanguse ning tiraazide suurenemise. Majanduslik konkurents sundis arendama nii toote sisu kui ka tootmisprotsessi korrastama
156 toimingut ei soovi või haiglasse transportimisest keeldub. Püüdke teda rahuliku ja veenva selgitamise teel koostööle motiveerida. Selgitage talle asjalikult, millised meditsiinilised ja juriidilised tagajärjed tema otsusel on ja kindlustage enda tagala, vormistades transpordist keeldumise kirjalikult. 5) Viies põhimõte: olge oma patsiendile advokaadiks! Kaitske patsienti häirivate mõjude ning uudishimulike ja reporterite eest. Vahel ei võeta kiirabibrigaadi koos uue patsiendiga haiglas kuigi rõõmsalt vastu. Esitlege patsienti tema nimega ning andke anamnees ja ka lühike kokkuvõte tema sotsiaalsest taustast. See võib aidata patsiendis objekti asemel subjekti ehk individuaalset, oma elulooga inimest näha. Erineva etnilise päritoluga patsientide vajadused Erakorralise meditsiini tehnikuna võite kokku puutuda väga erineva etnilise päritoluga patsientidega
annaabi.ee 
