puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust -tavalised lülitid asendada valgusregulaatori või liikumisanduriga -äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri -päikesepaneelid
5)transpordi kiire areng 6)veokulude langus - rahvastiku hõive muutus. Globaliseerumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostamine tervikuks Innovatsioon kasulik arendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti. Liiderfirmad ettevõtete vahelisi koopratsioone korraldav ja kooskõlastav firma. Alltöövõtjad allhanke korras tellijale? toodet või detaili. Glob. + 1)suurem turg kaupadele 2)konkurents nõuab kvaliteeti 3)odav tööjõud 4)reostav tööstus viiakse arengumaadesse Glob. 1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele.
(põhjustab eutrofeerumist). Ainus ,,heaks" hinnatud rannikuveekogum asub Saaremaast lääne pool. Selgrootu põhjaloomastiku seisund on enamus veekogudes hea. Fosfori juhtimine merre (reoveega) on viimastel aegadel vähenenud. VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 20% (15) Eesti veekogudest on hinnatud kesiseks (ülejäänute seisund on hea). Inimtegevus mõjutab igati vooluveekogude kvaliteeti. Ainult viies veekogu(mi)s on seisund hinnatud väga heaks. Heitvete reostav mõju on viimastel aastatel aina vähenenud. Põllumajandus mõjutab endiselt veekogude seisundit suurel määral. JÄRVEDE ÖKOLOOGILINE SEISUND 2/3 Eestis seiratud järvedest on heas seisundis. Peipsi ja Pihkva järve kvaliteet on kesine. Peipsi järve seisundit mõjutab rohkem toitainete sisaldus kui inimtegevus. Pihkva järves on fosforisisaldus tõusnud (järv eutrofeerub). Kuumalained ja eutrofeerumine võivad nendele kahele järvele mõjuda laastavalt (2010
kui see kõik muuta elektriliseks, siis on nafta edukus langenud suurel määral. Kõik sellised tegurid, pealt vaadates väiksed, kuid lõpp tulemus oleks üpris kulukas või kahjulik, võivad saada naftale nõrkuseks. Naftaga kaasneb suur oht, ehk siis reostus. Reostus võib olla nii maismaal kui ka veekogudes, olgu see siis ookeanis, meres või järves. Mõeldes esmalt maismaal olevale reostusele, arvame, et see ei ole nii reostav, kui on vettes olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda naftat kokku korjata. See kõik on lihtsalt maapinnal ja imendub vaikselt maapõude, hävitatdes enda alla jäävad taimed ja on võiamlik, et see hävitab ka taimeliigi, mida on väga vähe alles meie looduses. Vettes olev reostus on võimalik kokku korjata selleks mõeldud lavadega. See on küll kulukas ja aeganõudev protsess aga vähemalt ei ulbi see siis kaldasse.
Prügi tuleb ka sorteerida, kuid peamine on siiski see, et prügi maha ega mujale ei visata, kuhu see tegelikult ei käi. Prügi sorteerimine pole kellegi teise jaoks hea, kui ikka ainult inimese enda jaoks. Seepärast tuleks prügi ka sorteerida. Pudelid tuleks viia taarapunkti, see on kasulik nii loodusele kui ka inimesele, sest inimene saab selle eest ju raha ka. Kindlasti ei tohi reostada vett. Näiteks auto pesemine kuskil meres või järves on väga reostav. Kui kõik inimesed peseksid oma autot või midagi muud sellist näiteks merevees, siis oleksid lood veega kindlasti juba päris halvad. Ka õhku on võimalik puhtamana hoida, sõites ühistranspordiga. Bussid on suured ja mahutavad palju inimesi. Autod on aga väiksed ja tihti sõidab ühes aotos vaid üks inimene. Kui kakskümmend inimest, kes sõidavad autos üksi, kasutaksid ühistransporti, siis oleks liikluses kakskümmend autot vähem. Ja olekski
korruse esikus oleva luugi (EI 15) kaudu, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Pööningulae tulepüsivus EI 30. Hoonesse paigaldatakse suitsuandurid. Pääs katusele tagatakse katuseredeliga. Redel peab olema maast kättesaadav ja peab ulatuma korstnani selle puhastamiseks. Krundil on tagatud tuleohutuskujad, pääsud krundile ja ümber hoone. Auto seisuplats on hoonest vähemalt 4 m. 1.5.6 Keskkonnakaitse Projekteeritav ehitis ei ole keskkonda reostav. Olmejäätmete kogumiseks paigaldatakse konteiner ja prügivedu toimub prügiveo firma poolt. 1.6 Tehnilis-majanduslikud näitajad Korruselisus 1 Krundi pindala: Täisehitusprotsent: % Hoonealune pind: 64,5 Kasulik pind: Netopind: Hoone maht: Abiruumide pind:
mõjunud põlevkivikaevandusi, Oru turbaraba ja muu. · Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves 7,2 m. · Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Keskkonnaprobleemid (EL 2012) Inimtegevuse otsene mõju · Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallamisega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. · Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust · Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud)
Kasutatav ressurss on info. Veokulud väikesed, keskkonna reostus on väike. Osalemine maailmamajanduses on suur. Nt Eesti, Austria, Taani 9.Laevandus – saab korraga palju vedada. Aeglane. Konteinerveod, saab kõike vedada Raudtee – kiire ning palju saab vedada. Ei saa nn uksest ukseni. Saab vedada kõike nt sütt Auto – Kiire ning uksest ukseni. Kulukas väga pikale maale ja eriti palju ei saa ka vedada Lennuk – Kiire. Keskkonda reostav ja vähe saab vedada. Toru – Kiire. Saab vedada ainult teatud asju, pole uksest ukseni. Nt nafta 10.Miks reisitakse rohkem? Suurem sissetulek, rohkem vaba aega, transpordi areng, reklaamitakse palju, rohkem võimalusi, mitmekesisem. Ristlusturism, mereturism, aktiivne puhkus, ökoturism, massiturism, säästev turism, tööstusturism, taluturism, loodusturism, kultuuriturism, sotsiaalturism, elamusturism, maaturism, jahiturism, kontsertturism.
saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud jäätmetes sisalduvast suurest orgaanilise e. biolaguneva aine hulgast. Sellest tulenevalt on vajalik orgaaniline aine enne prügilasse ladestamist teistest jäätmetest eraldada ja lagundada. Kaasaegne keskkonnasõbralik jäätmekäitlus ei ole enam räpane, loodust ja elukeskkonda reostav tegevusala, selle välistavad prügilatele ja jäätmepõletusseadmetele kehtivad kõrged nõudmised. Keskkonnasõbraliku jäätmekäitlussüsteemi väljaarendamine on aga võimalik ainult kõigi (elanikud, ettevõtted, KOV, riik) ühiste jõududega. Eesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: · Biolagunevate jäätmete tekkimise vähendamine või vältimine tootmises (tooraine ja materjali säästlik kasutamine)
siis meie kohal oli osoonikiht vaid 200 ühikut, milles ei ole midagi imestada ja vaevalt selline juhtum viimaseks jääb. Statistikaameti järgi on eesti vääveldioksiidi, kasvuhoonegaaside üks suuremaid saastajad euroopas. 6 Eesti plaanib elektri tootmisel üle minna tuumaenergiale, mis on oluliselt vähem loodust reostav. Samas on tegemist alles mõttega. Alternatiive on veelgi: tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtmine, päikeseenergia kasutamine, biokütuste kasutamine, prügipõletustehaste loomine (mis on juba käega katsutav Väo ja Iru prügipõletusjaamad on varsti ehitamisse minemas). Eestis on oluline propageerida looduslähedast mõtlemist ja looduse hoidmist. Ainult nii saame säilitada unikaalse keskkonna, mis meid ümbritseb. Kahjuks on näiteks
.....................................5 Läänemere Hüdroloogia.................................................................................................................................5 Läänemere ökoloogiline seisund....................................................................................................................6 Läänemeri maailma kõige saastunum meri.................................................................................................8 Läänemerd reostav laevade heitvesi ..............................................................................................................9 Läänemeres ohus olevad isendid....................................................................................................................9 LÄÄNEMERE KAITSE...............................................................................................................................13 ESTMAR .................................................................
6. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikademaastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. 7. 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Tõene või väär? 1. Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. 2. Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. 3. Põlevkivi kuulub taastumatude loodusvarade hulka. 4. Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb keelata taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. 5. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega. 6
raske ajada, ühiskonnasaastatuse oht <-> kivisöega kulub palju toorainet.) 142.Nimeta kaks tuuleenergia kasutamise eelist ja puudust seoses põlevkivi kasutamisega! (tuuleenergia on taastuv, loodussõbralik ja sellel on suur kütteväärtus / tuuleenergia võtab palju ruumi, saadav energiahulk väiksem <-> põlevkivi ei ole taastuv ega loodussõbralik.) 143.Võrdle päikeseenergia ja tuuleenergia kasutamise eeliseid ja puudusi! (päikeseenergia ei ole visuaalselt reostav ega üldiselt kahjustav <-> tuuleenergi on ööpäevaringne tootmine / tuuleenergia on ohuks lindudele, vajab palju ruumi ja müra palju.) 144.Tooga välja kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele, et Eestis on otstarvekas suurendada tuuleenergia kasutamist! (POOLT: - palju rannikuala ja tasast maad, keskkonda saastaks vähe; VASTU: - kallis rajada [tehnoloogiliselt], meil ei kuluks ära see energia [?], paremad kohad juba muu kasutusega.) 145
korrusel koridoris . Luuk on mõõtudega 900x1240 mm. Luugi tulepüsivus min EI15. Katusele pääseb väljastpoolt hoonet redeliga. 3.12. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkke konstruktsioonidest Tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. 9 4. KESKKONNAMÕJUD Projekteeritud ehitis ei ole keskkonda reostav. Reoveed juhitakse piirkondlikku reoveevõrku. Tahked jäätmed kogutakse prügikasti ja antakse üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. HOONE SISEARHITEKTUUR Siseseinad pahteldada/ krohvida ja värvida. Võib kasutada ka tapeeti. Laed pahteldada ja värvida. Põrandatele paigaldada kas lamineeritud või naturaalne põrandakate. Niisketes
Teiseks võimaluseks on turujõu piiramine kasutades hindade ja koguste reguleerimist. Tootmise ja tarbimise välismõjud Kõik me oleme kokku puutunud olukorraga, kus kellegi teise tegevus ka meile mõju avaldab. Vaatame, mis võiks mõjutada kalameest, kes hommikul Emajõele kalale läheb. Peamised tegurid, mis kalasaaki mõjutavad peaksid olema jõe kalarohkus ja loomulikult ka kalaõnn. Kas on aga veel midagi, mis kalasaaki mõjutab? Kui ülesvoolu asub jõge reostav tehas, hakkab kalade arvukus jões vähenema ja tulemusena ka meie kalamehe kalasaak. Kui naabrimees tuleb hommikul oma koeraga jalutama ja laseb koera just sinna ujuma, kus meie kalamees kala püüab, hirmutab ta sellega kalad minema ja kalasaak väheneb jällegi. Kui samas jõekäärus on oma kalaõnne proovimas veel teisigi kalamehi, vähendab see meie kalamehe saaki, sest osa kalu püütakse lihtsalt ära. Kui kalamees pärast tundidepikkust kalastamist ikkagi kesise saagiga koju läheb,
7. Milliste valdkondade arengut käsitleb Säästev Eesti 21? 1. eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. inimeste heaolu kasv 3. sotsiaalne sidus ühiskond 4. ökoloogiline tasakaal 8. Tooge näiteid kodukoha majandustegevusest, milles on arvestatud loodussäästlikkust, ning sellisest tegevusest, kus seda pole silmas peetud. Loodussäästlik: 1. Lihula katlamaja Loodust kahjustav/reostav: 1. Autodega sõitmine Õpik lk. 45-46 Mõisted Agenda 21 ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikide vaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi
kasvuhoonegaaside (näiteks happeline vesinikkloriid) tekkimine. Lenduvad monomeerid, lahustid ja muud kõrvalsaadused paisatakse otse vabrikute reovette. [4] Nailoni, millest tehakse näiteks sukkpükse, tootmise käigus eraldub lämmastikoksiidi, mis on CO2-st 310 korda võimsam kasvuhoonegaas. [4] Ükskõik, kas rõivad on tehtud puuvillasest või sünteetilisest kangast, on nende materjalide tootmine ümbritsevat keskkonda reostav. Tuleb meeles pidada, et kuna kiirmoe riideid toodetakse väga suurtes kogustes on selle keskkonna mõju palju suurem. [2] 2.2.1. Veekulu Vesi on fundamentaalne igale elusolendile. [14, lk 226] Maailma mastaabis kulub suurem osa vett põldude niisutamiseks. Kuigi vesi on pidevas ringluses, väheneb tavaliselt selle kvaliteet. [14, lk 197] Moe tarbimise kasv on suurendanud ka moetööstuse veevajadust. Riidetööstus kasutab vett väga suurel hulgal. [15]
6 mld t, samapalju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see
annaabi.ee 
