Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega
olid antiikaja mõtlejad/filosoofid. Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More "Utoopia". Inglise renessanssiteater Shakespear'i kaudu: -"Romeo ja Julia". Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest. 1) Teosed: -Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis. 2) Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal. 3) Giovanni Boccaccio - Novell "Dekameron". 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi. Novelli kui kirjanduszanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab armastust ja elurõõmu
pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise
saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf. Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe), dulcian (tänapäeva fagott). Arenes ansamblimuusika (16. sajandi lõpp), mida kirjutati tantsude näol. Tantsud: galliard, paviaan, saltarello ja Branl. Kuulsamad heliloojad: Sakslane Susato (16. saj.) ja prantslane Frank.
Jacobus Clemens non Papa. Adrian Willaert- vaata eestpoolt!!! Töötas Püha Markuse kirikus kapellmeistrina. Uuris akustikat(heli levimine ruumis). Katsetas kahe kooriga vastamisi lauldes. Mitmekooritehnika. Zanritest sonaata, toccata. Järeltulijad Andrea ning Giovanni Gabrielli. Panid aluse dünaamikale. Kirjutasid tseremoniaalmuusikat, kappeli laude arendamine. NT ka 20-häälne kontsert ,,Dulias Jesu" Giovanni Gabrielli. a capella- Tavaliselt mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat. Renessanssis tähistas esitust kapelliga(ansambliga). Kui mõni koorihääl puudus, asendas puhkpill. Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass! Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine.
miniatuurmaal (e. raamatumaal); tuntuim kunstnik Fouqouet pööras tähelepanu eelkõige joon- ja õhu- perspektiivile; kuulsaim töö: illustratsioonid Etienne Chevalier palveraamatu jaoks; portree: Charl VII portree ja altarimaal: Melune diptühhon; 16. sajandi kunstnikest kõige kuulsam olid isa ja poeg Jean Clouet Franqois I ja Charles IX portree ja Francois Clouet - Kuninganna Elizabethi portree ja Daam suplemas; teised maad ei ole andnud renessanssis silmapaistvamaid nimesid Eesti renessanssis kasutati peamiselt teiste maade meistrite teenuseid. Sellel ajal tegutses ka tõenäoliselt Eesti soost kunstnik Mikael/Michael Sittow.
Renessanssi ajastusse on jätnud oma jälje Prantsuse ja Itaalia 100 aastane sõda. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus,aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll(mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. Arhitektuur: Varases Renessanssis hakati taas kasutama ümarkaart ja silindervõlvi. Ehitised muutusid vertikaalseteks. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid. Ehitati palazzosi (Palazzo - monumentaalse fassaadikäsitlusega esindusliku elamu nimetus) . Kõrgrenessans, 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka
Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal
tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12. saj-l hakkab prantusmaal levima. Kangelaslaulud, mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5. saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13
Tema kirjutised olid väga suure mõjuga mis mõjutas palju kaasaegseid kunstnike. Arendas ka tsentraalperspektiivi teooriaks. Matemaatikas pakkus ta kindlaid matemaatilisi reegleid ja matemaatikat seletas ta kui üldkehtivat õiged proportsioonid on ka jumalikud proportsioonid. Tema arvates oli täiuslik vorm ring ja sellesse mahtuvad kujundid. Ta soosis tsentraalehitisi, kus kogu raskus on kespunktis. Oma ehitiste(kirikute) juures kasutas ta piklikku ehitist, aga samas sai tsentraalehitis renessanssis ideaaliks. Vararenessanssi skulptuur Ghiberti' 1401.a. korraldati uuelaadne üritus, kuulutati välja võistlus, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ristimiskiriku uste kavandajaks põhjapoolne pronksuks. Võitjaks kuulutati Giberti. Järgneva paarikümne aasta jooksul tegi Giberti 28 kullatud reljeefi (suurel määral gooti mõju all). Reljeefif on kujutatud realistlikumad ja on püütud kasutada tsentraalperspektiivi
On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu. · 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine · 1630-1680 keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine · 1680-1750 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg. Muus.line barokkstiil pärit Itaaliast: olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s. Kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade
Ballaad - algselt vanaprantsuse keskaegne tantsulaul, luuleteos, mis jutustab loo. Ballaadid on stroofilised ja riimilised ja ka värsimõõdulised (4- ja 3- rõhuliste värsiridade vaheldumine). Teemaks sisemise ja välise maailma võitlus, rohkem eraelulised, eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, enamasti traagilise lõpuga. Ballad on lüroeepiline, mõnikord (prantsuse ballaad) ka lüüriline. Sonett - puhas kõlav keel, korrapärase ülesehitusega. Tekkis keskajal, põhizanriks renessanssis. 14 värsirida, riimiskeem abab abab cdc dcd, stroofilised. Itaalia sonett 4+4+3+3 värssi, nelikute kirjelduse pingeline murdumine kolmikute eneseväljenduseks Prantsuse sonett kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus Inglise sonett (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Armastusteema, erootilisus, ihar suunatus objektile, autori lüürilise mina väljendus. Sonett kuulub lüürika valda. Sonett on vormilt ja ka sisult ballaadist erinev.
hübriidlased. Kui tahtsid häält ühiskonnas kuuldavaks teha, pidid ära õppima saksa k. Kõik kirjanikud, kellest täna räägitakse kui eesti kirjandusloo põhitegelastest, alustasid saksakeelsetest tekstidest. 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Euroopa kultuuri juurde kuulub religion, mis 13.saj algul jõuab Eestisse ka, kui kristlikud misjonärid integreerivad eestlased Euroopasse. Vastuvõtt oli formaalne. Haridus vormib hiliskeskajal ja renessanssis religiooniindiviidi. Luteri kiriku õpetus hakkas Eestis kinnistuma Rootsi ajast alates. 18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud usuvool rõhutab kõlbelisust ja tugevat moraalsust, on konservatiivne. See religioosne õhustik on ka raam, milles ilmus 1739. aastal esimene eestikeelne Piibli tõlge. Pietism jõudis Eesti maarahvani hernhuutluse kaudu. Liikumise keelustas 18.saj keskel Vene tsaarinna, kuid 19.saj järgnes uus tõus.
individuaalsuse. Renessansis on oluline koht humanistlikul liikumisel. Humanistideks nimetati õpetlasi, kes tutvustasid oma kaasaegsetele antiikkultuuri saavutusi, vastandudes sel viisil keskaja vaimulikele ja teoloogiale. Humanistidena tuntakse ühtviisi nii renessansiaegseid erudiite- õpetlasi kui ka kirjanikke: Francesco Petrarca (13041374), Giovanni Boccaccio (13131375), Michel de Montaigne (15331592), William Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi
annaabi.ee 
