5.Millise pärandi jättis järeltulevatele põlvedele Leonardo da Vinci, Tõeline renessasiinimene? Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi aegade säilinud da Vinci täpsete märkmete ja jooniste põhjal ongi olnud võimalik taastada selle ajastu geeniuse leiutiste mudeleid. 6.Michelangelo oli tüüpiliselt mitmekülgne renessansiinimene. Põhjenda seda väidet. Michelangelo Buonarroti oli kunstnik, kes elas aastatel 1475-1564 ning kelles olid ühinenud teadlase, maailja, luuletaja, arhitekti ja skulptori anded.
Itaalia renessanss Renessanss antiigi taassünd. Sündis Itaalias(Firenzes). Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata(põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu"). Kunstniku staatus tõuseb, teda tähtsustatakse kui loovisikut ning nad on kirjanikega sama tähtsad. Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt
Humanism. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk
2. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessans tähendab taassündi. Hakati tundma õppima antiikaja kultuuri. Taheti luua midagi selle ajastu sarnast aga isegi veel paremana. 3. Milliseid põhimõtteid väärtustas humanism? Millised uued moraalipõhimõtted see esile tõstis? Humanismi suurimaks väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd nende päritolu kui nende isiklike omaduste tarkuse, ilu, julguse jne järgi. Renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Tekkis isikuvabadus. Ka kirikud olid üsna leplikud ilmalikkuse avalduste suhtes. 4. Milliseks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? Neoplatonism taaselustas ja kinnitas, et mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Neoplatonism aitas lepitada antiig jäljendamist ristiusuga ja soodustada paganlike motiivide kasutamist. 5
alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Humanism · Humanism on päris Itaaliast, väärtustab jumala asemel inimest. Renessanss · Humanism avaldus laiemas kontekstis, mida tuntakse renessansina (taassünd).Tuge ja inspiratsiooni saadi antiikkultuurist. Renessanss avaldus arhitektuurid, kujutavas kunstis, rõivamoes, kirjanduses jne. · Renessansiinimene mitmekülgne, paljudes asjades väga hea. · Leonardo da Vinci tuntud kunstnikuna (,,Mona Lisa"), kuid oli ka teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik. Leiutas erinevaid lennumasinaid (helikopter, deltaplaan) Reformatsioon ja vastureformatsioon 1. Nimeta eeldusi reformatsiooniks. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt
Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e. gongorism ja kontseptism kulteranism rõhutas vormi tähtsust, kontseptism oli naturalistlik, kriitiliste vaadetega. Inglismaal eufuism: metafüüsiline luule Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks piisavalt oskusi). 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia? Tooge näiteid antiikehitiste kontekstis. Varasemalt hoonetes olnud ehitusmaterjali või skulptuuride taaskasutus uutel objektidel. Näiteks on taaskasutatud Santa Maria basiilika kolonnaad Trastevere'is. Mida tähistatakse sõnaga ,,humanism", kes on humanistid? Tooge näiteid.
kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poolitikule ja kirjanikule Niccoló Machiavellile. 3. Humanism: Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende inimlike omaduste: tarkuse, ilu, julguse, jms järgi. 4. Haridus:
Selle tagajärjel sulandub kokku sakraalne ja profaanne. Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. · Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). · Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik
leidlikkusest, seda iseloomustab eneseimetlus või „nutikus“, mis seob pealtnäha kokkusobimatuid ideesid ja asju. Oluline on tunnete analüüs. Kasutab irooniat ja paradokse. Dramaatiline keele otsesus ja rütm, mis pärineb kõnest. pretsioosne kirjandus – Prantsusmaal Saksamaal Martin Opitz – vastavuses karmide reeglitega, mille ta ise kehtestas. Formaalsed, mõõduka detailirikusega tööd, hoolikalt valitud teemad, natuke ilu ja vähe tundeid. 19. Mida tähendab väljend „renessansiinimene“? Renessansskultuuril on üks kindel tunnus – eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism – veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub
Tekis usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Esikohale tõusis inimene indiviidina, tugeva isiksusena, kes suhtub ellu mõistuspäraselt. Renessanslik moraal erineb selgelt rüütlimoraalist. Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile on vahendid väga olulised (neil on tihti sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte "eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poliitikule ja kirjanukule Niccolo Machiavellile.) Tulirelvad, mis hakkasid sel ajal levima, võisid rüütlitele tunduda ebamoraalsed, kuid linnakodanikele mitte. Pole juhuslik, et renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. 1.7. Antiigi tundmaõppimine
Asjad ja teod kaotasid oma sümboolsed tähendused, maailm muutus ühtseks ning ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal erineb rüütlimoraalist. Tähtsaimaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal vahendid on väga olulised (neil sümboolne tähendus sageli) 1 ainult õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata nn. ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Ühemõõtmelist maailma õpitakse tundma kogemuslikult, ka meelelisi naudinguid hakatakse väärtustama hinnatakse keha kui sellist. Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on
koondunud kiriku ja selle dogmade ümber. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Eelnev rüütelik moraal nägi ette, et ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust
elu Ei loodetud antiikaega jäljendada või korrata vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng Inimesi hinnatakse nende tarkuse, ilu, julguse jms järgi Ideaaliks on nüüd üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt Maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks, asjad ja teod hakkasid kaotama oma tähendust Renessanslik moraal Eesmärgi ja vahendite suhe Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata "eesmärk pühitseb abinõu" Tulirelvad levivad Populaarsemaid tegelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik Maailma ühemõõtmelisus õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist ja meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist Renessansiaegne riietus - ihulikkuse hindamine, tõstab esile kehavorme ja jäsemeid Uusplatonism ja jumalikud reeglid Platoni ja uusplatoonikute mõju suurenemine
Levis veendumus, et algas uus ajastu. Taasavastati antiikaja kultuuripärandid, keskaega hakati iseloomustama, kui pimedat ja barbaarset seisakuaega. Usuti, et elatakse ärkamise ja uue tõusu ajastul. Hakati tundma õppima antiikaja kunsti ja kirjandust. Kuid ei antiiki ei tahetud korrata vaid luua midagi veel paremat. Humanism. Inimesi hinnati nüüd isiklike omaduste järgi, ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast ise. Asjad ja teod hakkasid kaotama oma sümboolset tähendust. Renessansiinimene saavutab oma eesmärki vahendeid valimata: ,,eesmärk pühitseb abinõu" (Niccolo Machiavelli). Kunsti üks populaarseimaid tegelasi on Taavet, kes saavutas võidu Koljati üle mitte eriti rüütellikult. Renessanss tõstab esile kehavorme ja jäsemeid. Mõistuse polt avastatud reeglid ja seaduspärasused kinnitavad Jumala loodud maailma täiuslikkust. Kunsti eesmärk on reeglitele toetudes luua ilusaid teoseid. Reeglid ehk ,,jumalikud proportsioonid".
annaabi.ee 
