Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
http://www.abiks.pri.ee KLASSITSISM 1.Ladina keelest classicus (esmaklassiline, ülim, parim) 2.Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism peale 1800 3.Arhidektuur püütaxe vabaneda renessansiaegsest antiigi tõlgendamisest. Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed
William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu", ,,Macbeth" jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette. Seikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor. ELULUGU William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis jõuka kaupmehe ja põlluharija peres.1 See väike linn paiknes elava kaubatee ääres
Raamatute kaudu levis teadus ja haridus. * Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. * G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast
Kirjandus: Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest. Kunst: Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti. Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga
objektide ja inimestega toimuvad kummastuslikud moonutused ja metamorfoosid. Dali üks tuntumaid töid on ,,Mälu püsivus" (1931), milles kaljusele Kataloonia maastikule on paigutatud tasapisi sulavad kellad. Koos rezissöör Luis Buñueliga tegi Dali kaks sürrealistlikku filmi, ,,Andaluusia koer" (,,Le Chien Andalou," 1929) ja ,,Kuldaeg" (,,L' Âge D'Or," 1930), mis on samamoodi pungil grotesksest ja sugestiivsest pildikeelest. 1930. aastate lõpul hakkas Dali renessansiaegsest kunstnikust Raffaelist mõjutatuna maalima akadeemilisemas stiilis. Nii seetõttu, kui ka sellepärast, et ta keeldus ennast teiste sürrealistide eeskujul kommunismi nimel angazeerimast, viskas André Breton ta sürrealistide liikumisest välja. Aastatel 1940 kuni 1955 elas Dali USAs, kus kogus tuntust oma ekstsentrilise ja skandaalse elustiiliga, mille juurde kuulus häbitu enesereklaamimine. Dalist sai kaubamärk,
Kirjandus 10.klassile Mõisted Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa
loodud maailmas kuulub keskne koht inimesele. Kui inimeses võib leida kõiki maailmakõiksuse põhijooni, võib ka loodust käsitada inimesekujulisena. XII saj. poeet Lille Alanus kujutab loodust sodiaagitähtede diadeemi kandva naisena, kelle riietel on kujutatud linde, taimi, loomi ja teisi olendeid, vastavalt nende loomise järjekorrale Jumala poolt. Inimest peeti looduse krooniks, kes on loodud Jumala sarnaseks ning kõik muu on loodud tema pärast. See mõte erines oma sisult renessansiaegsest selle poolest, et keskaja kristluse teooria järgi ei olnud inimesel iseseisvat tähendust. Oma olemasoluga ülistas ta Issandat. Keskaja inimese suhtumine loodusesse on näha ka selle aja kujutavas ja sõnakunstis. Maastik kui komponent puudub. Inimestel puudus esteetiline tunne looduse suhtes, nad ei osanud loodust nautida ilu pärast. Keskaja kirjanduses kõneldakse loodusest trafaretselt ja tinglikult, puudutamata kohalikku eripära
objektide ja inimestega toimuvad kummastuslikud moonutused ja metamorfoosid. Dali üks tuntumaid töid on ,,Mälu püsivus" (1931), milles kaljusele Kataloonia maastikule on paigutatud tasapisi sulavad kellad. Koos rezissöör Luis Buñueliga tegi Dali kaks sürrealistlikku filmi, ,,Andaluusia koer" (,,Le Chien Andalou," 1929) ja ,,Kuldaeg" (,,L' Âge D'Or," 1930), mis on samamoodi pungil grotesksest ja sugestiivsest pildikeelest. 1930. aastate lõpul hakkas Dali renessansiaegsest kunstnikust Raffaelist mõjutatuna maalima akadeemilisemas stiilis. Nii seetõttu, kui ka sellepärast, et ta keeldus ennast teiste sürrealistide eeskujul kommunismi nimel angazeerimast, viskas André Breton ta sürrealistide liikumisest välja. Aastatel 1940 kuni 1955 elas Dali USAs, kus kogus tuntust oma ekstsentrilise ja skandaalse elustiiliga, mille juurde kuulus häbitu enesereklaamimine. Dalist sai kaubamärk,
sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Kolmest näidendist kaldub koomilise poole kõige enam "Suur sultanitar". Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris". Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas".Kui Cervantese kõik säilinud täismahulised näidendid on värsivormis, siis intermeediumeis valitseb proosa. Intermeedium on ühevaatuseline lavateos, sellesse mahub
nõnda on näidendeis küll üsna huvitav intriig, kuid ei ole tõelist dramaatilist konflikti. Kolmest näidendist kaldub koomilise poole kõige enam "Suur sultanitar". Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega sarnanevas, kuid Hispaaniaainelises lavatükis "Petlik lubadus" võib taas näha "teatrit teatris": kolmandas vaatuses mängitakse maha lustakas intermeedium. Pateetiline vaheldub koomilisega ja triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica
mahagonile ja rasketele pronksdetailidele pähklipuud ja messingdetaile. Palju kasutati intarsiat Louis-Philippe'i stiil, Prantsuse kuninga Louis-Philippe'i valitsemisajal (1830-48) sisekujunduses ja tarbekunstis valitsenud neostiilide koondnimetus. Massiliselt valmistati neorenessanss- ja neorokokoostiilis sisustust. Teine ampiirstiil( 1848-1870) sai alguse Napoleon III valitsemisajal, ent toetus rohkem varaklassitsismile kui ampiirile. chāteau-stiil (pr. 'kindlus, loss'), 19. saj. variant renessansiaegsest François I stiilist, nimetus sai selle tuntuima näite, Fontainebleau lossi järgi. Victoria stiil e. Victorian style (ingl.), Inglise kuninganna Victoria valitsemisajal (1837-1901) pms. Suurbritannias ja USA-s. viljeldud eklektiline sisekujundusstiil. Mõistega määratletakse väga pikka perioodi - V. s-l oli väga palju eeskujusid (ampiir, gootika, Louis XIV stiil, Louis XVI stiil, prantsuse renessanss jne.)
Kui me räägime kroonikate tsüklist, siis see tähendab seda, et keskaegsete kroonikate kirjutamisviisi aimab järgi ja stiliseerib sellelt pinnalt. II triloogia stiililine alus on katoliku pühakute elulood. "Mõrsja liniku" puhul täiesti otseselt. III tsükkel kriminaalromaanide mõjutused. 1) ühelt poolt tegeleb R ajaloolise ainese, aga teiselt poolt ajaloolise stiiliga 2) jääb kõikides romaanides Eur keskaja ja renessanssi, Vahemeremaade puhul kui räägime keskaegsest v renessansiaegsest Euroopast, siis need on ajastu südamed 3) kuigi R räägib Euroopast, ei räägi ta üldse midagi Eestist. Mingis mõttes võiks see ka olla varjamismäng. MIngid Eesti vihjed võivad ikkagi sisse tulla, aga me ei saa öelda, et ta kirjutaks romaane Eestist. Romaanid kannavad ka ajaloo filosoofilist huvi. Siin tekitavad vahed. Ajaloo ainest saab kasutada seiklusmaastiku tarbeks jne. Aga siin võib olla seiklus ja kõik, aga ta pole rahvusliku identiteedi kinnitaja
annaabi.ee 
