e. ureemiat e. kusiveresust Põhjused Prerenaalne asoteemia Lämmastikjääkide suurenenud produktsioon (suurenenud katabolism kudedes - infektsioon, trauma, põletus, kortikosteroidide ülejääk) Vähenenud neerude perfusioon (madal vererõhk) Südame haigused, sokk Verejooks seedetraktis Proteiinirikas dieet Postrenaalne asoteemia Kuseteede obstruktsioon Rebend kuseteedes Renaalne asoteemia Akuutne või krooniline neerupuudulikkus (neerude funktsioneerimine halvenenud 75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M
ümbertöötlemiseks on vaja energiat (süsivesikuid) ja mittesöömisel langeb noore inimese kehas veresuhkur alla normi. Hüpoglükeemia põhjused Orgaanilised põhjused Insulaarrakkudest lähtunud adenoom, kartsinoom Funktsionaalsed põhjused Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund Malabsorptsioon toitainete imendumine soolest laktoositalumatus Neerupealiste Renaalne glükosüüria esineb rasedatel vaegtalitlusseisund Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest Kesknärvisüsteemi haigused Spontaanne hüpoglükeemia lastel maksahaigused PIGMENTDÜSTROOFIAD Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse:
5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne hüperventilatsioon (liikvori atsidoos, hüpokseemia, valu) või passiivne hüperventilatsioon (kopsude juhitv hingamine). Esmane häire pH > 7,40; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - normis. Sekundaarne renaalne kompensatsioon H+ ekskretsiooni ja HCO3 - tagasiresorbtsiooni langus neerudes. Kompenseeritud häire pH 7,40 7,45; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - < 20 mmol/l METABOOLNE ALKALOOS Tekkepõhjused happelise maomahla kaotus (mao liigne aspireerimine, oksendamine) või HAT regulatsioonihäire neerudes (kortikosteroidravi, diureetikravi) või jatrogeensel põhjusel. Esmane häire pH > 7,40; HCO3 - > 24 mmol/l; PCO2 normis. Sekundaarne kompensatsioon a) respiratoorne kompensatsioon on puudulik
perifeerne neuropaatia L: antimikroobsed ained > DNA güraasi inhibiitorid > fluorokinolooni derivaadid FK: p.o., koguneb kudedesse (neerud, prostata, kopsud, fagotsüüdid), läbib halvasti HEBi, metaboliseerub oluliselt maksas (inhibeerib CYP450), T1/2=5h, renaalne ekskretsioon Tsiprofloksatsiin FD: inhibeerib bakteriaalse DNA güraasi ehk topoisomeraas II > takistub DNA transkriptsioon ja replikatsioon Kasutamine: P. aeruginosa tsüstilise fibroosiga patsientidel, krooniline gram-neg. osteomüeliit, Salmonella typhii kandluse kõrvaldamine, siberi katk KT: hospitaalinfektsioonide ravis võib areneda Cl. difficile ülekasv,
gradiendi vastu (Na+/K+ ATP-aas). • 90% glükoosist reabsorbeeritakse SGLT2 kaudu, 10% SGLT1 kaudu ja vabastatakse tsirkulatsiooni passiivse transpordiga glükoosi transportijate (GLUT) kaudu. • SGLT2 on tugevalt ekspresseeritud neerudes, samas teistes kudedes ekspressioon puudub või on väga väike. • On vastutav glükoosi glomerulaarfiltraadist tagasi vereringesse imendumise eest. • Diabeediga patsientidel on suurenenud renaalne glükoosi reabsorptsioon, mis võib soodustada püsivat suurenenud veresuhkrusisaldust. • SGLT2 inhibeerimisel – Glükoosi suurenenud eritumine uriiniga – Osmootne diurees ja süstoolse vererõhu langus – Kalorite kaotus ja kehakaalu langus Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu
kasutamisel on esitatud tabelis nr. 1. 11. Proteinuuria Normaalselt võib uriiniga erituda kuni 150 mg valku ööpäevas. Proteinuuria klassifikatsioon · Prerenaalne Ülevoolu proteinuuria on suurenenud plasma valkude hulk veres, tavaliselt madalmolekulaarsete valkude osas - normaalsed valgud: müoglobuliin, hemoglobuliin, ägeda faasi valgud; - patoloogilised valgud: immunoglobuliinide kerged ahelad. · Renaalne Glomerulaarne proteinuuria on põhjustatud glomerulaarfiltri kahjustusest, suurem hulk valke läbib filtrit. - selektiivne suurenenud on albumiini ja keskmise molekulmassiga valkude eritumine; - mitteselektiivne suurenenud on kõikide valkude eritumine, kaasa arvatud suure molekulmassiga valgud. Põhjused pöörduv proteinuuria püsiv proteinuuria
ümber papilli• võib esineda a. centralis retinae tromboos või emboolia (silmapõhjas on näha hele ödematoosne reetina , mille foonil fovea centralis paistab tumepunase täpina)Nägemine halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva. Reetinas on suured eksudatiivsed muutused , verevalumid. Kiirelt võib välja kujuneda retinopaatia või neuroretinopaatia , mis on halvaks prognostiliseks tundemärgiks. Need isikud harva elavad üle 1,5 –2 aasta. Selle aja jooksul pimedaks jäämist ei jõua veel kujuneda. Silmapõhja muutusi hüpertensiooni korral esineb küllalt sageli (75 -89-96 %)82 % haigetest on
kardiaalne südamepoolne, südamesse puutuv lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014
hüperventilatsiooni esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad, enne kui nad keemilisse ühendisse astuvad, oma reaktsioonipartnerini rändama lahustunud kujul. Iga kopsudes või kudedes vahetatav O2 või CO2 molekul läbib füüsikaliselt lahustunud oleku. Ülekaalukas osa verega transporditavast hapnikust on hemoglobiiniga seotud keemiliselt.
reaktsioonidega. Lowry meetod pole aga kahjuks probleemivaba. Antud meetod on väga tundlik kõrvalistele värvusreaktsioonidele, mida põhjustavad lisandid, mis võivad sisalduda uuritavas proovis. Kliiniline tähtsus Üldvalgu hulga vähenemist veres täheldatakse mitmete patofüsioloogiliste seisundite puhul nagu alatoitlus (toiduga saadakse valke ebapiisavalt), aminohapete alaabsorptsioon peensooles (steatorröa ehk rasv väljaheites), renaalne proteinuuria (albumiini oluline väljutamine uriiniga, näit. teatud nefriitide korral), valgusünteesi langus maksas (maksatsirroosi puhul), suurenenud valgu katabolism (kõrge palaviku korral) jt. Suurenenud üldvalgu sisaldust on täheldatud krooniliste infektsioonide (tuberkuloos, äge bakteriaalne endokardiit jt), reumatoidartriidi, müelomatoosi jt korral. Üldvalgu normiväärtused vereseerumis 63-85 g/l Töö eesmärk
esile kutsumine ellimineeritakse CO2 molekule suuremal hulgal ja pH normaliseerub. Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb hüpoventilatsioon. *Neerude osavõtt pH regulatsioonist- neerude ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises. Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH väärtust jälle normaliseerima. PH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaalu häire. · Ainete transport veres. Hapniku transport erütrotsüütides seotuna hemoglobiiniga. Hingamisgaaside molekulid peavad, enne kui nad keemilisse ühendisse astuvad, oma reaktsioonipartnerini rändama lahustunud kujul. Iga kopsudes või kudedes vahetatav O2 või CO2 molekul läbib füüsikaliselt lahustunud oleku. Ülekaalukas osa verega transporditavast hapnikust on hemoglobiiniga seotud keemiliselt.
annaabi.ee 
