Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses.
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman
Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusid temasse lugupidavalt
Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele):
Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu ,,ohkab", ,,ohates" jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase zestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid. 3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv
Kuna erilisi tundeid nende vahel ei olnud, siis tundus T õnule tehing ahvatlev ja ta sunnib o ma naise m õisa, ent oodatud rikkust ja õnne sellest ei tule. Järgneb m e h e hingeline kokkuvarise mine ja l õpuks purjuspäine sur m ühel pakasel talve ööl. Mari aga läheb linna ja alustab iseseisvat elu. Eduard Vilde "Pisuhänd" 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine
1 http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.htm 5 Andres Noormetsa lavastuse "Nagu poisid vihma käes" esimeses proovis osalesid lavastaja, kõik näitlejad, kunstnikud, reklaamiinimesed. Proov algas inimeste tutvustamisega. Järgnevalt räägiti lavastaja juhtimisel tegelaskujudest (tegelaskujude olemus, nende riietus), lavakujundusest, proovidest jm. Seejärel loeti kogu tekst läbi. Lavastaja ise luges remarke ning ei seganud vahele. Näitlejad püüdsid teksti esitada juba osaliste vaatepunktist. Proovis rääkis näidendi autor Jim Ashilevi näidendi sünnist ja oma ideedest selle väljanägemise suhtes lavastusena. Pärast seda said kõik küsida autorilt küsimusi oma tegelaskujude jm kohta. Võib oletada, et lavastaja kutsus autori proovi just selleks, et tuua kogu lugu näitlejatele lähemale, et näitlejatel oleks võimalus küsida autorilt tema nägemust tegelaste ja kogu loo kohta
aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui ei muutu tegelik praktika ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Mis on üldse sooline diskrimineerimine? Sotsiaalses mõttes, inimest koheldakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest lihtsalt sellepärast, et ta on sellest soost. Eraldi mõiste sugupoole ahistamine, mis sisaldab peamiselt seksistlikke hoiakuid ja remarke, mis on ühele sugupoolele solvavad ja alandavad. Lähisuhtevägivald. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. On suhteliselt massiline nähtus ning seetõttu ei saa seda vaadata kui häiritud psüühikaga indiviidide erandlikku käitumist, vaid põhjust tuleb otsida ühiskonnast. Ajalooline kontekst naise ja mehe erinev positsioon. Lähisuhtevägivalda soodustavad tegurid (majanduslikud tegurid, haridustase, tööalane staatus, stress, isolatsioon, varasem vägivalla kogemus jne).
1669 saadakse siiski luba ,,Tartuffe" mängida. Näidendid ,,Kodanlasest aadlimees", ,,Scapine kogemused". 1673 etendub ,,Ebahaige". Selle neljandal etendusel hakkab ta köhima ja samal õhtul ka sureb. 1817 maetakse ta Pere- Lochaise kalmistule. ,,Tartuffe" on aegade jooksul mitmeti tõlgendatud. Nt Tartuffe kui lihtsakoeline talupoeg, liiderdaja, jesuiitlik (eesmärk pühitseb abinõu). Kokku kirjutas ta elu jooksul 33 näidendit, nende käsikirju pole enam olemas. Ta ei kasutanud remarke, kuna kirjutas rolle teades täpselt, milline inimene seda mängima hakkab ja kuidas ta tegelast kujutab. Ta ei kasutanud mõnda sõna (nt relv raud, au loorber, skulptuur marmor), kohanimesid (antiiknimedega asendas), arve (Baileau). 18. pilet Valgustus Valgustus toimus 18. sajandil Inglismaal, kui oli Inglise kodanlik revolutsioon ja USA iseseisvumine. Suure prantsuse revolutsiooni ajal hakati sellega Prantsusmaal tegelema, ka Saksamaal hakkasid levima valgustusideed
individuaalsus Remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised (nt rekvisiidid, liikumine). Lavale jõuavad lavapildi muudatusena. Neid lugedes tuleb arvestada teatrikonventsioonidega, mis tekkisid 17.saj: peab selgitama lavategevust, juhul kui pole lavasüsteemi. Remarktekst tekkis, kui näidendeid hakati trükkima ja need jõudsid lugejani. Kui autor on lavastaja, siis remarke ei lisata (nt Shakespeare). Remargid viivad kujutluspildi romaanitekstile lähemale: muudavad tegevustiku tihedaks, kirjeldavad tundeid. Remargid on süvafilosoofilised, st teatrikonventsioonidele lisaks on ka filosoofiline taust näidendit ei saa üksnes tegevuse kaudu tõlgendada. Paratekst zanri-, aja- ja kohamääratlused, kestus. Sekundaartekst kõik, mis pole dialoog. Draamateksti väline liigendus ehk tektoonika: · Vaatus klassikaliselt oli 35, nüüd 12
Lava drapeering. Kui mängiti tragöödiat, siis lava drapeeritud musta kangasse (taga sein, lagi varikatuse all, vihjed näidendis endas). Komöödiad sinisel taustal. Kestvus umbes 2,5-3 tundi. Hamlet üks pikemaid oletatakse, et mängiti näidendeid tol ajal ilma vaheajata. Eksisteeris sõna act mitte vaatus, vaid vaheaeg sel perioodi, vahed vaatuste vahel. Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav. Kui stseen, siis tegevuskoht ei pidanud muutuma. Näidenditekstid ise annavad oma ajastu kohta palju infot. Hamlet on eriti silmapaistev. Teatrisituatsioon tulevad rändnäitlejad, kõik on autentne, võib ammutata intonatsiooni tolle aja teatri kohta. Lapstrupid. Elisabethil seadus hulkurluse vastu. Poistekoorid hakkasid varsti esitama samu näidendeid, mis ei olnud kaugelti laste jaoks ja mida etendati teatrites (Shakespeare'i näidendid)
vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend. Sündmuste keskel tütre surnukeha kohal jõuluõhtul leinav isa. Hästi palju remarke, viidati kõnekeelele, zestidele, kõne valjusele, tempole. Autoritele oluline dramaatika kesksete vahendite kujutamine, eriti keeles. Lavakeelt taheti lähendada tavakeelele: teatrist teatri välja tõrjumine. Dramaturgia pidi tekitama reaalse ja mängulise aja ühtsuse. Holzile oluline karakterite kujutamine, mitte tegevustik või sündmus. Kõik oli äärmusesse viidudReprodutseeris tegelikkust enam kui keegi teine. Näidendi uudsust tunnustati, aga eksperimenti ei võetud hästi vastu
· Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) · On olemas ka lugemisdraama- Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I, II osa; William Shakespeare ,,Hamlet" · Näidendis on enamasti jutustajad, v.a
johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. · Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) 87
annaabi.ee 
