1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27. novembril tuli Jaan Tõnissoni algatusel Tartus kokku üleeestiline rahvaesindajate koosolek. Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril võeti vastu otsused, mis olid lähedased sotsiaaldemokraatia nõudmistele. Eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine ja demokraatliku vabariigi kehtestamine. Nõuti sõjaväe laialisaatmist ja rahva relvastamist, mõisnike privileegide kaotamist, piiramata streigi- ja ühinemisvabadust, emakeelset haridust ja kiriku lahutamist riigist. 10. detsembril kuulutati Tallinnas ja Harjumaa välja sõjaseisukord. Ööl vastu 11. detsembrit areteeriti peaaegu kõik VSDTP Tallinna Komitee liikmed. 12. detsembril suundusid Tallinna tööliste osaliselt relvastatud salgad maale, kus nendega ühinesid metsatöölised ja talupojad. Mõne päevaga haaras ülestõus suurema osa Harjumaast, osa Lääne-, Järve- ja
baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid
et paljud tuttavad kadusid jäädavalt. 2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik. 11. Kes oli Stalin? Millist osa mängis ta NSVL-s ajaloos 1920.-30. aastail? Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja. 1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist. 2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada. 3) NSV Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades. 4) Ta käivitas riigis massilise terrori. 12. Natside võimuletuleku põhjused. Natside võimuletuleku põhjused olid : 1) Lubasid likvideerida Versailles' rahulepingu. 2) Lubasid likvideerida demokraatia, sest rahvas arvas, et
baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist
Nov 1905 jaan tõnisson esimese legaalse partei eesti rahvameelse edu erakonna Hakati looma tööliste ametiühinguid 1905 rahva asemike koosolek kokku tuli umbes 800 saadikut Kahjuks oldi erinevate vaadetega seetõttu toimus tartus kaks koosolekut jälle olid eestlased lõhenenud mõõdukana jaan tõnissoni juhtimisel nõudsid konstitutsioonilist monarhiat eesti alade ühendamist, baltisaksa eesõiguste piiramist jne Radikaalsemad nõudsid demokraatlikku vabariiki ja rahva relvastamist Detsembris 1905 algas mõisade rüüstamine maale suundusid töölised kes tegid talurahva seas kihutustööd hakati põletama mõisaid kannatada sai 160 mõisa tapeti 1 mõisnik Rahutuste lõpetamiseks saadeti eestisse juurde sõjaväge ja kehtestati sõjaseisukord tegutsesid karistussalgad kohtu ja uurimiseta lasti maha üle 300 inimese Inimesi saadeti vanglatesse ja asumisele jagati ihunuhtlust suleti ajalehti ja organisatsioone
Nüüd peeti 2 koosolekut. Tõnissoni pooldajad ehk mõõdukad tunnistasid kehtivat konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, nad ei pooldanud vägivalda. Radikaalid seevastu arvasid, et peab kukutama kehtiva valitsuse ning looma demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema. 4. Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril Revolutsiooni saavutused: erakondade loomine ehk saab poliitikat teha, õppetöö taastatakse ning vallakoolides saab 2 esimest aastat õppida eesti keeles. Pilet 9 Linnad, kaubandus ja tööndus varauusajal Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu,Viljandi,Vana-Pärnu,Uus-Pärnu,Haapsalu,Paide,Rakvere,Narva.
Pärast Aleksander I surma jäid nad püsima ja püsisid 1856. aastani. Alles Aleksander II võimuletulekuga likvideeriti sõjaväeasundused. Üleminek kaasaegsele kompletkeerimisviisile sai toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. Pärast seda hakkasid tõsised ettevalmistused komplekteerimisviisi muutmiseks. Hakati läbi viima ka väiksemaid reforme, mis puudutasid ohvitseride haridustaset, sõjaväelise hariduse võrgu ümberorganiseerimist, varustamist, relvastamist ja oluliseks oli ka sõjaväe ringkondade loomine. LOENG 09.12.08 Mehi ei võetud osaliselt teenistusse ka muudel põhjustel peale tervislike. Reaalselt oli teenistusest vabastatud umbes 20% meestest. Mujal riikides polnud võimalik nii lihtsalt sõjaväeteenistusest kõrvale jääda. Ühiskonna poolepealt oli asi positiivne ja sellele ei vaieldud vastu
tõttu ○ Sooviti tõrjuda baltisakslasi välja majandusest ja poliitikast ○ Ei hoidutud suurest poliitikast ○ Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Jaan Teemant ○ Oldi valmis tegema vene demokraatlike jõududega koostööd ○ Ei eitatud klassivõimaluse olemasolu, nägid sotsiaalseid probleeme ● 1905. aastal nõuti ○ Rahva relvastamist ○ Taheti demokraatlikku riiki ○ Taotleti lisaks riigimaadele ka rüütelkonna ja kirikumõisate maade jagamist ○ Keelduti maksude maksmisest ○ Keelduti kroonuteenimisest ● Radikaale toetasid Eesti haritlaskond, linnakodanlus ja tööstustöölised AASTA 1905 1905. aasta revolutsioon
ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. · Radikaalid: Tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Revolutsioon praktikas: Kohalike omavalitsuste ülevõtmine Tallinnas üldstreik Sõjaseisukord 12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama. Karistussalgad: Keskvalitsus saatis täiendavad sõjalised jõud- kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte. Kohtuta hukati üle 300 inimese, veel 500 sõjakohtus süüdimõistetut.
Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale Valitsuse abi talude päriseksostmisel otsuste elluviimisel vaja rahva relvastamist Edasi veel mõisate rüüstamist, karistussalgad. Ainult ERE säilis. Enamlased said millestki kasu, põrandaalused olid. Enamlik töölisajaleht ,,Kiir." Jaan Anvelt. Endiselt oodati Riigiduuma kokkukutsumist, seda tehtigi, kuid see oli mõttetu üritus. Haridus. 1870 vallakool muudeti kohustuslikuks. Uued gümnaasiumid. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Vene õppekeel jms. Revolutsiooni ajal kerkis esile küsimus emakeelse kooli nõudega. Loodi esimesed kutsehariduskoolid
Sürakuusat, kuid sai sürakuusalastelt hävitavalt lüüa. Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda kartaagolastega, mille käigus allutas oma ülemvõimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Lõuna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hõivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja võimsaim kreeka valitseja. Sürakuusa tõusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema õukonnas mõnda aega Platon, kes türanniga peagi riidu läks.
käratsemist suudeti valimised läbi viia. Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta. 5) Kõige viimane otsus, mida võeti vastu oli see, et eelmised nõudmised muudeti soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror:
annaabi.ee 
