Kahjuks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Kummalisel kombel on nende välja raiutud inimpead sarnased pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. ARHITEKTUUR Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm
Hiina Hiina asub Ida-Aasias. Sealne arhitektuur ja kunst on teistsugune kui mujal maailmas. Hiina tsivilisatsioon tekkis neoliitikumi ajastul. Hiina kultuur, kirjandus ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastial. Hani ajastu (kunsti) mõju on tänapäevani tunda. Sellest ajast pärineb kunstnike oskus nii reljeefkunstis kui ka maalingutel väga nappide ja väheste vahenditega kujutada inimesi ja loomi. Ajajärk Vana-Hiina kunstis paistab silma klassistruktuur. Kuni sõdivate riikide ajani olid peamiselt kunstnikeks käsitöölised, kes olid kuningate ja feodaalide teenistuses. Pärast Han´i dünastiat saab rääkida niiöelda kaunitest kunstitest. Neid tegi osa haritud aadlikke. Neist paljud olid amatöörid. Peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja professionaalide vahel. Esimesed leitud
Loodi reljeefe ja kujusid, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend on veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis olid figuurid ilmekad, kuid füüsiliselt võimatud (egiptuse poos lihtsustatud kujul) Silinderpitsatid olid mõnest kõvemast kivimist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesed. Rullides seda vastu pehmet saviplaati jättis see sinna vastavad figuurid ja stseenid, asendades kunstniku allkirja. Istari värav Istari värav oli Uus-Babüloonia pealinna peavärav, mis sai nime jumalanna Istari järgi.
teoste loomisele, vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli aga lihtsalt kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte ning nende mälestust aitasid jäädvustada portreebüstid. Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest, vaid tahtis neid näidata võimalikult sellistena, nagu nad olid. Midagi halba ei leitud ka selles, kui ei varjatud kuulsa isiku füüsilist ebatäiuslikkust. See-eest pöörati rohkem tähelepanu inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele.
kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8
kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose ,, Kettaheitjaga" Leia kunstnikule õige töö! Praxiteles - ,,Hermes Dianysos-lapsega" Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja" Polykleitos - ,,Odakandja" Kourus - riietatud naisfiguur Reljeefkunst. Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .......................... ..............................., mis mõjusid omaette mahuliste teostena. Kreeka reljeefkunstis kujutatakse enamasti ........................................................ . Parimad ehitusega seotud teosed leiame Hegeso hauakivil ja ka Nike templitel. 400 a. e. Kr. hakkas levima reljeefkunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. TÖÖLEHT NR. 4 - ROOMA Öeldakse, et kui Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, siis Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle endale eeskujuks . Näiteks võtsid roomlased üle
Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi. Sellele oli väga kindel kuplit toetada. Skulptuur Plastika ei olnud Bütsantsis populaarne. Skulptorid leidsid rakendust reljeefkunstis. Bütsantsi kapiteelide dekoor koosnes stiliseeritud taimemotiividest. Bütsantsis pandi kapiteele kaks tükki pealistikku. Maalikunst Kõige silmapaistvamad teosed loodi kiriku jaoks. Tehniliselt valitses mosaiik. Sagenes ka freskotehnika kasutamine. Freskode erksavärvilisi figuure ümbritses kuldne taust, mis tegi ruumi pidulikuks ja sümboliseeris rikkust. Figuuride paigutus seintel allus eeskirjadele. Figuuride käsitluslaad on monumentaalne: seisavad otsevaates,
m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Kummalisel kombel on need pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide
Sage on kuppel nelitise kohal. Saksa tellisarhitektuur on eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile. Riia toomkiriku ehitamist alustati 1215.aastal. § 32. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst. Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti.
sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid: · Tardunud poosis, käed kindlalt kõrval rusikas/vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool (Mykerinos) · Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea · Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil) Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas Kujunes välja kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist pöidla tipuni Reljeefkunstis: · Enamasti madal- või süvendreljeef · Tihti eredalt värvilised · Hieroglüüfid täiendasid reljeefe · Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja ka tarbeesemeid Hieroglüüfid on piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest, pole aru saada vahest reljeefide ja hieroglüüfide vahel Narmeri palett · Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti
Näitas inimest just sellisena, nagu ta olivõimalikult tõepäraseltroomlaste surnute kultus. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreesid. Impeeriumi ajajärgi portree on kaunim, pidulikum ja pisut idealiseeritud. Ratsamonumendid kõige pidulikum väejuhi kujutamine. Impeeriumi ajajärgul muutuvad kujud külmadeks, pidulik. Reljeefkunsti näiderahu altar. Püstitati 1. saj. e.ma, kujutatakse piduliku rongkäiku jumalate juurde. Reljeefkunstis jäädvustati sõjakäike (Trajanuse sammas). Maalikunst Põhiliselt kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega. Imiteeriti marmorit. Maalitakse arhitektuuri osasid. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate kaugusesse või aeda. Maaliti maastikke, stseene mütoloogiast ja portreid, arhitektuurivormid olid üsna fantastilised (voou). Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud. Igapäevaelu stseene ei kasutatud, sõjastseene ka mitte. Ladusid põrandale mosaiike
Temaatikaks kuningad, jumalad (kujutati tihti inimestena) ja mütoloogilised olendid (välimuses segunesid looma ja inimese tunnused). Kivist vabafiguurid on lihtsustatud, kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Skemaatiliste näojoontega ja habemetega, peatähelepanu tõmbavad kuju suured ja hingestatud silmad, mis tehti värvilistest kividest ja asetati silmakoobastesse. Inimkehade proportsioonid on ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis "Egiptuse poos". 9)Milliseid Babüloni linna ehitisi tead? Babüloni linna ümbritsenud müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, värvitoonidest eelistati sinist ja kollast
annaabi.ee 
