M A A Küljemoreen T E A D Otsamoreen U Moreen S Mäestikke kujundavad välisjõud M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). A A T E A D U S M A A T E A D U Himaalaja, Bhutan. Wikipedia S
Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond. Karula kõrgustik-ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest. Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja. Sakala kõrgustik-maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. 8 Valga nõgu-valdavalt niiskete liivaste ja metsarohkete tasandikega Valga nõgu
Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. 5 Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning
kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuumaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena
juhtimissüsteemi? o Õhusaasteseire edastus ja arhiveerimine o Numbriline mudel Match o AirViro · Seadke ruumimastaabid o Saaste levik koos õhumassiga piki selle kõverjoonelist ja ajas muutuvat trajektoori, arvestadeska turbulentset hajumist sünoptiline skaala o Võrdselt oluline tähtsus on nii trajektooride geomeetrial kui ka turbulentsel hajumisel mesoskaala o Levik hoonete, järskude reljeefivormide, puude vahel ja kohal, olulise elemendina tänavakanjonid mikroskaala o Saasteaine leviku allatuult määrab kohalik tuulteväli, modelleerimise põhikeerukus seisneb turbulentses hajumises lokaalne skaala · Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis? o Poole miljoni elanikuga linn o Autoliiklus tihedalt asustatud valla väiketeedel · Millised on linnamastaabis arvutades punktallikad? o Katlamaja korsten o Kütusetankla
Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida Maauhe looduslikult harva, linnades tihti kui lumesulamise veed uhuvad torustike ehitamisel täitematerjalina kasutatud peeneteralist liiva või saviliiva; või kui veetrassid purunevad. Kui suurel hulgal siis võivad terved sõidutee osad alla vajuda. KARST Karsti on nii reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid
(3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud. Karstivormid: (sügavuse järgi) (1) pindmine karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12. Peamised eoolsed pinnavormid ja eoolsete setete iseloomulikud struktuursed/tekstuursed tunnused
Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne). Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on orienteeritud loode-kagu sihis. Samasuunaliste künniste ja vagumuste korrapärane vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode- kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena
vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m pakussest kihist Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu meetreid(ka hääbuad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida- Antarktika liustikud isegi üle 1km mäestikke kujunavad välisjõud Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni(alpiinne reljeef) Kaarid - järsuveerelised süvendid meahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud
(puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned
suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal
liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres). Tänavageomeetria on sageli vabam kui tiheasustusega asulates. 3) Tiheasustusalad (linnad, alevid). Piirkond on enamasti tiheda hoonestuse ja suure pinnakasutusteguriga. Traditsiooniline on keskusefunktsiooni kandmine, eri tüüpi äri- ja elamuhoonestuse esinemine. Rohkem või vähem reeglipärane kvartalstruktuur. Hooned asetsevad kõnnitee servas ja moodustavad tänavaruumile seinad. Hooned asetsevad üksteisele
Punkti nr juurde ei kirjutata. Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et kahe naaberpunkti vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused Reljeefi kujutamisele esitatavad tingimused Esimesest pilgust peaks saama ettekujutuse reljeefi üldisest iseloomust- kas maastik on tasane, künklik või seljakute ja orgudega. Peale reljeefivormide üldise määramise peab topograafilisel plaanil reljeefi kujutamise viis võimaldab määrata maapinna üksikute punktide kõrgusi, punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid, valgalade pindalasid jne. Reljeefi kujutamise viisid Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Kõrguskasvude viisi kasutatakse reljeefi
paksusest kihist aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad liustikud aastas kümneid kuni sadu meetreid (ka hääbuvad liustikud), kiirema liikumisega Himaalaja, Gröönimaa ning Ida-Antarktika liustikud isegi üle 1 km Mäestikke kujundavad välisjõud: Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni
kokku vaid jõe sirgetel lõikudel. Kõveratel lõikudel on veejoa suund kesktõukejõu mõjul kallutatud välimise kalda poole, mis põhjustab voolu külgkomponendi tekkimise. See kõrvalekallutav jõud on suurim kohas, mis on veidi allpool jõekääru kõike järsema kõverusega kohast (joonisel tähistatud kolmnurgaga). Kuid peab teadma, et suurvee sesoonil võib vooluvesi olla hoopis teises kohas ja käituda hoopis teisiti. Teatud reljeefivormide puhul võivad jõgedes tekkida kohalikud, laeva jaoks ohtlikud kõrvalvoolud, mis võivat laeva ootamatult kursist kõrvale viia. Nii võib teatud tüüpi vool laeva tugevasti kalda või mõne objekti poole pressida. Selliseid voole võib kohata eriti pöörete väliskõveruste poolselt kaldalt jõkke ulatuvate takistuste läheduses. Jõeharude lahknemise kohas, kus voog jaguneb kahe haru vahel, võib esineda tugevaid põikvoole. Liikudes üle madalamate kohtade kiireneb veevool alati, milleks
annaabi.ee 
