Leedemuldade puhul ei ole otstarbekas kasutada üldlevinud mulda iseloomustavat parameetrit mulla huumusesisalduse protsenti. Leedemuldade orgaanilise aine sisaldus hajub sügavuse suunas ja horisondi keskmist proovi on seetõttu raske võtta. Iseloomustamiseks oleks parem kasutada nii orgaanilise aine kui ka selle koosseisus oleva huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta. Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni.
a) Pärisraikad (kollad) sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest Paljassemnetaimed 300 miljonit aastat tagasi a) Seemnesõnajalad b) Kordaiidid c) Okaspuud õite ja viljade esinemine (nt käbi) d) Hõlmikpuud praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik (nt hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas e) Palmlehikud tänapäeval on säilinud üks selts palmlehikulaadseid Katteseemnetaimed 140 miljonit aastat tagasi Loomariigi evolutsioon 540-400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees, kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn Kambriumi plahvatus Trilobiidid madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas 550-250 miljonit aastat tagasi
Igikeltsa paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500 meetrini. Peale sademete ja õhutemperatuuri sõltub igikeltsa sügavus peamiselt pinnase koostisest ja lõhelisusest. Mida lõhelisem ja jämedateralisem pinnas, seda sügavamale võib ulatuda ka külmumispiir.Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km² Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.Igikelts on reliktne nähtus ehk püsinud vähemalt viimasest jääajast. Selle tõestuseks on mitmed mammutite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksid hävinud.Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest,
o Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised Ilex aquifolium h. iileks Igihaljas reliktne liik llex paraguariensis matepuu Selts Apiales - sarikaliselaadsed Enamusel sug. on lahklehine kroon ja vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja teisi sekundaarse ainevahetuse produkte. Sarikaliselaadsete hulgas on palju troopilisi ja puittaimi, eriti araalialiste sug. Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade (marjade) poolest. sug. sarikalised (Apiaceae)
Hiiumaal (Tahkuna poolsaar) ja Lääne-Eestis (Nõva ja Audru ümbruse metsades). Arvuliselt võib puid olla kokku kuni 2000. Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis
kõrge arhitektuurilise väärtusega hoonete lähiümbruse haljastamisel. Väga sobivad on elupuuvormid koduaedadesse. Kuigi elupuu ja tema sordid-vormid on külmakindlad, võib neid kahjustada lühikese aja jooksul langenud ning hiljem jäätuv sulalumi. Abi on võrade talveks üles sidumisest või lume maha raputamisest. Elupuud väliselt meenutavaks liigiks on eraldi 1 liigiga perekonda kuuluv 2 ...3 meetri kõrguseks kasvav reliktne hiibapuu Thujopsis dolobrata. Hiibapuu on sedavõrd eksootilise väljanägemisega, et sobib ainult ,,solistiks" kas koduaeda või parki. Nii nagu hiigelelupuu, vajab ka hiibapuu suurte puude turvet, hiigelelupuust märksa enamgi. Siiski kannatas hiibapuu 2003. a. talve pakaste tõttu, ning seda kõige madalama temperatuuriga õhutsoonis (lumepinnal ning sellest veidi kõrgemal). Avatud kohtades kasvanud hiibapuude lumepiirist kõrgemale jäänud võraosad hukkusid täielikult
lõpuseid pole, lahksoolised, munast koorub nauplius, ei kestu. 44. 8 rindmikulüli, tagakehal ka jalad, lahksoolised, meres nuplius, sageli põhiline vastsevorm okikvastne e.zoea, emasel munad haudepaunas, väljudes täikasvanu moodi. Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane. kümnejalalised- harilik jõevähk,(Eestis pole-kitsasõraline jõevähk, signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL:
tundlad. Isastel loomadel paikneb eestundlatel veel eriline meelejätke, mis on abiks emaste otsimisel. Müsiidilistel on 8 paari kahaharulisi rindmikujalgu, millest esimesi nimetatakse lõugjalgadeks. Lõugjalad on abiks veest toidu haaramisel ja selle kurnamisel. Ülejäänud rindmikujalad on liikumiseks: nii ujumiseks kui roomamiseks, mõnedel soojemate merede liikidel ka põhjamutta kaevumiseks. Tagakehajalad on müsiidilistel tavaliselt taandarenenud ja tillukesed. Näited: reliktne kuulmiksaba (Mysis relicta), Paramysis lacustris Kümnejalalised: Kümnejalaliste keha saab jaotada peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pead ja rindmikku katab tugev kilp, mille pinnal on tihti veel kaitsvad mügarad või ogad. Krabilistel on kilp lühike ja lame, kõigil teistel kümnejalalistel aga piklik. Kümnejalalistel on väikeste varte otsas paiknevad liitsilmad, mis on igasse suunda pööratavad ja annavad avara vaatevälja. Kumbki liitsilm koosneb suurest hulgast
Ookeanilises maakoores tekivad moondeprotsessides eklogiidid(suure tihedusega), mis on tihedamad kui vahevöö ülemised kihid. Subduktsiooni põhjuseid on ka teisi (jahtumine, paksenemine jne). Aktiivset subduktsioonivööndi iseloomustavad ookeanisüvikud kas mandrite läheduses või keset ookeani. Subdukteeruv ookeaniline maakoor deformeerib mandrilise maakoore äärt (tavaliselt vee alla vajunud, self). Seal toimub madalatemp, kõrge rõhuga moone. Saarkaaretagune nõgu ääremeri. 1)reliktne saarkaar asub ookeanilisel koorel 2)sekundaarne saarkaar mandrilisel koorel (nt. Jaapan lahti rebitud, venitatud mandrilise maakoore osa) Subduktsioonil vahelduvad survepinged. Võib välja areneda sekundaarne ääremeri. Võõrplokid e terreinid ookeani spreedingu protsessis mandriäärega liitunud mitmesugused geostruktuurid. 1)Saarkaared arengu lõpus surutakse vulkaanilised saarkaared mandriääre külge. 2)Ookeaniplatood 3)Ookeanipõhja fragmendid
Tagamõisa poolsaar), Hiiumaal (Tahkuna poolsaar) ja Lääne-Eestis (Nõva ja Audru ümbruse metsades). Arvuliselt võib puid olla kokku kuni 2000. Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav.
Lääne-Eestis (Nõva ja Audru ümbruse metsades). Arvuliselt võib puid olla kokku kuni 2000. Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik. Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. Puit väga väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puidus ja koores puuduvad vaigukäigud. Euroopas kasvavatest puudest on jugapuu puit, maarjakase (Betula pendula var. carelica) puidu kõrval, ainus puiduliik mida mõõdetakse turustamisel massiühikutes. Koor punakashall või -pruun, õhuke, noores eas sile, hiljem pikisuunas korrapäratult soomuste või plaatidena kestendav. Pärimused: Kõigis kultuurides on hinnatud aeglaselt kasvava, kõva, kuid
Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas osas
· Jugapuid kasutatakse rohkesti haljastuses ning neid kasvatatakse nii põõsaste, põõsaspuude kui puudena. Lisaks põhiliikidele kasvatatakse iluaianduses väga mitmesuguse võra kuju ja okaste värvuse ning kujuga kultivare. Taxus baccata - Areaal: Euroopa, Kaukaasia, Krimm, Alpid. Väga aeglase kasvuga, kuid väga pikaealine, saab kuni 2000 (4000) a. vanuseks. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga varjutaluv. Soojalembene, tahab merelist pehmet kliimat. Reliktne liik. Talub hästi linnaolusid. 15 m kõrge puu. Maksimumkõrgus 40 m (Kaukaasias), Euroopas hrl. 10...15 (25) m kõrgune puu. Eestis kasvab harilik jugapuu looduslikult Saaremaal (Sõrve ja Tagamõisa poolsaar), Hiiumaal (Tahkuna poolsaar) ja Lääne-Eestis (Nõva ja Audru ümbruse metsades). Arvuliselt võib puid olla kokku kuni 2000. Kõrgeim puu on 11,5 m kõrge ning suurim tüve läbimõõt kuni 33 cm. Eestis on harilik jugapuu II kategooria kaitsealune liik.
tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m. kiiremini ja jämedamatüveliseks keerdmännist. Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas