2) Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja
millest tuleneb ka vabaabielus olevate laste arvu kasv. Selle üheks põhjuseks võib olla ka inimeste laiskus, kuna abiellumisavalduse vormistamiseks tuleb mõlemal osapoolel kohapeale minna. Või on see tulenenud hoopiski sellest, et abielu ei sõlmita varem kui ühe kuu möödumisel päevast, mil on esitatud abiellumisavaldus. Praegune abielu sõlmimine on pikk protsess, mis võtab palju väärtuslikku aega. Teadupärast puudub paljudel eestlastel usk igasugustesse religioonidesse, millest on tulenenud ka kirikliku laulatuse vähenemine. Vanasti oli traditsiooniks abielluda kiriklikult, nüüd elavad aga paljud inimesed vabaabielus. Digitaliseeritud abielu registreerimisele aitaks kaasa ka see, et abielu saaks vormistada ilma kodust lahkumata, mis hoiaks paljudel inimestel aega kokku. Peale mugavuse muutuks abiellumine ka palju kiiremaks. Inimesed ei peaks enam ootama vähemalt kuu aega, vaid saaksid olla juba varem abikaasad.
Religioon oli Roomas vabariigi ajast peale riigiga lahutamatult seotud: provintsidesse rajatud Rooma jumalate ja keisrite kultusel oli poliitiline tähendus neile austust avaldades näidati lojaalsust Rooma riigile. Polüteistlike religioonide puhul, kus oma jumalate austamine ei välistanud respekti võõraste vastu ja eripäritolulised jumalused sageli segunesid ning ühte sulasid, ei tekitanud riikliku kultuse formaalse järgimise nõue mingeid probleeme. Rooma riigi suhtumine eri religioonidesse oli tolerantne ja religioosne pilt impeeriumis ülimalt kirju. Kreeka ja rooma jumalate vahelised piirid olid juba ammu hägustunud ning kogu impeeriumis vohasid hellenistlikud müsteeriumikultused, mis kreeka ja idamaade traditsioone ühendades tõotasid usklikele tihedat sidet ühe või teise jumalusega ning seeläbi igavest õndsust pärast surma. Dionysose ja Orpheuse, Väike-Aasia Kybele (tuntud ka kui Magna Mater Suur Ema), Egiptuse Isise (ja tema süles kujutatava Horos-lapsukese) ja
aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste vahel on suhted enamasti rahulikud, on esinenud ka rahulolematust ja vägivalda.[24] Poliitiline lahendus leiti ka relvakonfliktile Acehi separatistidega, kellega sõlmis keskvalitsus rahuleppe 2005. aastal 19.20.sajandi vahetusel elas Palestiinas kõigest paarkümmend tuhat juuti. 19.sajandi lõpul tekkis sionistlik liikumine juutide rahvuslik (natsionalistlik) liikumine, mille eesmärgiks oli oma kodumaa taasrajamine Palestiinas
Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühiskonnavaesest protestiliikumisest välja hipiliikumine. 3. Hipiliikumise üldiseloomustus. Rõhutati armastust, rahu ja vabadust, süveneti idamaistesse religioonidesse, üritati lahti ütelda igasugustest piirangutest. 4. Woodstocki rokifestival 1969, selle tähtsus. Hipiliikumine kulmineerus 1969. aastal USA-s toimunud Woodstocki rokifestivalil. Seejärel aga selgus, et hipiliikumine ei ole elujõuline ning on ummikusse jooksmas. Puudusid konkreetsed ideed, siht ja suund, mille poole püüdelda. 1970. aastate keskpaigas hipiliikumine hääbus. 5. Mustanahaliste vabastusliikumine ning selle seosed hipikultuuriga, Martin Luther King.
Preestriks ei õpitud, selleks määrati v. valiti kodanikke, kes täitsid seda funktsiooni muu poliitilise tegevuse kõrvalt.Preestriks oldi tihti elu lõpuni. Kuulutasid kalendrit(soodsad ja ebasoodsad päevad).Vesta neitsid täitsid oma funktsiooni 30 aastat. Põhieesmärk oli tseremooniate täitmisega pidevalt hädaohus oleva korra ja inimeste ning jumalate vahelise hea läbisaamise säilitamine. 5) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Kristlaste vastu suunatud tagakiusamise põhjustas eelkõige kristlaste endi sallimatus, mida ei esinenud idakultuste juures. 6) Roomasse saabuvad idareligioonid Idausundid. Rahva põhimass oli eriti vastuvõtlik idausunditele, mis tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima
ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. 77. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. 16 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Jehoova tunnistajad,
Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada. Maagilisi formulaare, sõnu, zeste kasutatakse ebakindluse vähendamiseks. 77. Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus. Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. Tunnused Kirikud Denominatsioonid Sektid Kultused Inglise kirik, Rooma- Jehoova tunnistajad,
kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb
kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m. Ristiusk kasvas välja judaismist, mis oli ainus teadaolev monoteism. (Kolgata tee- raske tee eesmärgi suunas) Piibel: 1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb
Mittetolerantne, sageli Tolerantne, ei pea vaenulik. Ainult nende Suhtumine ennast ainuõigeks endi usk on ainuõige teistesse Mittetolerantne, uskumustesüsteemiks, ning ainult sekti Tolerantne, eksisteerib religioonidesse ja ainus õige on üks paljudest liikmed saavad kooskõlas teiste rajatud uskumustesse uskumustesüsteem denominatsioonidest päästetud. uskumustega. Sageli tihedad ja formaalsed suhted Kriitiline, sageli riigiga, nt Briti Sageli puuduvad vaenulik riigi ja
Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse ning imetegusid, erakordseid juhtumeid, mis näitasid jumalate viha. Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad! 4) Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse Alates Teisest puunia süjast saabuvad rooma kreekast ja idamaadest uued religioossed mõjudm nus arenevad edasi iseseisvalt. Usuline kyllus roomas on seletatav roomlaste suure tolerantsuse ja hirmuga selle ees, et mõni jumal võib marru minna kui talle nende linnas elupaika andmast keeldutakse. 5) Roomasse saabuvad idareligioonid Idareligioonid tungisid rooma koos orjadega, idamaade päriselaikega, kes jäid oma religioosete uskumuste ning kommete austajaoks
eraldumist ja elustiili kes on kirikus või sektis tavaeluga väljaspool endale vajalikku Liikmed/toetajad muutmist pettunud sekti tegevust Suhtumine Tolerantne, ei pea ennast Mittetolerantne, sageli teistesse ainuõigeks vaenulik. Ainult nende religioonidesse Mittetolerantne, ainus uskumustesüsteemiks, on endi usk on ainuõige Tolerantne, eksisteerib ja õige üks paljudest ning ainult sekti liikmed kooskõlas teiste uskumustesse uskumustesüsteem denominatsioonidest saavad päästetud. rajatud uskumustega. Sageli tihedad ja formaalsed suhted
Näiteks Lõuna-Ameerikas, Rooma-Katoliku preestrid, keda kutsustakse ka vabadusjutlustajateks 136 (kommunismi ja katoliikluse miksitud doktriin), on mänginud olulist rolli poliitiliste diktatuuride ja vaesuse vastu võitlemisel. 18.1.13. Religioossed organisatsioonid Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. (Vt Tabel 1.) Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning
annaabi.ee 
