mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta
Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll". 2) Mõistus; toodab teoloogilise teooriaid, müütem stogmasid. Põhi stogma-
sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult
osa on religioon. Mircea Eliade ja homo religiosus (inimene ongi religioosne olend). Võimalik et ka juba neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla. Uku Masing ,,Usundilugu" (soovituslik) Usunditeadus: usundiajalugu, usundifenomenoloogia, usundisotsioloogia/usundipsühholoogia. Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma. religere tähelepanelik olema, hoolima Usk võis eestlaste jaoks olla tähenduses tugi (U.Masing) Uku Masing: usk on "inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja endast kõrgema ning võimsama". (Üldine usundilugu.) Ivar Paulson: religioon on usk üleloomulikesse vägedesse või ühte ühtsesse ning kõrgemasse 19 väesse, millest inimene end tunneb ja teab sõltuvat, samuti sellest religioossest sõltuvustundest ja
ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt). 5. religioosne tunnetamine (religio religioon). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher.
Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia, antropoloogia jne. religio on ladinakeelne sõna, mille etümoloogiat ei teata. Arvatakse, et see tuleneb verbist rligiare siduma (inimest jumalaga), teine teooria on sõna religere - tähele panema, hoolima (jumalast, jumalatest). Levinuim definitsioon pärineb CICEROlt: Religioon on inimese kohustus austada jumalaid. Kohustuse mõiste on roomlastele väga iseloomuliku väärtusmõistega. CICERO sõnul on religioon cultus (religio sünonüüm) deorum - jumalate austamine. Roomlased kasutasid sõna mitmuses religiones, sest igal jumalal oli oma religioon. Kuigi roomlased tegid vahet oma ja teiste religioonide vahel, arvasid nad, et kõik rahvad
Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on
kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub - töönarkomaan). Psühhoanalüüsi ei tunnustatud, õeldi et need on lääne inimeste haigused. Nõukogude inimene on igatepidi terve. · Religioosne tunnetamine Filosoofia on toetunud relogioonile, kõrgpunktiks oli keskaeg (filosoofiat samastati kristliku religiooniga). Religiooni mõiste tuli käibele antiik ajal. Religio (Tulnud verbist religere taas ühendama, siduma) võttis kasutusele Rooma poliitik, konsul, kõnemees M. T. Cicero. Religioone tunnetamine basseerub ilmutusel (ladina k. revelatio). Ilmutuse all mõeldakse seda kui inimese jaoks avatakse midagi seni varjatut, seninägematut (nagu tõstetakse kate üles), mida inimene ei ole ise võimeline avama - toimub ilmustuslikult nt mingi sündmuse näol, mingusuguse sõna näol, nt unenäos (ilmutavad end juba surnud inimesed)
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne)
Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised. Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: ,,püha, püha, püha on jumal Jehoova". Juutide jaoks on see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi, mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid. RELIGIOONIST: 1 Religioonld religare -siduma 2 ld religere - tähelepanelik olema, hoolima 3 ld fides - veendumus, usk mingi väite õigsusesse 4 kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus/ustavus 5 6 · Religioon-usk-usund:religioon = usk sünonüümid on "religioosne", "usklik"; 7 religioon; usk osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit
Usk on inimesele omane · homo sapiens homo religiosus · Eksistentsiaalsed küsimused: o mis on elu mõte? o mis väärtustab elus headuse ja kurjuse? o mis tuleb pärast surma? o milline on õige suhe Jumalasse? · Usundid vastavad inimese transtsendentsetele küsimustele. MIS ON RELIGIOON? Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio. Religio tüveks võib olla 2 võimalust: · religare siduma (Jumalaga ühendatud) · religere tähelepanelik olema, (Jumalast) hoolima Kõige lühem religiooni definitsioon on SUHE KÕIGEKÕRGEMASSE. · Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed. Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk
annaabi.ee 
