Hoida toatemperatuuril ravimikapis suletult, otsese päikesevalguse ja külmumise eest ja eemal lahtisest tulest, ravimi ballooni ei tohi põletada ja avada. 23. Mis on suposiit? Suposiit ehk raviküünal 24. Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele: Rektaalne ja vaginaalne 25. Milliseid ravimvorme manustatakse rektaalselt? suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid 26. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? täpsem doseering, imendumine ühtlasem ja kiirem, ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn, ravim ei läbi maksa, toime algusaeg on kiirem 27. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. 28. Erinevus parenteraalsest manustamisest? Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse
29. Ravimvormid, mida saab manustada suu kaudu: pulbrid, kapslid, tabletid, drazeed, graanulid, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad. 30. Manustamine keele alla ehk sublingaavlne manustamine. 31. Kui kiiresti saabub toime keele alla manustamisel? Toime saabub 30 sekundi 2 minuti jooksul, maksimaalselt 5 minuti pärast. 32. Manustamine pärasoole kaudu ehk rektaalne manustamine. 33. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? · Täpsem doseering · Imendumine ühtlasem ja kiirem · Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni · Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn · Ravim ei läbi maksa 34. Rektaalselt manustatavad ravimvormid on: suposiit, rektaalsed kapslid, rektaalsed lahused, emulsioonid ja suspensioonid, rektaalsed vahud, salvid, kreemid, geelid. 35. Millised manustamisviisid kuuluvad välispidise manustamise alla?
Geneetilistel eripäradel arvatakse põhinevat mõned harva esinevad ravimite kõrvaltoimed, mille teke pole selge. Esmane maksapassaaz ja enterohepaatiline ringe Esinevad imendumisel maost ja peensoolest (maksa läbimisel ravim laguneb). Esmane (maksa)passaaz - protsessid, mis toimuvad seedetraktis ja maksas enne ravimi süsteemsesse vereringesse jõudmist. Esmast maksapassaazi on võimalik vältida - parenteraalse manustamisega, - sublingvaalse manustamisega, - rektaalse manustamisega (osaliselt). Sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. See juhtub enamasti väikeste molekulidega. Enterohepaatiline ringe - sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim või selle metaboliit imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad
pealt kaetakse õhukese rasvakihiga.) 4.(Kahekihiline suposiit, selle pindmises kihis on madalama temperatuuriga aine, mis avaldab lokaalset toimet ja suposiidi südamik avaldab resorptiivset toimet.) 43. Milliseid ravimvorme on võimalik manustada rektaalselt? Pulbrid, kapslid, tabletid, drazeed, graanulid, spansulid, ravimpliiatsid, lahused, leotised ja keedised, ravimteed, tinktuurid, mikstuurid, ekstraktid, tilgad. 44. Millised on rektaalse manustamise eelised võrreldes peroraalse manustamisega? Täpsem doseering Imendumine ühtlasem ja kiirem Venoosne veri satub maksa läbimata õõnesveeni Ei sega ravimi ebameeldiv maitse ja lõhn Ravim ei läbi maksa 45. Mis tähendab seespidine ehk enteraalne manustamine? Mille kaudu toimub manustamine? Enteraalne manustamine ehk seedetrakti kaudu, mis võib olla suukaudne, sublingvaalne või rektaalne. Parenteraalseid süstitakse, inhaleeritakse.
juba esimesel passaazil, seega osa imendunud ravimist läheb paratamatult kaduma. - pärasoolde manustamisel toimub imendumine ühtlasemates tingimustes, aktiivsed ensüümid puuduvad, imendumine on parem ja kiirem, kuid suuremolekulilised ained praktiliselt ei imendu. Samas aga ravim ei läbi maksa, sest satub rektaalveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Seega on rektaalse manustamise korral annustamine täpsem ja ravimi toime saabub kiiremini. Ravimi mao-seedekulglast imendumist mõjustavad tegurid. Reeglina imendub 75% suu kaudu antavatest ravimitest umbes 1-3 tunni jooksul. Imendumist mõjustavad järgmised tegurid: - mao-soolekulgla motoorika paljud haiguslikud seisundid (migreen, diabeetiline neuropaatia) põhjustavad maostaasi. Ravimi jõudmine
· manustamiskoha verevarustus · manustamiskoha pindala 6. Mida nimetatakse biosaadavuseks? Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse 7 . Mis on esmane maksapassaaz ja millise manustamisega on seda võimalik kas osaliselt või täielikult vältida? Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse. Vältida: - parenteraalse manustamisega - sublingvaalse manustamisega - osaliselt ka rektaalse manustamisega 8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu? 9. Mis on P-glükoproteiin ja mis on selle peamine füsioloogiline ülesanne? Transporterid soole enterotsüütide pinnal. Ravimid, mis PgP-le substraadid, transporditakse osaliselt tagasi soolevalendikku. 10. Kuidas esineb raviaine veres? Milline raviaine fraktsioon avaldab toimet? Nii seotult kui ka vabas fraktsioonis - tasakaal, suhe on püsiv. Toimet avaldab vaba fraktsioon. 11
ekspresseerima Hox-e. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erin soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab membraan (kui see purunub, siis mood anus). · Maksa ja sapipõie ning pankrease areng * Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermis, millest omakorda pärinevad hepatoblastid (eellasrakud, bi-potentsiaalsed) mood väljakasvu maksapunga. Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele.
sopistub välja kolmanda ja neljanda neelutasku paari vahel. Neelutaskud paiknevad neelukaarte vahel, 1.paar neelutaskuid paikneb organismis kõige anterioossemalt. Seedekulgla areng Seedekulgla osad on söögitoru, magu, peensool, jämesool. Endoderm moodustab seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad lihased soolte ümber. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis. Kui kloaak jaguneb põieks ja rektaalseks piirkonnaks, siis sool ühineb rektaalse osaga. Tekib sopistis, mis puutub kokku pinnaektodermiga, mida eraldab kloaagi membraan, mis lõpuks puruneb – tekib anus. Seedekulgla kujuneb endodermi ja mesodermi vastastikusel signalisatsioonil. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erinevate soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Eessoole piirkond spetsialiseerub hepaatiliseks endodermiks
mõõtmiseks kulub keskmiselt 7,9 minutit. Rektumist mõõdetud temperatuur on keskmiselt 0,3°C kõrgem võrreldes aksillaarse temperatuuriga (Jaanson 2001). Kuulmekilelt kehatemperatuuri mõõtmist ei soovitata, sest selleks on vaja spetsiaalset termomeetrit ning sellega mõõtes teevad õed kõige rohkem vigu. Samas rõhutatakse, et last segab aksillaarselt või naha pinnalt kehatemperatuuri mõõtmine vähem ja see on hügieenilisem võrreldes rektaalse kehatemperatuuri mõõtmisega. Millist kehatemperatuuri mõõtmist õde kasutab, sõltub kindlasti lapse seisundist ja situatsioonist. (Kliegman et al 2008.) 5.4. Intubeeritud lapse toitmine ja diureesi jälgimine 5.4.1. Intubeeritud lapse toitmine Intubeeritud lapsi toidetakse lasteintensiivravi osakonnas enteraalselt nasogastraalsondi kaudu. Nasotrahheaalselt intubeeritud patsientidele paigutatakse nasogastraalsond vaba ninakäigu kaudu.
peab väga kiiresti või ülemääraselt avanema. Sümptomid: Väga tugev valu defekatsiooni ajal ja veelgi enam pärast defekatsiooni, mis võib püsida tunde. Valu võrdlus: justkui väljaheide asemel oleksid klaasikillud. Intensiivse valu tõttu tekib hirm seoses defekatsiooniga. Esineb mõõdukas koguses heleda vere eritus. Diagnoos: Kliiniline pilt on hästi tüüpiline. Fissuur sageli nähtav välisel vaatlusel. Võimalusel peaks teostama rektaalse palpatsiooni ja anoskoopia/sigmoidoskoopia. Siiski rektaalne palpatsioon või soole instrumentaalne uuring sageli ei ole võimalik tugeva valu tõttu. Ravi: Pooled ägedatest fissuuridest paranevad konservatiivse raviga: soe istevann, lokaalsed anesteetikumid, lõõgastavad või põletikuvastased salvid, kõhukinnisuse vältimine. Ülejäänud juhud muutuvad kroonilisteks (püsib >6näd). Kroonilise vormi ravi keemiline või kirurgiline sfinkterotoomia. Keemiline sfinkterotoomia
doonorlehma innaga prostaglandiin-F2 süstimise teel. See on vajalik selleks, et siirdamismomendil oleks retsipiendi emakas samas füsioloogilises seisundis nagu doonoril ning võimeline vastu võtma ja kasvatama siiratavat embrüot. Ühe doonorlehma kohta valmistatakse ette keskmiselt 5 retsipienti. Siirdamine võib toimuda kirurgilisel või mittekirurgilisel meetodil. Enamlevinud on mittekirurgiline meetod, kus siiratav embrüo viiakse kõrresüstla abil rektaalse kontrolli all läbi emakakaela emakasarve tippu. Embrüosiirdamise tulemuslikkust hinnatakse retsipientide tiinestumise ja elusalt sündinud vasikate arvu järgi. Eestis saadakse doonorlehmalt ligikaudu 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2. Teoreetiliselt on ühelt lehmalt võimalik ET abil saada kuni 20 vasikat. 87. Aretusprogrammide põhialused Aretusprogramm on tegevuskava või süsteem, mis määrab kindlaks aretusalaste
Palavikku alandavad võtted, näiteks ülehõõrumine kehatemperatuuril oleva vee ja alkoholiseguga. Vajadusel ning vastavate juhiste alusel palaviku alandamine palavikku alandavate ravimitega (paratsetamooliküünlad). Kui kiirabi saabumise ajaks ei ole krambihoog veel lõppenud, lisanduvad eespool nimetatud meetmetele veel järgmised: Kaitse aspiratsiooni ja lisavigastuste tekitamise eest. Krampide kupeerimine diasepaami rektaalse manustamise teel. tsüanoos: naha sinakakstõmbumine 323 Krampidega patsiendi läbivaatus- ja ravialgoritm Ülevaade olukorrast Esmane hinnang patsiendi seisundi kohta Ei Jah Kas krambihoog Ülevaade kestab?
annaabi.ee 
