kliendid. Tarbija pühiiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid; Õigus olla kuuldud - võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Eetikakoodeksid. Eetikakoodeks (EK) kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel
Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida,
Ärieetika Eetika on haru filosoofias, Valitsemiseetika mis tegeleb ühiskondliku ja Inimuuringud Teadustöö eetika isikliku elukorralduse Teadus ühiskonna viiside seletamise ja Teaduseetika Spordieetika põhjendamisega. See Sotsiaaleetika kuulub väärtusõpetuse alla Seksuaaleetika Religioon Ja eetika filosoofia valdkonnas. Reklaamieetika Peale selle võib eetika ka Meediaeetika Meditsiinieetika tähendada mingisugust Kunst ja eetika eetilist süsteemi või Harjus ja eetika Globaalne eetika olemasolevat eetiliste Bioeetika hoiakute kompleksi. Arvuti- ja informatsioonieetika Eetika ja Moraal Teadustöö eetika Teadustöö eetika eesmärk on rakendada eetika Teadustöö eetikat
Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav
Informeeritus – saada tõesti teavet pakutavate kaupade ja teenuste kohta Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid Õigus olla kuuldud – võimalus otsida kaitset, nõuda müüjalt hüvitist endale tekitatud kahjude eest Tarbijaeetika – tarbijana peame me aru saama asjade omavahelistest seostest ja tunnetama ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised rekaalmivõtted – liialdamine(lubatakse rohkem, kui tegelikult on), naise/mehe stereotüüp, väär info, ebakorrektne kõnepruuk, lastele suunatud reklaam
· on nõme; · on nivelleeritud ebaintelligentsele tarbijale; · kasutab ära oma mõju lastele; · ekspluateerib liialt seksuaalsust. Reklaaminduses eristatakse kahte eetikasüsteemi. Ametlik eetikasüsteem, mis on paika pandud vastavate dokumentidega, milleks on koodeksid, määrused, juhendid, ja mitteametlik eetiksüsteem. Enamus reklaamieetikaga seotud formulare on oma alguse saanud 1930. aastatest, suure majanduskriise aegadest, mil reklaam sattus suure kriitika alla. Reklaamieetika üldalused on fikseeritud "Rahvusvahelises reklaamikoodeksis", mille esmavariant anti välja 1937. aastal. Viimane variant on aastast 1987, mis ilmus eesti keeles 26. augustil 1990. aastal Äripäevas. Reklaami legalistliku eetika väljundiks Eestis on 1998. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud reklaamiseadus. (Roose 2002: 34) Reklaami üldteema alla on koondatud mitmeid olulised alateemad, mis käsitlevad
Eetiline tarbimine: ÜRO inimarengu aruande andmetel tarbib 20% Maa elanikkonnast juba ligi 88% ressurssidest. Vastutustundlik e. eetiline tarbimine tähendab, et tarbijana saame aru asjade omavahelistest seostest ja tunnetame ostuga seotud mõjusid. Ostuvalikutega anname signaali tootjatele ja väljendame oma väärtushoiakuid. • Ökoloogiline tootmine • Õiglane kaubandus • Kasutusiga • Korduv- või taas (ühis-) kasutus 11. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised reklaamivõtted I: • Asendav reklaam - ei viidata otseselt reklaamitavatele toodetele. • Liialdamine – lubatakse rohkem kui tegelikkuses on.
kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine. Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist
sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. 8. Jagunevad kaheks: Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. 9. Võtmesõnaks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks. 10. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib
Tarbijate aktivismi lained 1. Koostöövõrgustiku liikumine väidab, et tarbijatel peab olema kontroll tootmise üle. 2. Tarbijateadlikkuse liikumine väidab, et toodete teaduslik testimine annab nende kohta parimat teavet. 3. Naderism soovitab, et tarbijad peavad võitlema korporatiivse ahnuse vastu 4. Uue alternatiivse ning poliitilise aktivismi laine sooviks on tarbimine täielikult ümber korraldada ja uuesti defineerida, lähtudes eetilisematest ning ökoloogilisematest põhimõtetest. Reklaamieetika Aus reklaam peab vahendama tõest informatsiooni ja ei tohi tarbijat eksitada ega segadusse viia. Potensiaalselt eksitav reklaam, mis tundub paljudele valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada. Agressiivne, ebatsensuurne, isiklikke tundeid puudutav reklaam on keelatud ja ebaeetiline. Ebaeetilised reklaamivõtted · Asendav reklaam - ei viidata otseselt reklaamitavatele toodetele. · Liialdamine lubatakse rohkem kui tegelikkuses on.
Iga olukorra kohta ei saa ju 5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika, spordieetika, anda eraldi printsiipi. Vooruslikule inimesele on aga printsiibid üleliigsed. Ta tunnetab ära, mis on antud olukorras õige. teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika, spordieetika, teaduseetika, 20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus, valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel
"Eesmärk pühitseb abinõu" e. summum bonum (jesuiidid) 2 Praktiline eetika "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi (nt. kutseeetika)või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt · meditsiinitöötaja ametieetika e artsieetika, · bioeetika, · spordieetika, · keskkonnaeetika, · ajakirjanduseetika, · internetieetika, · ärieetika, · röövlieetika, · külaeetika, · REKLAAMIEETIKA Kas eetika (ja moraal) sõltub kultuurist? · Eetiline subjektivism: Moraalihinnangvon igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). · Eetiline relativism: Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. · Eetiline absolutism:
annaabi.ee 
