Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid (sinikad) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“. 1. Mis on probleem? Hematoomid kliendi kehal, ümmargused märgid jalgadel. 2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta? Nõustajal erialane haridus; Nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses;
Oma töö esimeses osas annan lühikese ülevaate lülisamba ehitusest, selle ülesannetest. Töö teises osas kirjutan seljaajust ja seljanärvidest. Kolmandas osas on loetletud rühivigade põhjused. Neljandas osas on tutvustatud rühivigade diagnoosimise võimalused.Lõputöö viies osa räägib rühivigade komplikatsioonidest. Kuuendas osas on tutvustatud võimalused, kuidas ennetada rühivigu. Viimane, seitsmes osa, on pühendatud haigete hingelisele rehabilitatsioonile. 2 1. LÜLISAMMAS 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. See koosneb 34 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on
teenustest, vaid tarvis on erinevate sektorite, valitsemistasandite ja sekkumiste koostööd (Sotsiaalministeerium 2014). Esmane ennetustöö on suunatud kogu elanikkonnale, eemärgiks on kasutamise alustamise vältimine ja kättesaadavuse vähendamine . Teisene ennetustöö on suunatud riskirühmadele ja juba narkootikume kasutavatele inimestele, selle eesmärgiks on uimastiarvitamise katkestamine või vähendamine. Kolmanda tasandi ennetustöö on suunatud ravile, rehabilitatsioonile. (Kiipus et al 2005, Sotsiaalministeerium 2014) 8 5 KOKKUVÕTE Opiaadid on Unimaguni taime saadum, millest tehakse narkootilisi aineid nagu heroiin, morfiin ja metadoon, mis toimivad kesknärvisüsteemi depressantidena. Narkootikumide kasutamist õhutab halb sissetulek, halvad sotsiaalsed suhted, puudulik kodune kasvatus ja riigi sotsiaalpoliitika. Maailmas on hinnanguliselt umbes 12 miljonit sõltlast, kes vajaksid ravi
kulutustest suurem osakaal seotud just hüvitistega (passiivne tööpoliitika). Nii moodustasid Eurostati andmetel 2008. aastal kulutused aktiivsele tööpoliitikale üksnes viiendiku kogukulutustest, mis oli madalaim Euroopa Liidus. Euroopa Liidu keskmine oli umbes 40%. 2007. aastal läks keskmiselt 38% aktiivse tööpoliitika kulutustest tööturukoolituseks, 26% töötamist toetavatele meetmetele (palgatoetusele), 14% töökohtade loomisele, 14% toetatud tööle ja rehabilitatsioonile ja 7% ettevõtluse toetamisele. Töötushüvitised Unemployment benefits Tööturukoolitus Labour market training Töövahendus Employment services Ettevõtluse alustamise toetused Start-up assistance Palgatoetused Employment incentives Toetatud töö ja rehabilitatsioon
seotud ka teiste tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustega. Narkomaania muutus Eestis eriti teravaks probleemiks seoses HIV epideemiaga, mis sai alguse süstivate uimastisõltlaste rahvastikurühmas 2000. aastal. Samas on narkootikumide süstimine üksnes osa probleemist, kuigi selgelt kõige nähtavam (narkomaaniaga kaasnev sotsiaalne tõrjutus, marginaliseerumine, kuritegevus, turvalisuse vähenemine jms) ja ressursimahukam (kulutused ravile, rehabilitatsioonile jms) osa. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia raames on meie kanda nõudluse vähendamise valdkond. Olulisemateks sihtgruppideks on üldelanikkond (sh lapsed, noored, lapsevanemad) ning erinevad riskirühmad (riskilapsed ja -noored, süstivad narkomaanid). Eestis on olulisemateks tegevussuundadeks narkomaania ennetamisel uimastiennetuse integreerimine riiklikusse õppekavasse ja töö lastevanematega.Süstivatele
elementaarsed põhivajadused ei Toimetulekutoetus on riigi abi korraldatud hoolekanne Vana- ole täielikult rahuldatud; puudusekannatajatele, mida maksab Kreekas ja Vana-Roomas? · Abivajajatel puudub kohalik omavalitsus Vana- Kreeka ja Rooma subjektiivne õigus enamusele õitseaegadel kasutati abistamisliku teenustest (sh rehabilitatsioonile); 21. Kes tegelevad tegevuse väljendamiseks sõna hoolekande korraldamisega ,,caritas", karitatiivsus. Üldiselt ei · Teenuste osutamise tase Eestis? tõlgendatud selle nime all toimuvat ning kättesaadavus on väga
40%. Teiste riikidega võrreldes rakendasid enim aktiivselt tööpoliitika meetmeid Põhjamaad. Rootsi tegeles kõige enam tööhõive soodustamisega, mis tähendab, et tööandjaid toetati palgatoetuste jm soodustuste kaudu. See andis tööandjaile suuremad võimalused värvata tööle väiksema konkurentsivõimega inimesi (ka näiteks noori). Taani kulutas teiste riikidega võrreldes tunduvalt rohkem toetatud tööle ja rehabilitatsioonile, et soodustada puuetega inimeste ja teiste riskirühmade tööhõivet. Soome on välja arendanud palju aktiivseid meetmeid. Samuti tegeles Soome teiste riikidega võrreldes aktiivsemalt töökohtade loomise ja töökoha rotatsiooni ning töö jagamisega (Luuk, 2009). Eesti tööpoliitika kulutuste madal tase (vt lisa 3), orienteeritus passiivsetele meetmetele ja kriisiolukorras tehtavad riigieelarve kulude kärped sunnivad tõsiselt
veerand (26%) elanikest. Pigem, ei ole rahul 31% ja üldse ei ole rahul 12% vastajatest. Küllalt suur osa vastajatest (31%) ei osanud sellele küsimusele vastata. Hoolekande kontseptsioon · Riik ei taga kõigile elanikele rahvusvahelistes õigusaktides käsitletud õigusi. Eriti laste ja puuetega inimeste põhivajadused ei ole täielikult rahuldatud; · Abivajajatel puudub subjektiivne õigus enamusele teenustest (rehabilitatsioonile); · Teenuste osutamise tase ning kättesaadavus on erinev, sõltudes iga KOV suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel; · Riiklikud meetmed (sotsiaal-ja peretoetused) ei taga inimväärset/minimaalset toimetulekut; Hoolekande kontseptsioon · Teenused valitakse lähtudes teenuse olemasolust, mitte kliendi vajadustest; · Kliendid ei ole pakutavatest teenustest teadlikud ega oska ennetavalt abi otsida (eriti suuremates linnades);
· rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele; · koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine; · nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine; · sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine. Igapäeva elu toetamine Teenuse eesmärk: Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel. Teenuse sisuks on: - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine; - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine; - isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine; - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine; - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel; - kaasamine töösarnasesse tegevusse; - pereliikmete ja lähedaste toetamine; - eneseabigruppide tegevuse toetamine. Teenuse konkreetse sisu (tööülesanded) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab
saavutamisele, vastavalt uimastitarvitamisest loobunu sotsialiseerimisele või resotsialiseerimisele ühiskonda, võimaluste loomisele haridustee lõpetamiseks, kutseoskuste omandamiseks ja tööle asumiseks; 3. Laste rehabilitatsioonikeskuste ülesanne on tagada toetav perekeskkond tasakaalustatud isiksuse arenguks, tervisliku eluviisi kujundamiseks ja üld- ja kutsehariduse omandamiseks; 4. Uimastisõltuvusega isiku rehabilitatsioonile suunamine toimub narkomaania ravikeskuste ambulatoorse üksuse otsuse alusel lähtuvalt uimastisõltuvuse ravi juhistest; 5. Rehabilitatsiooniga alustatakse peale seda, kui sõltlane on läbinud võõrutusravi ja ei kasuta enam narkootikume; 6. Rehabilitatsiooni alustamisel koostatakse individuaalne rehabilitatsiooni kava, koostöös rehabiliteeritava ja sotsiaaltöötajaga; 7. Rehabilitatsiooni kestvus on juhukeskne ehk sõltub patsiendi individuaalsetest
Iseseisev elu tähendab seda, et inimesel peab olema võimalus osaleda kõikides eluvaldkondades võrdselt teistega. Puudega inimesel peab olema võimalik õppida, töötada, valida elukohta, veeta vaba aega samamoodi, nagu kõigil teistel inimestel. (Roosental, 2003). Kirjanduses on andmeid, et puuetega inimesed on oma puude tõttu teistest halvemas olukorras: paljud kohad on neile füüsiliselt ligipääsmatud, kulutused teenindusele, rehabilitatsioonile, abivahenditele, haridusele, kultuurile jms. on suured ning kaaskodanike suhtumine sageli eelarvamuslik (Pedak, 2006). Füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed või kognitiivsed puuded on sageli sünonüümiks sotsiaalsele isolatsioonile ja võimalustele teha tegevusi (Whiteford, 2006: 236). Eeldades, et puuetega inimesed on teistest halvemas olukorras, otsitakse vastust, kas tegevustest kõrvalejäämine on seotud
iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab: 1. funktsioonide arendamise ja/või taastamise, 2. puudumise või piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. Rehabilitatsiooni üldmõiste sisaldab taastusravi, sotsiaalset, pedagoogilist ja ametialast rehabilitatsiooni. Riiklik rehabiliteerimiskontseptsioon (1999), keskendub puudega- ja terviseprobleemidega inimeste rehabilitatsioonile: Rehabilitatsioon on erinevatest meetmetest koosnev protsess, mille eesmärgiks on: funktsioonide piiratuse või puudumise kompenseerimine, võimalikult kõrge kehalise, vaimse, intellektuaalse, psüühilise või sotsiaalse funktsioneerimise taseme saavutamine ning hoidmine, Rehabilitatsioon vajalik selleks, et rakendada tulemuslikult puuetega inimeste õigust elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust
annaabi.ee 
