- nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu - nt pseudogeenid olemasolevate geenide vigased koopiad Transkriptsiooni regulatsioon. * vajalik RNA-polümeraasi kokkupuude DNA promootorpiirkonnaga - repressor (mõni teine valk) võib takistada * vahel vaja regulaatorvalke või * regulaatoraineid (nt vitamiinid, toitained) Geeni aktiivsuse regulatsioon transkriptsiooni tasemel sõltub: * struktuurgeenidest (määravad ära raku ehituses/ainevahetuses osalevade valkude sünteesi) * regulaatorgeenidest (kontrollivad struktuurgeenide avaldumist) * üleliigsed RNAd visatakse ära Me erineme teineteisest valkude poolest - miks ma pole kapsas? Vastuseks: geneetiline kood 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära ühe aminohappe valgumolekulis.
Tsütoplasma koosneb 60-90% veest + selles lahustunud anorgaanilistest ja orgaanilistest ainest Prokarüoootses rakkudes on liikumatu, aga eukarüootsestes rakkudes on ta liikuv ÜL: 1) aitab säilitada raku kuju 2) seob raku organellid ja tuuma ühtsks tervikuks ning kindlustab nende töö 3) tagab toitainete laiali kandmise rakus 4) on jääkainete eritumiskohaks 5) sisaldab lahustunud gaase, ainetevahetuse vaheprodukte, regulaatoraineid, pigmente 6) talletab raku rasva-ja glükoosivarud 7) toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine organellid organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid, rakutuum) prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid. Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur, vakuoolid, ribosoomid jt)
kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? Üherakulised ja hulkraksed organismid 5. milline on väikseim ja suurim rakk? Väikseim on mükoplasma ja suurimad on lindude munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9
lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada mõni teine valk (repressor), mille seostumiskoht võib osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga. Osade geenide avaldumiseks on vaja erilist aktovaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja regulaatoraineid (ainevahetuse produktid, toitained, vitamiinid). Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi, regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Juba ühe ebaõige geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses (nt. vähkkasvaja). Geneetiliseks koodiks nimetatakse vastavust, kui mRNA molekuli kolm järjestikkust
Erituselundite ülesanne on ainevahetuse käigus tekkinud jääkide eemaldamine inimese organismist. 2. Millised on neerude ülesanded inimese organismis? Neerude ülesanded inimese organismis: • toimub uriini moodustumine; • ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist; • võtavad osa happe-leelise tasakaalust; • võtavad osa osmootse rõhu püsivusest; • võtavad osa mineraalainete sisalduse regulatsioonist; • sünteesivad regulaatoraineid; • valkude ainevahetusjääkide välja viimine organismist; • võtavad osa organismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. 3. Kuidas toimub neerudes uriini tekkimine? Uriini tekkimisel neerudes on eristatavad kolm protsessi: 1. ultrafiltratsioon; 2. resorptsioon; 3. sekretsioon. 4. Millest koosneb uriin? Uriin on kollaka värvusega läbipaistev vedelik ja sisaldab kuivainet umbes 4%, selles on: • orgaanilised soolad; • anorgaanilised soolad 5
FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED 1. ORGANISMI ERITUSELUNDID, ÜLESANDED: NEERUD- ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid SEEDEELUNDID- viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3
dissotsieerunud olekus; o anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH; o sisaldab aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt; o esindatud on ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped; o sisaldab ka ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase; o tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Rakutuum: o tuumaümbris koosneb kahest membraanist; o tuumamembraan on ehituselt sarnane teiste rakumembraanidega; o membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid;
(60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised (osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. ja orgaanilised ained. Enamis anorgaanilistest ainetest on katioonide ja anioonide kujul dissotseerunud olekus. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid, orgaanilised happed, ... . Leiame ka mitmesuguseid ainevahetuse aineprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. 8. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgus ja nukleiinhapped. Peale selle leiab tsütoplasmast mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. 4. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes on pooris, mille kaudu toimub ainetevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks- selles on DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid. Kõige olulisemaid osasid- kromosoome, enamikus rakkudes ei näe, sest nad on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. 5. Rakutuuma tähtsus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. 7. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks
Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks: rakumembraanide transportsüsteemide mõjutamist; ensüümide sünteesi stimuleerimist; rakisiseste sekundaarsete transmitterite tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) ja tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kaudu edasi antavaid mõjustusi; plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva G-proteiini.
Geenid, mis ei avaldu kunagi Regulaatoraine/valk – reguleerib transkriptsiooni ehk mRNA sünteesi. Regulaator võib transkriptsiooni kas aktiveerida või represseerida. Nt hormoonid, vitamiinid Repressor – transkriptsiooni takistav valk, mis ei lase RNA polümeraasil kinnituda promootorile Aktivaator – transkriptsiooni soodustav valk, mis aitab RNA polümeraasil promootorile kinnituda. Struktuurigeenid - kodeerivad kõiki RNA või valgumolekule, v.a regulaatoraineid Näiteks hemoglobiin Regulaatorgeenid – geenid, mis kodeerivad eelkõige regulaatorelemente. Regulaatorgeenide abil on võimalik regulaatorite hulka reguleerida, millega omakorda on võimalik reguleerida struktuurigeenide avaldadumist. Ebaõige geeni avaldumine või rakule vajaliku geeni mitteavaldumine võib kaasa tuua suuri muutusi raku ehituses ja talitluses. Sünteesitakse näiteks rakuvõõraid valke või pidurdub normaalsete rakkude ainevahetus.
Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib
Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe- leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerude võtavad osa ka prganismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. Nahas asuvate higinäärmete poolt eritatava higiga väljutatakse organismist mõningaid aineid, sealhulgas mineraalainete soolasid ja vett. Seedeelundite kaudu viiakse organismist välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmentide derivaate ja vett. Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga organismist CO2 ning teatud hulgal vett ning mitmed lenduvad ained.
jääkainete filtratsioon ja uriini teke o Säsiollus Neerude funktsioonid: - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist - võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid - võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest - võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist - sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi filtri läheb umbes
Säsiollus Neerude funktsioonid: ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli seinast moodustunud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgud, kuna need on selleks liiga suure molekulmassiga. Tekkinud ultrafiltraat, mis on koostiselt valguvaba, satub neerukehakese kihnu valendikku. Ööpäevas läbib neerusid umbes 1440 l verd, sellest umbes 800 l on vereplasma, millest läbi
ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained osalevad paljused biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas on hulgaliselt madalamolekulaarseid orgaanilisi ühendeid: aminohappeid, nukleotiide, mono- ja 15 oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte
annaabi.ee 
