avalikkus 2. äriregistri kannete avalik usaldatavus (kannete kehtivus õigena heauskse kolmanda isiku suhtes) 3. äriregistri kannete avalikustamine. Äriregistri avalikkus on reguleeritud äriseadustiku §-s 28. Äriregistri avalikkus väljendub eelkõige selles, et igaühel on õigus tutvuda registrikaartide ja äritoimikutes asuvate dokumentidega ning saada neist ka väljatrükke või ärakirju (tõestatud või tõestamata- vt registriosakonna kodukorra § 40, 41). Registritoimikuga saavad tutvuda vaid isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, nt. järelevalveõiguslik riigiasutus, aga ka võlausaldaja ja osanik või aktsionär. Äriregistrilt saab nõuda ka tõendit selle kohta, et kannet pole muudetud või kannet pole tehtud, samuti peab register nõudel andma tõendi selle kohta, et dokumendid on vastu võetud. Äriregister on täna Eestis
Kohtuvõimul on seega sõltumatu, operatiivne ning õiguslik võimalus lahendada kannaete tegemisega seotud otsuste üle tekkivaid vaidlusi. Äriregister osades riikides ka haldusvõimu osa (Suurbritannia, Skandinaavia). Rootsis ja Soomes on äriregister ühendatud patendiametiga. Muu (nt Hollandis kaubandus-tööstuskoda). Lisaks peab registriosakond ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kuhu kantakse MTÜ-d, mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud, usuühingud. Registriosakonna koosseisus: kohtunikuabid, registrisekretärid ja tehnilised töötajad. Kanded ja määrused teevad reeglina kohtunikuabid, erandjuhtudel ka kohtunikud. Registri koosseis Kolm osa: 1) Registrikartoteek sisaldab juriidilise isiku põhiandmeid. 2) Äritoimik ehk avalik toimik säilitatakse äriühingu põhikirja, asutamislepingut jm dokumente, mis on registripidajale esitatud.
teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. 12. Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Äriregistrit peetakse eesti keeles. Äriregistri kanded on avalikud
eraldi lehel. 3) Teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIEdest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeketakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). 4) Riigilõivu tasumise tõend. Maksukohustuslaste registrisse kantud FIEle on ümberregistreerimine äriregistrisse riigilõivuvaba. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja; Teil on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente ( vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Kui te soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju Te peate riigilõivu maksma.
- Ühishüpoteek - kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja, siis vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest ja juhul, kui laenu ei tagastata, võib hüpoteegipidaja valida, milline kinnistu müüa. 38. Äriregister (tähendus ja pidamise koht). Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad nende tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikaart 2) äritoimikud; 3) registritoimikud. 39. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on kinnisasjaga seotud asjaõigust käsitlevate andmete register, mis annab kolmandatele isikutele teavet kinnistute kohta. Kõik kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi
jällegi registri juriidiline tase. Eestis täidab äriregister ka raamatupidamise majandusaasta aruannete registri ülesandeid, säilitab põhikirju jne. Taoliste dokumentide elektroonilist esitamist maailmapraktikas ei nõuta, samas on oluline, et ettevõtjal oleks võimalik nii kandeavaldusi kui muid dokumente registrile esitada võimalikult kiiresti ja et teised isikud sellega hõlpsalt tutvuda saaksid. Käesolevaks hetkel jaotuvad äriregistri tööpiirkonnad kohtute registriosakonna tööpiirkondadega, vastavalt Harju Maakohus, Tartu Maakohtu, Pärnu Maakohtu ja Viru Maakohtu alluvusala tööpiirkonnad. ÄS kohaselt kuulub kohtunike pädevusse kandeotsuste tegemine ja trahvi määramine. Ülejäänu registriga seonduv kuulub registrisekretäri pädevusse, kes võib lihtsamaid ülesandeid edastada ka tehnilistele töötajatele. ÄS kohaselt jõustub äriregistri kanne, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik
äriseadustiku § 3 lg 3); (2) sidevahendite numbrid (telefon, telefaks, e-post, interneti kodulehekülje aadress jms) - eraldi lehel. (3) teave kavandatud põhitegevusala kohta. Talupidajal võib erinevalt teistest FIE-dest olla äriregistris kaks tegevusala (näiteks turismitalus tegeletakse korraga nii põllumajandussaaduste tootmise kui ka majutusteenustega). (4) riigilõivu tasumise tõend. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja · Notar edastab kandeavalduse ja selle aluseks olevad dokumendid kohtu registriosakonnale (vt lisaks notariaadiseaduse § 30 lg 2-21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312). · Kui te soovite avalduse sisulist tõestamist notari poolt, siis hõlmab tõestamistasu ka juriidilist konsultatsiooni, avalduse projekti koostamist ning infot selle kohta, kui palju te peate riigilõivu maksma.
ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu üldkogu arvamus kuulatakse ära. Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule. Teostab järelevalvet. Kohtumaja juht kohtumaja ja esimehe suhtlemine, kodukorra ülesanded. Registriosakonna, kinnistusosakonna, maksekäsuosakonna juhataja. Kohtute haldamise nõukoja pädevus: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, kohtute struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, rahvakohtunike arvu ja tasu määramisel, kohtu kodukorra kehtestamisel, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtumaja
kriminaalvastutust. · Osaühing peab esitama iga-aastasi majandusaasta aruandeid ka siis, kui tal majandustegevust ei ole. · Püsiva maksejõuetuse korral on osaühingu juhatus ise kohustatud kohtusse pankrotiavalduse esitama. · Juhatuse liikme vastu, kes oma kohustuste rikkumisega tekitas kahju ühingule, saab 5 aasta jooksul esitada kahju hüvitamise nõude äriseadustiku § 187 alusel. 2. Notar on ettevõtja ja registriosakonna vahendaja - Avalduse, asutamislepingu ja põhikirja tõestamine notari poolt sisaldab konsultatsiooni, projekti koostamist ning infot selle kohta, palju Te peate riigilõivu maksma. Teil on õigus nõuda avalduse tõestanud või kinnitanud notarilt, et ta esindaks Teid asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (vt notariaadiseaduse § 30 lg 2, tsiviilkohtumenetlus seadustiku § 593 lg 4). Notaril on osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja
3.1.2. Lepinguobjekti ei ole kellelegi võõrandatud, arestitud, panditud, selle suhtes ei ole käesoleva Lepingu sõlmimise hetkel käimas vaidlusi ning maaomanik on õigustatud Lepinguobjekti müüma; 3.1.3. tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ning need ei ole lõppenud. 4. Ostja avaldused 4.1. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 4.1.1. Aktsiaselts . . . . . . . . . . on registreeritud Tallinna Linnakohtu registriosakonna äriregistris . . . . . . . . . a. registrikoodi . . . . . . . . . . all; 4.1.2. Lepinguobjektiks oleval maaüksusel asuvad ainult Ostja seaduslikus omandis olevad ehitised ning Ostja on maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt; 4.1.3. Ostja on põhjalikult tutvunud Lepinguobjektiga, sealhulgas maaüksuse plaani ja piiriprotokolliga. Ostja ostab Lepinguobjekti käesoleva Lepingu sõlmimise päeva seisundis
tegemine, seaduses sätestatud muude toimingute tegemine, ning registrikande avalduse tegemine. JI nimi, asukoht ja tegevuskoht: Nimele esitatavad nõuded: eristatavus teistest nimedest (ei tohi olla juba kasutusel ega sarnane eksisteeriva nimega) ja mitteeksitavuse nõue (ei tohi olla eskitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusal ega tegevuse ulatuses). Nimi on seadusega kaitstud. Asukoht on JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus, asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas, kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud, asukohateooria järgi on JI allutatud selle riigi õigusele, kust teda juhitakse. EÕJI asukohta võib
Raplamaa); Tartu Maakohtu (tööpiirkond Tartu linn ning Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa; Valgamaa, Võrumaa) ning Pärnu Maakohtu (tööpiirkond Pärnu linn ning Pärnumaa, saaremaa, Viljandimaa) ja Lääne-Virumaa Maakohtu (tööpiirkond Ida-ja Lääne Virumaa koos nende maakondade linnadega) registriosakondades vt. Piirkondlikud registriosakonnad Ettevõtte kandmiseks äriregistrisse vajalikud dokumendid esitatakse vastava registriosakonna sekretärile. Vastuvõtja ei kontrolli dokumente sisuliselt ega anna ka juriidilist konsultatsiooni. Juriidilise konsultatsiooni saamiseks tuleb pöörduda notari poole. Avalduse, põhikirja ja asutamislepingu tõestamine notari pool sisaldab ka konsultatsiooni ning muud kande tegemiseks ettevõtjale vajalikku informatsiooni. Vastuvõetud dokumendid vaadatakse läbi 15 päeva jooksul. Kui esitatud dokumentides on puudusi, tehakse määrus, milles näidatakse ära
annaabi.ee 
