Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Hilisemas tegevuses taotles Luhter eeskätt evangeelse kiriku korraldamist ja hariduse edendamist. Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab toimuda ainult Jumala armust usu läbi. Nimelt, reformijad pidasid kiriku ja ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid
lahutada oma naisest, kes oli sünnitanud talle üksnes tütreid ning abielluda uuesti. Rooma katoliiklike vaadete järgi polnud see kuidagi võimalik ning viimaks Henry lihtsalt "lõi Roomast lahku" ja lahutas oma naisest ja abiellus uuesti. Võib öelda, et kui inglased ei saanud alguses usupuhastust vedama, siis pärast oli raske saada pidama. Juba Henry VIII ajal suleti kloostrid (tänapäeval võib Inglismaa külastaja näha suurt hulka kauneid, ent nukraid varemeid), radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Üldse, kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Radikaalid, keda nimetati puritaanideks, ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid nad isegi korraks riigitüüri juurde, tingides
Retsetatiivid on sageli asendatud kõnedialoogiga ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad barokkliku toredust. Nt. G.B. Pergoles „Teenija-käskijanna“ 13. Iseloomusta 18.saj. keskel singspieli. Too näiteid (helilooja, teos) Saksamaal oli see meelelahutus, lihtne meloodia. Austrias võimaldati etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A.Mozart „Võluflööt“ 14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta? 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis muusikalise väljenduse värvikamaks, tõusis ka baletti ja koori osatähtsus. 15. Millised uuendused tõi G.W.Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene.
Vanade probleemide asemel uued REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Elamuehitus Eestis 1950-2009 REFORMIDE ISELOOM Aeglased reformijad riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine
4. Bhakti Yoga (jumaluse kirglik austamine) 5. Itatha Yoga (asendite võtmine) Varanasi · Ühe hindu legendi järgi rajati linn jumal Siva poolt u 5000 a tagasi. · Kuulub hindude seitsme püha linna (saptapuri) hulka. · Seda külastab aastas üle miljoni palveränduri. · Linnas on üle tuhande templi ja pühakoja (kuulsaim on Kaski Viskuvanathi kuldtempel) · Vanad hindud tulevad Varanasisse surema. · Varanasi on pühaks linnaks ka budistidele. · Hinduismi reformijad 1. Rammohan Ray (1772-1833) 2. Ramakrisna (1836-1886) 3. Mahatma Gandhi (1896-1948) Budism · Loodi umbes 500 eKr Kirde-Indias ehk praeguses Nepalis. Rajaja oli Siddharta Gautama (563-483 eKr). · Budism eitab kõikvõimast ja absoluutset Jumalat, maailma loomist ja inimhinge olemasolu või jäetakse see küsimus lahtiseks. Budistid usuvad, et on palju maailmasid, kuhu võib sündida/ümber sündida.
küllaltki elav, küllap ka seepärast, et veelahe rooma-katoliikluse ja protestantluse vahel oli selge. On teada, et inglise reformaatorid õppisid meeleldi ja palju nii luterlaste kui kalvinistide käest. Erinevate konfessioonide väljakujunedes ja õpetuslike seisukohtade kindlaksmääramisega kerkisid paratamatult ületamatud vaheseinad usupuhastuses sündinud kirikute endi vahele. Henry VIII ajal suleti kloostrid, radikaalsemad reformijad hävitasid hoolega kiriklikku kunsti. Pildirüüstega mindi Inglismaal palju kaugemale kui luterlikel aladel Saksamaal ja Skandinaavias. Kalvinistlik mõtteviis on anglikaani kiriku kujunemisaastatel mänginud suurt rolli. Puritaanid ei leppinud paljude katoliiklike elementide säilimisega. 17. sajandi keskel, inglise kodanliku revolutsiooni ja Cromwelli vabariigi ajal, pääsesid puritaanid korraks riigitüüri juurde, tingides kuningavõimu taastamisel kõrgkirikliku vastulöögi. 1888
interpretatsiooni- igaüks ise. Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine
Usuti, et Ühendriigid seisavad vabaduse, võimaluste, usuvabaduse, representatiivse valitsuse ning parema tuleviku eest, seega tugineb ta oma kodanikele ning mõistab hukka hierarhia. Kõik, kes sellesse uskusid, võisid kuuluda ameerika rahvusesse. 19. sajandi lõpus tekkis liikumine, mis nõudis uste sulgemist edasisele immigratsioonile. Selle eesotsas olid siniverelised jänkid, Lõunaosariikide rassistid, akadeemilised kodanikud ning illusioonidest ilmajäetud reformijad. Kõige enam rõhusid nad anglo-saksi üleolekule. Rahvusgrupid seati hierarhiasse anglosaksid ning põhja- ja lääne- eurooplased kõige kõrgemal, lõuna- ja ida-eurooplased, hommikumaalased ning mustad madalamal. Kuna ühiskond muutus linnastumise, industrialiseerimise ning immigratsiooni läbi 1880. aastale järgneva poole sajandi jooksul, nähti immigrante vastutavatena ning sellised ideed tundusid vastuvõetavad. Johnson-Reedi Seadus, mis võeti vastu 1924
Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad – riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad – Rumeenia, Bulgaaria – mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine
Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsi ääres, Tartus ja Tallinnas. Kuigi vanausulised ei olnud reformijad, vaid reformile vastuseisjad, on ajaloos neid vaadeldud kogu Euroopat hõlmanud reformatsiooniprotsessi osana ning ka nende ideoloogias on palju ühisjooni rangete protestantlike usulahkudega (amisid, hutteriidid, mennoniidid jt). Vanausulised ei tunnista Nikoni reformidega tehtud muudatusi liturgias ja rituaalides. Nad löövad endiselt risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut
saavutada majanduse re- formimisel edu. Just see ajalooline traditsioon aitab neil riikidel ka Euroopa Liiduga kiiremini ühineda. Kui võrrelda edukaid reformiriike Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Ungarit, Tšehhi Vaba- riiki ja Sloveeniat oma majandust vaevaliselt reformivate riikidega, torkab silma järgmine. Kõik edukad reformijad suutsid II maailmasõjani pääseda NSV Liidu haardest, mistõttu kapitalismi ja demokraatia traditsioonid ei olnud lõplikult kadunud ka sotsialistliku bloki kokkuvarisemise ajaks. Mida jäigem oli tsentraalne planeerimine ja mida ulatuslikum kollektiviseerimine, seda 79 raskem on eraettevõtlust elustada (taastada). Eriti heast algseisust alustasid sloveenid, kes ka
KOV on vahend, mille kaudu grupikonflikt ilmub ja lahendatakse. Kõikidel gruppidel peavad olema hädavajalikud ressursid, et pääseda juurde kohalikele otsustajatele ja mõjutada avalikku poliitikat. Osalemisel on kohalikus demokraatias otsustav roll, kuid rõhuasetus on nihkunud individuaalselt osaluselt grupiosalusele. 1.5.2.Kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja. Säästlikkus ja efektiivsus. 20. saj. alguse omavalitsuse reformijad KOV roll on olla teenuste osutaja. KOV väärtusteks on säästlikkus ja efektiivsus. Paralleel äriühinguga. Ettepanekud: 1) volikogu-mänedzer valitsemisvormina 2) mitteerakondlikud valimised 3) pigem ühe kui mitme valimisringkonnaga valimised 1.5.3. Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria (Charles Tiebout jt) lokaalsus on väärtus; individualistlik utilitarism, keskendumine pigem üksikute kodanike seisukohtadele, mitte valitsusele kui
annaabi.ee 
