Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist ja asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Kas aga 19. sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? Kartus revolutsiooni ees, valgustuse mõjud mõttemaailmas, aga ka püüded panna talupoegi huvituma tööst, viisid reformideni Eesti- ja Liivimaal. 1802. aastal ja 1804. aastal kinnitatud talurahva seadused aga ei rahuldanud ühtki osapoolt: ei mõisnikku, ei talupoega ega ka riiki. Seetõttu hakati seadusi ümber vaatama. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Uute seadustega kaotati pärisorjus, talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega
aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu õigusjärglaseks. NSV Liit oli oma pikaajalise valitsemise jõust raugenud ning riiki tabasid kriisid, mis viisidki reformideni. Nõrk oli NSV Liit sellepärast, et ainuparteiline süsteem ei saa lõpmatuseni vastu pidada, samuti oli rahvaste elu niivõrd piiratud, et neid ei huvitanud riigi heaolu, vaid nende endi. Seega peale glasnosti teadsid kodanikud, kuhu suunda võtta suud tuli võtta demokratiseerumise ja enesemääramise poole. NSV Liit oli juba piisavalt nõrk ega suutnud sellele vastu panna. Seega lagunes NSV Liit oma piiratud autonoomiaga liiduriikidega demokraatlikeks iseseisvateks riikideks.
privileegid on Venemaa heaolu seisukohalt taunitavad. Liivi sõja alguses alistus orduriik 1561. a Poola kuningale. Liivimaa aadlile kehtestati vastutasuks privileeg, millega anti neile hulganisti õigusi ja vabadusi. Sõjale järgnes Rootsi aeg, mil aadli elu halvenes kuningas korraldas reduktsiooni ja peaaegu kaotas oma tegevusega aadli omavalitsuse Liivimaal. Peale Põhjasõda taastas Peeter I aadli eesõigused - Balti erikorra, mis sai alguse 1710. aastal, vältas kuni Katariina II reformideni 1783.a ja asendati siis asehalduskorraga, mis kestis kuni 1796.aastani. Paul I kehtestas seejärel taas vana erikorra, mis kestis 1881. aastani, kuid tegelikkuses kadusid aadli eesõigused alles Esimeses maailmasõjas(1914-1918). Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus
Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taastus, kuid isegi pärast seda jäi kõrgemaks poliitiliseks võimuks keisrivõim ning kohaliku Balti-Saksa aadli mõjuvõim hakkas nõrgenema.
See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni, mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö.
1700. aasta novembris toimus Narva lahing. Jõudude vahekord: rootslasi 10 500 venelasi 24 200 Hoolimata Vene vägede kahekordsest ülekaalust, nad kaotasid. Vene vägedele tuli kahjuks see, et Peeter I ise lahinguväljalt lahkus ning ka see, et lahinguväljal puhkes lumetuisk, mis oli venelastele vastu rootslastele soodne. Lahingu kaotus viis oluliste reformideni Vene sõjaväes. Karl XII jäi talveks (1700-1701) Eestisse, residentsiks Laiuse (Jõgevamaal). Talupojad kasutasid kuninga otsust talveks Eestisse jääda enda kasuks ära. Nimelt said nad nüüd minna esitama mõisaomanike peale kaebusi. 1701. aasta kevadel lahkus kuningas koos põhivägedega Eestist ega tulnud enam tagasi. Linnades paiknevad garnisoniüksused jäid ainult Eestit kaitsma. Arvati, et Venemaa on lahingu kaotusest piisavalt löödud ning ei kujuta enam mingisugust ohtu
Territooriumid Batmumi, Artvin, Akhaltsikhe, Poti ja Abhaasia kuulusid Venemaale. Esimest korda üle pika aja sai Gruusia tervikuks aga kaotas oma iseseisvuse. 19. sajandil toimus Vene valitsemise taktis, 1864 kaotati Gruusiast orjandus. Peale orjanduse kaotust tõstis pead Armeenia keskklass, kes alustas kapitalismi Gruusias. Tsaari isevalitsus ja Armeenlaste majandusvõim panid aluse rahvuslikule liikumisele. 1905 aasta talupoegade mäss viis suuremahuliste reformideni, mis leevendas tol hetkel pingeid. Samal ajal sai domineerivaks poliitiliseks jõuks marksistlik sotsiaaldemokraatlik partei. Revolutsioonilise liikumise etteotsa asus Gruusias Josif Stalin (. Josef Vissarionovich Djugashvili). 1917 aasta Vene revolutsiooni käigus puhkes kodusõda Venemaal,mida ära kasutades Gruusia kuulutas end Demokraatlikuks Gruusia Vabariigiks. 1921 vallutas Punarmee uuesti Gruusia.
teatud kindlaid väärtusi, peab oma süsteemi ainuõigeks, propageerib seda, teisi taunib. Ideoloogia funktsioonid: 1. annab hinnangu eksisteerivale olukorrale 2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. 1) ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2) inimõigused, humanism, sallivus 3) mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Konservatism: Kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 saj. 1) ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2) stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3) rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid see ei tähenda võrdsuse kuulutamist 4) pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Sotsialism: Kujunes 19. saj keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. 1) ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus
konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715. -) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739. -) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732. -) Aastast 1766 kuni aastani 1767 ilmus ajakiri Lühike õpetus, mida ilmus 41 tükki ja mida kirjutasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel. 19. sajandi talurahva reform * Reformideni viis: -) Aadel elas üle võimete ja oli võlgades, mis tõttu oli tarvis üha rohkem toota suurendati koormisi, et niiviisi oleks sissetulek suurem ning seega saab võlgasi paremini likvideerida. *) Saadava rahaga tehti ka juurde põldusi. -) Tekkis rida inimesi, kes arvasid, et põrisorjus on loomuvastane nähtus. -) Talurahva olukord kiskus alla ka Venemaa mainet lääne-Euroopa silmis. -) Talurahvas ise oli rahulolematu.
Foogtkonnad ei jää püsima. Rootsi ametnikele hakatakse jagama mõisalääne läänistuseks, see tähendab, et järk-järgult annab riik oma maavaldused erakätesse, protsess kestab 1620.aastateni, kus massiliselt jagatakse linnuselääne erinevatele läänisaajatele, mis tähendab, et nad lähevad erakätesse ja riik sinna enam ei sekku. See tähendab, et võimu teostamine läheb riigilt kohalikele mõisatele, ehk mõisad muutuvad haldusüksustele. See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652).
rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?) adiminstratiivkeeleks Vana-V. ( Russ, Rossija 15.-16.saj käibele) 1
annaabi.ee 
