Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänis...
Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid katoliiklusest protestantlikud kogudused, kuna nad ei nõustunud seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute
sarnane katoliku kirikuga; kirikukorraldus Inglismaal. Martin Luther-(1483-1546) reformatsiooni algataja 1517a õpetus lutherdus, usuteaduse doktor, vaimulik,õpedus-inimene õndsaks usu kaudu ja usu tõe allikas piibel. Ulrich Zwingli-palgasõdurite preester 1520a. Soovis et tagasi algkristlikulihtsuse juurde. Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja reformatsioonide vahel ja ta sai surma seal. Jean Calvin- prantsusmaalt pärit õpetus kalvinism. Jumalikkust ettemääratustest. Gent- calvini usutunnistuse järgi elamise eeskuju, Genfis tehti palju humanistlike põhimõtete elluviimiseks. Kooliharidus kohustuslik rajati ülikool-kes pidid levitama kalvinistmi. Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus
vabastatud ning seetõttu võtsid paljud hindud omaks islami. 1526. purustas Babur Delhi sultanaadisai alguse mongoli dünastia Suurmogulite riik,mille võimule allus suur osa Indiast. VARAKESKAEG. Keskaja termin võeti kasutusele XV saj Itaalias.Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel.Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult kõrvaldamist 476.a. Keskaja lõpuks peetakse: 1)Konst. vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest
Ameerika, Haiti, Bahama jt Kariibimere saared, kuigi tegelikult soovis jõuda hoopis Indiasse, kuid valearvestuse tõttu jõudis Ameerikasse. Kolumbus on esimene eurooplane, kes jõudis Ameerikasse. Vasco da Gama Avastas Indiasse viiva idapoolse meretee. Euroopalane. Amerigo Vespucci avastas Brasiilia. Magalhaes mees, kes sooritas teadaolevalt esimesena ümbermaailmareisi. Saksa reformatsioon. Miks oli vaja kirikut reformida? Reformatsioonide käigus puhastati kirikut ja ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt
Vana-Liivimaa lagunemine Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus koolid ja kolleegiumid tõlkide seminarid usulisi tekste hakati tõlkima kohalikku keelde
· Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. c) Uued majandusnähtused: · Kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. d) Mõju Euroopa arengule: · Avardus maailmapilt. · Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. · Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon 1. Reformatsioonide olemus ja eeldused a) Reformatsioon: · Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. · Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. b) Eeldused: · Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. · Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. · Indulgentside müük. · Humanismi levik. 2. Martin Luther ja tema õpetus a) Martin Luther (1483-1546):
Tunnetus on sel juhul seotud representatsiooni täpsusega. Kui poleks olnud ettekujutust teadvusest kui peeglist, poleks ka taolist tunnetuse mõistet tekkinud.. Niisugune vaatepunkt sai alguse juba antiik-Kreekast, kuid tugevama põhja sai alles Descartes`ist alates. 2. grupp filosoofe, kes eelistavad vaba diskursust. Need on nö. filosoof-poeedid, nt. Heidegger. 3. poliitikud-filosoofid. Ühiskondlikult aktiivsed, seisavad reformatsioonide eesotsas, nt. Dewey. Moodsa F. (eriti analüütilise) ajalugu antikantiaanlikult ja antikartesiaanlikult seisukohalt. F. ei ole progressi. Kolmes osas käsitleb teaduslikkust: 1. põhiteema -- teaduse filosoofia. Tõestatakse, et nn intuitsioonid, mis on kartesiaanliku dualismi aluseks, on ajaloolise päritoluga. 2. pühendatud tunnetusele -- kuidas me saame teadmisi. Tunnetus kui täpsete
Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus.
mustanahalised). Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus.
mustanahalised). Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile. Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus. Uued sadamalinnad Atlandi ääres – Amsterdam, Antwerpen, London. Uued majandusnähtused: Kauba- ja fondibörs. Hindade revolutsioon – väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. Mõju Euroopa arengule: Avardus maailmapilt. Uued põllukultuurid – kartul, tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais. Mitme uue haiguse kaasatoomine. Reformatsioon Reformatsioonide olemus ja eeldused Reformatsioon: Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks. Usupuhastus - ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest. Eeldused: Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt. Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis. Indulgentside müük. Humanismi levik. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther (1483-1546): Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus
annaabi.ee 
