TERE kui näide · Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie 13 aastat kinnises ruumis, 1- aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine · Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. · Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. · Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused · Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte · Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
kahestunud teadvuse, hübriidsuse teemad; Vajadus leida ühtsus kolonialismieelse minevikuga; Tuleviku määratlemine kultuuriliselt ja poliitiliselt. Uushistoritsism – alates 1980ndate lõpust. Fookuses teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel; NB! Tekst ise on ajalugu/ osa ajaloost. Põhiseisukohad: Louis Althusser – ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele M. Foucault – ajastu diskursused, ei reflekteeri tegelikult eksisteerivaid nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid; Dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest Kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geerz – tihe kirjeldus. Louis Montrose – vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming
inimesteta või inimesi selja tagant) Vaatluspäevik (3 lk) Füüsilise keskkonna kirjeldus Inimesed ja nende välised iseloomustused Inimeste tegevuse kirjeldus Tõlgendused (tähenduste otsimine, omistamine): Mida selline füüsiline keskkond taotleb? Mis on selle sotsiaalne tähendus? Kuidas füüsiline keskkond suunab inimeste käitumist, suhtlemist? Põhjenda oma tõlgendusi: Millel põhinevad tõlgendused? Reflekteeri: Kuidas vaadeldu mõjub? Kuidas ja miks see, mida ma näen, on mulle oluline? 9. Intervjuu Uurimisobjekt ja andmed Ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Mis on intervjuu eesmärk kvalitatiivses uurimuses? Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit? Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt Individuaalintervjuu Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga) 19
Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri „tegelikke“ nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi.
Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid * kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz: kultuurinähtuse lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jooni, mis seda nähtust kujundavad. Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht
TERE kui näide • Sotsiaalse eraldatuse mõju (1970: Genie – 13 aastat kinnises ruumis, 1-aastase vaimne tase). Amala-Kamala, toidu nuusutamine, pimeduse eelistamine • Gordon Gallupi peeglitest: lõhnatu värvitu punane plekk otsaette. Simpans ja orangutang nühivad otsaesist, gorilla jt peeglit. Laps õpib ennast ära tundma ca 2 aastaselt. • Kommikatse (mis on kommikarbis, tegelikult pliiatsid). Mida sa arvasid, et karbis on. Pliiatsid. Ei reflekteeri/mäleta oma mõtteid. • Sotsialiseerumine ja kultuurierinevused • Hariduse mõju eneseteadvusele Inimsuhete ajalooline kontekst: kokkuvõte • Inimene ajalooliselt rühmaloom, rühmades kujunevad suhtemustrid, mida taastoodetakse sotsialiseerumise käigus. • Ajaloos mustrid muutunud – suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes.
ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad
ühiskonnas? Kas ja kuidas peegeldub naiste elukogemus nende poolt loodud kirjanduses? 5. Uushistoritsism. Vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile Fookus teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel, selle tähendustel, mõjul, hilisematel tõlgendustel NB! Ajalugu ei ole teksti taust, tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri ‘tegelikult eksteerivaid’ nähtusi, hoiakuid jne. Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad
26 UUSHISTORITSISM alates 1980ndate lõpust Uushistoritsistid huvitusd kirjanduskaanonist. 58.Alused ja põhiseisukohad Fookus on teksti loomuse ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel. NB! Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. Põhiseisukohad: 1) Louis Althusser > ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele. Kirjandustekst oli mitmekülgne, peegeldas allasurutud hääli. 2) M. Foucault > ajastu diskursused, ei reflekteeri `tegelikult eksteerivaid' nähtusi, hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris. II) ajalugu ei ole homogeenne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. III)On (Mõiste) `inimese põhiolemus' vastu (uushistoritsistid nim. seda
Tavakäsitlus: H kui verbaalselt väljendatud suhtumine (see, mida ütlen) SP: hoiak on pilt + suhtumine + tegu Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni (H = püsiv suhtumine?) Tugeva H tunnused (Krosnick, Pretty, 1995): ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud Implitsiitsed automaatne, vahetu reaktsioon. Teadvustamata, ei reflekteeri. - Mõõtmisviis: IAT (implicit association test), esimene meeldetulev omadussõna, valida meeldiv. Idee ajasurve, mis takistab hoiakut filtreerimast. Eksplitsiitsed - kaalutletud hinnang. Arvestatakse norme, sotsiaalset soovitavust, situatsiooni jms. - Mõõtmisviis: küsida arvamust, hinnata Likerti skaalal Hoiaku kujunemine Sotsialiseerumine: perekond, kool, olulised teised Kuuluvusrühmas levinud hoiakute internaliseerimine. Suhtumine
enesehinnang tähtsamaks? Eneseteadlikkus (self-awareness), M.Csikszentmihalyi flow! Eneseteadlikkust on hakatud uurima selles kontektsis, et inimene on iseenda jaoks saanud murekohaks (nt väljanägemine näljutamine, dieedid, operatsioonid). Tahetakse end "mudeliga" vastavusse viima. Tsiksentmihail. Tema on sisse toonud ühe uue termini/mõiste sotpsühholoogias flow (kulg, vool), mille mõte on see, et inimene elab kahes reziimis: kulgemise reziimis (ma ei mõtle, ei reflekteeri, kuidas Joonis 4: Leon Festinger ma välja näen, olen voolavas maailmas sees, muretsemist iseenda üle ei ole) ja Nõrkushetk tuleb, kui väljast tuleb negatiivne info enda kohta. Liiga detailne info inimese enese kohta.. Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu. Positiivse enesehinnangu tähtsus Vaba kulgemine tekitab rohkem positiivset enesehinnangut. Kultuurisurve: I'm OK ! Tähtede draamad.
annaabi.ee 
