keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Kahte tüüpi refleksid: Kaasasündinud ja elu jooksul omandatavad Ülesandeks on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju ja lihtsad refleksid toimuvad ilma peaaju korralduseta Tavapärane refleks Inimese närvisüsteem 9. klassi bioloogia õpik (tekst) Internet (pildid)
Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge
(1-2 min.) lõppeb piimhappe tekkimisega; aeroobne glükoosi lagundamine, lõppeb CO 2 ja H2O-ga (tundideks.) Pikaajaline treening tugevdab lihaseid, kopse ja südant; organism kaotab palju energiat, vett ja soolasid. Refleksikaar närvisüsteemi talituse aluseks, kesknärvisüsteemi poolt esile kutsutud vastus ärritusele. Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või
Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid. Tingimatutele refleksidele vastavad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Tingitud refleksides ja nende refleksikaartes osalevad peaaju eripiirkonnad. Signaalide töötlemine erutussünapsis/pidurdussünapsis: Pidurdussünapsis saabub närvirakku võrdselt erutavaid ja pidurdavaid signaale, mistõttu sünaps impulssi ei edasta ja tekib postsünaptiline pidurdus. Erutussünapsis saabub mitu erutussignaali. Toimub nende summeerimine. Kui ühel ajal ärritatakse mitmeid naharetseptoreid, siis võime tunda neid valuaistingutena.
Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn
· Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga. · Hästituntud seljaajurefleks on nt põlverefleks kui istuda üks jalg üle teise ja lüüa vabalt rippuva jala põlvekedera alla kõõlusele, sirutub põlveliiges ja jalg tõuseb inimese tahtest
kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti mööda antakse impulss elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. Sellist refleksikaart nim monosünaptiliseks. Kaheneuronilisi refleksikaari leidub inimese organismis vähe, suurem osa on kolme või enama neuroniga. Nendel juhtudel on aferentse ja eferentse neuroni vahel 1 või mitu lülineuronit, sellist refleksikaart nim polüsünaptiliseks.niisugused lihtsad refleksikaared kulgevad läbi seljaaju. Läbi peaaju kulgevate refleksikaarte ehitus on keerukam, nendesse kuulub palju lülineuroneid. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. On ajutise iseloomuga, mis seostuvad vaid kindlatel tingiustel. On signaalse iseloomuga Kujunemise mehhanism ja tingimused: _ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne
Koostanud M. Kolga 15 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves. * Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel.
- retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse ● lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist - aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundilt vastu ja antakse edasi KNSi ef.neuronile - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit ● refleksikaare osad: 1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 2) aferentne neuron e toomanärv 3) refleksikeskus - närvirakkude kogum pea- või seljaajus (KNS) 4) eferentne neuron e viimanärv 5) tööelund e efektor (lõppelund) REFLEKSIAEG ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni ● refleksiaja moodustavad:
Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. Poolringkanalid, poolringkanalite ampullid - registreerivad nurkkiirenduse Horisontaalne Tagumine Ülemine Talitlus: 1. keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2. meelerakkudes tekib erutus 3. erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4. Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid - kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Refleksikaared, mille vahendusel need tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil · Kõrgematest närvikeskustest (ajukoor, põhimiktuumad) lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6
Poolringkanalite talitlus. Sisekõrv: a Poolringkanalid: ehitus: asetsevad 3-l erineval tasapinnal, sisaldavad vedelikku, seintes meelerakke Talitlus: 1) keha asendi liikumisel hakkab vedelik liikuma 2 meelerakkudes tekib erutus 3 erutus kandub tasakaalu närvi mööda peaajju 4 Inimene tunnetab oma keha asendit Kehaasendi säilitamiseks vajalikud refleksikaared. Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus “ärritajale”. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad.
võrkmoodustiseks. Mittespetsiifiline süsteem mõjutab teisi närvikeskusi neid aktiveerides või pidurdades. Mittespetsiifilise süsteemi neuronitelt võivad need mõjutused minna ülal- kui ka allpool paiknevatesse keskustesse. 63. Elektrilised nähud suuraju poolkerade koores. 64. Vegetatiivne närvisüsteem. Elundite vegetatiivne innervatsioon. Vegetatiivne närvisüsteem kujutab endast eferentsete neuronite süsteemi. Sellepärast erinevad vegetatiivsed refleksikaared somaatilistest ainult eferentse osa poolest. Retseptoriteks ja aferentseteks närvideks on samad moodustised, mis somaatilistes refleksideski. Vegetatiivsete reflekside keskused seljaajus ja peaaju erinevates osades asuvad somaatiliste keskuste vahetus naabruses. Vegetatiivse innervatsiooni tee kesknärvisüsteemist perifeerse organini koosneb kahest neuronist, s.t. katkeb ühes perifeersetest ganglionidest, kus asub nende kahe neuroni vaheline sünaps
närvisüsteemi postganglionaarsed kiud, efektoriteks võivad olla skeletimuskulatuur, silelihased, süda või näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale. Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärriti korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena, ent mitte tingimata täpselt samana. Refleks liigub närvisüsteemis mööda refleksikaart. Lihtsamate lihasreflekside refleksikaared moodustuvad ainult sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronist, mille vahel on refleksikaare ainus sünaps (monosünaptiline refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks). Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada
annaabi.ee 
