Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune.
............................................................................................. 5 Termomeetri liigid:.............................................................................................................. 6 Bimetalltermomeeter........................................................................................................6 Vedeliktermomeeter.........................................................................................................6 Termoelektriline termomeeter..........................................................................................6 Manomeetriline termomeeter...........................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................9 Sissejuhatus
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt:
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter
Koos saavad eksisteerida vaid ained, millel on ühesugune soojuspaisumine. Soojuspaisuvus ja aine Hõõglambi ehituse juures on kasutatud ühesuguse soojuspaisumisega materjale. Bimetall Kaks erinevat keha moodustavad bimetalli. Materjalide erineva soojuspaisumise tõttu bimetall kõverdub. Soojuspaisumine ja konstruktsioonid Soojuspaisumisega tuleb arvestada nii ehituses kui ka tehnikas. Paar pilti soojuspaisumisest Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase
Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes Hanseatica linnas. Elas ja töötas peamiselt Hollandis ja Inglismaal. 16-aastaselt alustas kaupmehe ameti õppimist Amsterdamis, pärast seda kui ta vanemad surid 14 august 1701, kui nad mürgiseid seeni sõid. Teda huvitas rohkem ikkagi füüsika ja arendas seda huvi õppides ja
Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp
..........................8 Sissejuhatus 18. sajandil mõeldi välja 3 skaalat. Erinevalt Celsiuse ja Kelvini kraadist ei ole Reaumuri skaala enam kasutusel. Reaumuri skaala võttis kasutusele Rene Antoine Ferchault de Reaumur. Seda kasutati piiritustermomeetril ja selle tähis oli oR või oRe. 1 Reaumuri kraad võrdub 0,8 oC. 2 Rene Antoine Ferchault de Reaumur (28. II 1683 - 17. X 1757) R.A.F. de Reaumur oli prantsuse füüsik ja zooloog ning Teaduste Akadeemia liige (1708). Ta leiutas 1730. aastal ka piiritustermomeetri, kuid selle erinevusega, et valis 0-punktiks jää sulamispunkti, vee keemise aga tähistas arvuga 80, vahe jaotas ta 80ks. Niisugune 3 veider keemispunkt sai temalt eluõiguse faktist, et piiritus paisus sellesse piirkonda jõudmisel 80x103 korda. Küllalt suur, muljetavaldav ja ümmargune number, sest elavhõbe paisunuks ainult 13x103 korda
Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku alkoholi ja vee, siis tõusis temperatuur. Need termomeetrid ei olnud eriti täpsed, nad muutsid kergel õhurõhku. Ta otsustas asendada alkoholi elavhõbedaga. Fahrenheiti termomeetril oli uus meetod, puhastada elavhõbedat mis võimaldasid temperatuuril tõusta ja langeda ilma kleepumiseta kolvi külgedele. Tema loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad,
muutumist temperatuuri muutumisel Erinevad temperatuuriskaalad ajaloost Réaumuri skaala(1731 ) nullpunkt vee külmumispunkt, vee keemistemperatuur 80º. Joseph-Nicolas Delisle skaala nullpunkt vee keemistemperatuur, skaala tavapärasele vastupidine temperatuuri tegeliku langemise juures selle skaala järgi näit aina kasvab ja negatiivseid temperatuure ei olegi. Rene Antoine Ferchault de Reaumur (16831757). Prantsuse füüsik Näitas süsiniku tähtsust terasetootmises Avaldas kuueköitelise töö putukatest Inkubaatori leiutaja Arendas vee ja alkoholitermomeetrit Reaumuri temperatuuriskaala autor. Daniel Gabriel Fahrenheit Elas aastail 1686 - 1736 Saksa füüsik ja teaduslike instrumentide looja Alkoholitermomeetri
poole jääva graafiku aluse 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 pindala on suurenenud võrreldes esimesega Keskmine kiirus Meie kujuteldava arvuti andmebaasis on olemas kõikide aineosakeste kiirused antud ajahetkel. Need on vaja liita ja saadud summa jagada osakeste arvuga. Tulemuseks on 425 m/s. Tabelis on toodud molekulide keskmine kiirus erineval temperatuuril. Gaas Vesinik Hapnik Süsihappegaas Elavhõbe Vesi Temperatuur Kiirus 0 ºC 1693 m/s 425 m/s 362 m/s 170 m/s 570 m/s 20 ºC 1755 m/s 440 m/s 376 m/s 10 100 ºC 1980 m/s 496 m/s 422 m/s 200 m/s 660 m/s 200 ºC 2232 m/s 556 m/s 475 m/s
.......................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA..............................
Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel viisil defineeritud absoluutne temperatuur osutub võrdseks gaasitermomeetri temperatuuriga. Erinevalt teistest temperatuuriskaaladest langeb absoluutse temperatuuriskaala nullpunkt kokku
Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku
Celsiuse kraad (°C) on Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva termomeetri skaala jaotis -- üks sajandik 0-kraadiks võetud vee keemispunkti ja jää sulamispunkti vahest. Et sellise skaalanulliga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linné 1745. aastal skaala ümber, võttes 0-kraadiks jää sulamistemperatuuri ja võrrutades vee keemispunkti 100 kraadiga. Selline termomeeter on tänapäeval enim kasutatav. Kelvini kraad (K) ei erine väärtuselt Celsiuse kraadist, kuid Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala) nullpunkt on absoluutne: seal lakkab aine sisemuses igasugune soojusliikumine. Sellel skaalal ei saa põhimõtteliselt olla miinustemperatuuri. Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. a William Thomson (lord Kelvin). 0 K = - 273,15 °C. NB! absoluutse temperatuuri tähisele on mõttetu lisada kraadimärki, sest ühiku
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse
tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15. Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele. 16. Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. 17. Temperatuuriskaalad (Celsius, Fahrenheit, Kelvin). Celsiuse skaala: Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää sulamispunkti (0°C) ja vee keemispunkti (100°C) vahe on jaotatud sajaks võrdseks osaks. Fahrenheiti skaala: Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit; jaotatud Fahrenheiti kraadideks (°F); nullpunktiks (0°F) vee, jää ja ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese normaalne kehatemperatuur (96 °F); selle skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ning vee keemistemperatuur 212°F.
3. Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC 4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1 Kelvin võrdub osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 273 6. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. 7. Valgustugevus: Kandela (cd)
olla määratud ühe kehana. Tuleb valida termomeetriline keha, selle temperatuurist sõltuv füüsikaline suurus temperatuuriline parameeter ja ka selle parameetri temperatuurist sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli ühendatud peenikese klaastoruga, temperatuuriliseks parameetriks elavhõbedasamba pikkuse l selles torus, reeperpunktideks jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vastavalt väärtused 0 ja 100, ning pikkuse l ja temperatuuri t vaheliseks sõltuvuseks lineaarfunktsiooni: l = a t +b . Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi-
sulamistemperatuur ja 800R vee keemistemperatuur normaalrõhul (101,325 kPa). Celsiuse skaala jaotis oli 1/100 skaalal, kus 00C oli jää sulamistemperatuur ja 1000C vee keemistemperatuur. Nüüdisajal on valitsevaks Celsiuse skaala, Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes riikides on kasutusel Fahrenheiti skaala. t0C = 100/180t0F-32 = 5/9t0F-320C; t0C = 100/180t0R = 5/4t0R, järelikult t0C = 5/9t0F-320 = 5/4t0R Absoluutne termodünaamiline temperatuuriskaala omab ainult ühte reeperpunkti selleks on vee kolmikpunkti temperatuur, mis on 273,16 (täpselt) K. Rahvusvahelisel praktilisel temperatuuriskaalal on 11 reeperpunkti: hapniku keemis temperatuur (-89,960C), vee kolmikpunkti temperatuur (0,010C), vee keemistemperatuur (1000C), tsingi tahkestumistemperatuur (419,5050C), hõbeda tahkestumistemperatuur (960,80C) jt. 1.4. Mass ja maht. Mateeria hulk mingis kehas on seda suurem, mida rohkem osakesi on tema koostises, sest iga
F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmandat seadust saab sõnastada järgmiselt : Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Kui autoga paigalt võttes anname sidurit vabastades gaasi, rakendame tegelikult Newtoni III seadust: samal ajal, kui siduri üks ketas pöörab käigukasti kaudu auto
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
