Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat na temu Vidi Konkurencii". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
30.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres
дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736
Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas · Diameeter 100m
NARVA EESTI GÜMNAASIUM Merilin Kruberg Referaat STILJAGI Juhendaja Tanel Mazur NARVA 2018 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.Ajalugu ja tekke põhjused........................................................................................ 4 1.1.Termini tekke........................................................................................................ 4 2.Mood..........................................................................................................
Jõhvi Vene Gümnaasium KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS Uurimistöö Jevgeni Pistrailov, Kubi Nikita, Jegor Tihhon 11.B Klass Juhendaja: Maksim Stepanenko Jõhvi 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 2. MILLINE ON MEIE EESMÄRK? ............................................................................................. 4 3. MILLEST KÕIK ALGAS JA MIS ON PRAEGU? ....................................................................5 4. DISTSIPLIINID ..........................................................................................................................8 5
- · I 1703 -. · 200 . , . · " " · 5 . -. · -- . - " ". -- . . , "" "". · . . , . 1754 .. 1762 . 1918 , 1922 . · o . . . · . I, . · http://en.wikipedia.org/wiki/Peterhof · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D1%82-%D0%9F%D0%B5%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B1%D1%83%D1 · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8%D0%B9_%D0%B4%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D1%86 · http://petergof-history.narod.ru/ · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://spb-palaces.narod.ru/zimnii.htm · http://www.fotoart.org.ua/albums/userpics/0507_st_peterburg.jpg · http://i023.radikal.ru/0805/8a/92834f35f3ea.jpg · http://www.traveltours
- · : 17,6 . ² · 23 000 ³ · :744,4 · : +8...+9 ° · - · · : 17,6 . ² · : 908 ³ · : 219 - · : 3555 ² · O 25 ³ · 7,1 · 25--26 °C · -- 51,7 ² · , . · 13 · 8 · -- 3,6 · 50 · 245 · 91,6 · 9700 ² · 285 ³ · 127 · 40 · 32 · 19,7 ² · 60 · -- 12 · - · 66 · 37 · 260 ² · 24 · 110 · 18 · 13 · 115 ² · 3 · -- 300 / · · 45 · 982 ² · 35 · 10 · · : , , , : · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BB%D1%8C%D0%BC%D0%B5%D0%BD% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D1%83%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%BE-% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%80%D0%BE · http://ru.wikipedia
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , , . , .
KRISTALLIDE KASVAMINE ERI KUU FAASIDEL Jevgeni Malešin 8B Aleksandra Ivask 8B Eesmäärgid 1.Kuidas kristalli kasvada? 1.Milles kuu faasidel kristall kasvab kiiremini? HÜPOTEES Kristallide kasvamine ei sõltub kuu faasidest. kristallid kristallid — on tahke aine ,milles on väikesed osakesed (aatomid,ionid või moleekulid) . ! Kristallid ei kanna nägu aksesuaar.et kristallid mõne aja pärast hakkavad katki saama, ja nad kahjustavad nahka! KRISTALLIDE LIIGID monokristall– õige kristall (õige kristalli polükristall– kristall millal on teiset kristallid kokku kuju). kasvanud. MEILE ON VAJA: 1.lehter 2.piirituslamp 3.kolb 4.keraamiline kruus 5.statiiv 6.mõõtetsilinder 7.filter Töö kaik
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola.........................................................
(1892-1968) (1892-1968) ; 31 . , , , . 1898 . . . 1- . , , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · ,
B 20 e , o pece a. pco, pe pyccoy o . 1819 , . 1825 , , , , . ec . -, , 14 1825 a. -- 3 . 1 271 . 3000 . . 579 , 5 , 10 . . , 25- , . . . , . , , . , 10 . . 1839 . 60 . 1861 . -- . , . : , , , (, , ), , , , . , . . -- . . A · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%BE %D1%81%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_ %D0%B4%D0%B5%D0%BA %D0%B0%D0%B1%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2 · http://images.google.ru/images?hl=ru&q=%D0%B0%D0%BD%D0%BD %D0%B0%20%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B5%D0%BD&lr=&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi · " !" . 70 71 A - , . - , , , . : , -, , , , , . , .
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2
Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab.
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ENERGIA JOOGID Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt?
2008 (29 1981, ) -- , , ( 2008 .). «» (-) . , . 7 . . «», -- . «» 16 . 1999 «». 19 «». 2 2000 «» (3:0). «» 282 , 67 . , . . 2 20- 17 2002 -- « LG» , 2002 . , (13.02.2003. -- , 2:4) . 2003 -- 5 , 1 . , (28.04.2004. -- , 3:2), . -2004 «» . 2005 2006 , 2007 . 37 , 13 . - , 2006 , , , 2008 . -2008 3 -2008 27- «10». - . , , . 2:0, , . . , , . . , , -- , , , . - 2008. 4 · 2000 -- · 2001 -- · 2003 -- · 2003 -- - · 2007 -- · 2008 -- · 2008 -- 2007/2008 · 2008 -- 2008
: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,
Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem
Tallinna Reaalkool Mojave kõrb. Lühireferaat. Alina Rostsinskaja 8.c klass Tallinn 2010 Kus asub Mojave kõrb? Mojave kõrb on kõrb, mis asub Edela- Ameerika Ühendriikides. Mojave kõrb on ümbritsetud mägedega. Mojave hõlmab enda alla suurema osa Lõuna-Californiast ja Kirde- Arizonast. See territoorium on USA sümbol. Just siin elas ja õppis kunagi kuulus Don Juan Matus ( nõid indiaani hõimust ). Mojave kõrb sai endale nime põliselanikelt. Kui suur ta on? Milline ta on? Mojave kõrb, mida nimetatakse mõnikord ka ,,Uue Maailma Sahara''
Сельскохозяйственный университет Кивиылиская первая средняя школа Пяэро Эрки, Харламов Индрек XII класс 2015 Сельскохозяйственный университет • Находится в Тарту; • Основали в 1951 году; • Около 4000 студентов; • Ректор Майт Классен; • Бесплатный обучения; • 6 институты; • Бакалавр, магистратура u докторантура; • Прикладное высшее образование Институты • Институт Экономики и Социальнных наук; • Институт Лесоводства и Сельской Разработки;
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse
p 7 1952 . , (23.02.1911 -- 2.08.1999) - , , . , (1911--1998), , , . . -- , , . . , , . 1970--1975 (). 1975 . . , m -- « » (. . . . , ). . 1985-1990 . 20 1991 . 1998 - ( ) 31 1999 . «» . - 2000 , , , ; ( , -- ). -- . , - ; -- , , , , . , , . ( , ), , . , : « , , - , , -- , , ». , , . , . , . . , . . -6, , . , « » « » . 8 2008 , , . 12 . 27 2008 . - , . , . (. 1985 ) (. 1986 ) - . - , - ( 2003 ). . , , . , . - , , , - .
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » ()
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Türgi - majandus ja arengutase Õpilane Narva 2009 Türgi majandus Türgi majanduse struktuur 28% - tööstus 15% - põllumajandust 6% - ehitus 51% - teenused Türgi majandus Türgis on suhteliselt head sündimuse (16,62) ja suremuse (5,97) näidised. Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on kirjaoskus suurem kui naistel. Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele 35% tööhõivest. 1980. aastal
9. 2009 C ....................................................................................................................................................3 1. .............................................................................................................................4 Lermontovi Lapsepõlv............................................................................................................................5 2.............................................................................................................................................6 Haridus...................................................................................................................................................7 3. .........................................
yp : : 10. - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, . , . 1797 , . . , . 200 , , . , , , , . , . . - , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 .
Алла Борисовна Пугачёва МАРИ-ЛИЙС ТООМЕМЯГИ Й Ы Г Е В А М А А СК А Я Г И М Н А З И Я И. КЛАСС 2 01 7 БИОГРАФИЯ АЛЛЫ ПУГАЧЕВОЙ День рождения: 15 апреля 1949 (67 лет) Место рождения: г. Москва Cоветская и российская эстрадная певица, композитор-песенник, эстрадный режиссёр, продюсер, киноактриса и телеведущая В её репертуар входит более 500 песен Певческий голос меццо-сопрано ДЕТСТВО АЛЛЫ ПУГАЧЕВОЙ Музыка стала частью жизни Аллы Пугачевой еще до того, как девочка отправилась в первый класс общеобразовательной школы В 1964 году Алла Пугачева закончила вос
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017).
....................................................................................... lk. 4 Võistlusele pääsenud riigid................................................................................................. lk. 6 Euroopa............................................................................................................................ ... lk. 6 Aafrika, Okeaania, Põhja- ja Kesk-Ameerika....................................................... lk. 7 Lõuna-Ameerika, Aasia ............................................................................................... lk. 8 Alagrupimängud................................................................................................................ ...... lk. 9 A- alagrupp......................................................................................................................... lk. 9 B-alagrupp...........................................................................................................