XXX Eesti merevägi Referaat Õpilane:R.I Juhendaja:A.P Tallinn 2013 Eesti merevägi Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje. Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõ...
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Demoraliseerunud Vene armee taganes peaa...
annaabi.ee 
