I. Lange kohaselt see õigusajaloo mälestus tekkis ainult Moskva ajal. 20 Aga V.I. Sergejevich järgi tekkis see redaktsioon mitte varem kui 12 sajandi lõpp-13. sajandi algus.21 Seega selles küsimuses ühtset kokkuleppet ei leia, kuid siiski enamus ajaloo teadlastest eeldavad, et Russkaja Pravda lühendatud redaktsioon kujunes Moskva riigis pärast Suur Permi territooriumi ühendamist Moskva riigiga 15. sajandil. Lühendatud redaktsioon iseenesest nii öelda pärineb ta ulatuslikust redaktsioonist ja meienju jõudis kahes nimekirjades: 1) Tolstovki IV nimekirjas (17. sajandi keskel) 22, ja 2) Obolenski I nimekirjas (17. sajandi teine pool). Kuid ei ole võimalik väita, et lühendatud redaktsioon tervikuna tuleneb ulatuslikust, sest on olemas piisavalt suur hulk tõendeid, et 17 Russkaja Pravda, ulatuslik redaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://bibliotekar.ru/rus/3-2.htm 18 Russkaja Pravda, lühiredaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://zakon.rin.ru/cgi-bin/view.pl?
seaduse" § 19 alusel. (4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga. (5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga. Kuidas hüvitatakse kasutamata põhipuhkust? Määruse uuest redaktsioonist jäeti välja reegel, et töösuhte lõppemisel makstava kasutamata põhipuhkuse hüvitise arvutamisel tuleb puhkusepäevade arv leida töötatud kuu täpsusega. Praegune määrus nõuab, et töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kui puhkus on 28 päeva, siis iga töötatud kuu annab 28/12 ehk 2,33 puhkusepäeva
Incotermsi tarnetingimusi täiendatakse ja ajakohastatakse ning seetõttu tuleb lepingus kokku leppida, mis tingimusi täpsemalt kohaldatakse. Esimesed tarneklauslid on pärit juba 1936. aastast, viimane redaktsioon jõustus 1. jaanuaril 2011 (Incoterms, 2010). Incoterms 2010 tarneklauslid on avaldatud rohkem kui 20 keeles. Neid aktsepteerivad nii riikide valitsused, kohtud kui ka praktiseerivad juristid. Incotermsi (siin ja edaspidi on lähtutud kehtivast, 2010. aasta redaktsioonist) 11 tarneklauslit, mida tähistakse kolmetähelise lühendiga (seda ei tõlgita), on jagatud kahte rühma transpordiviisi alusel. Esimesse rühma kuuluvad igasuguse transpordiliigi kohta rakendamiseks sobivad tarneklauslid: •EXW – ex works – hangitud tehasest •FCA – free carrier – franko vedaja •CPT – carriage paid to – vedu makstud kuni •CIP – carriage and insurance paid to – vedu ja kindlustus makstud kuni
retsidiivi poolt, karistatakse teo toimepanijat kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega nähakse sanktsioonina ette suhteliselt kõrge karistus, mille ülemmäär on sarnane mõrvaga16 - 15 aastat. Võrreldes aga karistusastmeid raske tervisekahjustuse17 tekitamise eest ja suures 14 Siinjuures on oluline, et süüteokoosseisu objektiivse külje täidab nii juriidiline kui ka faktiline retsidiivsus, alates uuest redaktsioonist (01.01.2004) ei ole vajalik ka samaliigiline korduvus, piisab ükskõik millise kuriteo korduvast toimepanemisest. 15 Komisjoni istung 04.11.2003 http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/minfo.handling_stages?assembly=10&id=102&SUBMIT=Eeln%F5u+menetlu setapid 16 Karistusseadustik §113 17 Karistusseadustik §118 koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemist retsidiivi või grupi poolt, on karistuse ülemmäär narkosüüteo puhul isegi kolm aastat kõrgem
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne
Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem
....... vald. See tekitas vallakodanike ebavõrdse kohtlemise ja uus määrus sätestab selle punkti järgmiselt:“ küttetoetust on õigus saada üksi elaval, lasteta töövõimetus- või vanaduspensionäril, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on ........ vald“. Teine muudatus sätestab eelduseks avaldaja tahteavalduse. Viimane punkt on eemaldatud, kuna on sätestatud üldklausel § 1 lg 3. 9. Vanas määruses olevad § 3 lg 8 ,9 ja 10 on uuest redaktsioonist eemaldatud seoses toetuste liigitamisega sissetulekutest sõltuvaks ja mittesõltuvaks. Sissetulekutest sõltuvad toetused ei ole regulaarse iseloomuga, neid makstakse erakorralise vajaduse ja sotsiaalkomisjoni heakskiitva otsuse puhul. Selline korraldus tagab valla sotsiaalrahade sihipärasema kasutamise. 10. Viimane muudatus puudutab § 3 lg 11, mis kustutakse seoses üldklausliga § 1 lg 3. 11. Paragrahvid 12 kuni 14 eemaldatakse uues määruses kuna need on riiklikud
tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel ning sama põhimõte tuleneb pandiõiguse kohta üldiselt ka AÕS § 276 lg-st 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 52 lg- te 1 ja 2 järgi on kinnisasjale sissenõude pööramise viisideks täitemenetluses kinnisasja müük või sundvalitsemisele määramine. Nimetatud regulatsioon ei erine koostoimes sisuliselt AÕS § 352 lg 1 varasemast redaktsioonist, mille järgi võis hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist kas sundenampakkumise või sundvalitsemise teel. - Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, st sundtäitmine on võimalik lepingu alusel kohtulahendita. Samas ei
Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid
jõustumiskuupäeva või on otsus tingimuslik (otsuse jõustumine sõltub teatud tingimuse saabumisest). Äriregistrisse kantavad asjaolud - põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine - jõustuvad arvates vastava kande tegemisest äriregistris, mitte sellekohase otsuse vastuvõtmisest. Ajavahemikul üldkoosoleku otsusest kuni äriregistri kande tegemiseni juhindutakse põhikirja redaktsioonist enne muutmise otsuse tegemist. ÄS ei sätesta, millist hääletusviisi - kas salajast või avalikku - kasutada üldkoosolekul. Seega on hääletusviisi valik aktsionäride endi otsustada. Üldkoosoleku protokolli vorm Üldjuhul tuleb üldkoosoleku protokoll koostada vähemalt kirjalikus vormis. Protokoll tuleb tõestada notariaalselt juhtudel, kui (ÄS § 304 lg 6; lg 7): 1) seda nõuab juhatus, nõukogu või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või
Kui kohtuniku töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse talle tema soovil vanaduspensioni maksmist senise töövõimetuspensioni suuruses. Kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension Kohtuniku perekonnaliikmele, kellel on õigus kohtuniku toitjakaotuspensionile tekkinud enne 2016. aasta 1. juulit, määratakse ja makstakse see lähtudes kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonist. Kohtuniku vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni suurus on 75% tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse. Riigikohtu esimehe või isiku, kes on olnud Riigikohtu esimees, vanaduspensioni suurus on 75% Riigikohtu esimehe ametipalgast, mis kehtis päeval, millest alates pension määratakse, kui ta on Riigikohtu esimehena töötanud vähemalt viis
annaabi.ee 
