Vaata õige väheke ette ka! hädaldas jääle pikali potsatanud Jänes. Tiigi äärest ära minnes uuris Tiiger innukalt: Ruu, kas sa tahad, ma õpetan sulle tiigrihüpet? Ruu ei osanud õigupoolest sellest midagi arvata, sest ta oli ju kängurulaps ja hüppamine oli tal niigi selge. Tiiger aga upitas ta endale turjale ja kargas kõrgele õhku. Ruu nägi, et tiigrihüpe on tõepoolest hoopis teistmoodi kui känguruhüpe. 4. Vali teksti suuruseks 14; joonda lõik keskele, reavaheks 1,5 Tiigrihüpe ulatas kõige kõrgema puu kõige kõrgema oksani ja sinna kaks sõpra pidama jäidki. Puuladvas aga tuli välja, et allaronimises ei ole Tiiger pooltki nii osav kui hüppamises. 5. Vali lõiguvaheks 12 pt (kas lõigu ees või järel oma valik), alusta iga lõiku taandreaga Ä-ära karda, Ruu! Rahustas Tiiger kängurulast natuke väriseva häälega. Aga Ruu ei kartnudki. Ta arvas hoopis, et puuladvas kõlkuda on nii tore!
Praktikum Juhend 1. Salvesta fail nimega. 2. Määratle lehekülje veerised : üleval – 2; all – 2; vasakul – 3; paremal – 1,8. 3. Pane kogu teksti kirjastiiliks Arial suurusega 12pt ja reavaheks 1,5. 4. Enne ja pärast lõiku jäta 6pt vaba ruumi. 5. Kõik tekstid, mis originaaltekstis on sinist värvi, on pealkirjad, millistele pead andma järgmise vormingu: Pealkiri 1, Arial, 14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord mutionu kellel polnud kodu” ja alla paremale nurka lehekülje numbrid. 8
Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad taimed ei talu hästi istutamist. Enne istutamist on taimi vajalik karastada. Selleks õhustatakse kasvuhoonet ja kastetakse vähem. Istutamine ja kasvuaegne hooldamine- avamaale soovitatakse istutada taimed peale öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem. Peale istutamist tuleb taimi kasta ja paigaldada katteloor. Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule
Porgandit on võimalik külvata veel kuni juuni lõpuni. Külvisügavus 1...2 cm. Porgandi külviskeem sõltub eelkõige kasutatavatest külvi- ja vaheltharimise masinatest, kuid ka kasvatatavast sordist. Varajasi ja väikese viljaga sorte külvatakse arvestusega 150-200 taime/m2. Säilitus- ja tööstusporgandi sortide puhul külvatakse 80-120 seemet/m2. Suurtootmises, kus kasutatakse spetsiaalseid vaheltharimisriistasid, jäetakse tasasele maale külvates reavaheks 30-45 cm ning suurem reavahe traktori tehnorajaks. Spetsiaalmasinate puudumisel on jäetud reavaheks vaoharjal kasvatamisel ka kuni 75 cm. (6) Külviga alustan kohe, kui maa on korralikult ettevalmistatud ja maapind on vajalikul määral sulanud. Seega mai teisel poolel. Külviks kasutan täppiskülvikut, mis tagab optimaalse tiheduse külvamisel, see hoiab ära harvendamise probleemid. Kuigi võib ka juhtuda, et tuleb ikkagi harvendada vähesel määral.
on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid. Samal eesmärgil kasutatakse ka maapinna multsimist tumedate kangastega (kile, peenravaip) või kividega. Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast. Tuleb ainult jälgida, et taim ei jääks räästatilgete alla. Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja mulda, seda juhul, kui tegu on lehtedega nõuistikuga. Avamaal on selleks õige aeg pärast öökülmade möödumist, seega juunis. Kütteta kasvuhoonesse saab istutada kuu aega varem, mais. Hooldatud aiamulda võib viinapuu istutada ilma mulda eriliselt ettevalmistamata. Veidi komposti või kõdusõnnikut võib istutusmulla sekka ikka lisada. Kasvuhoone või toatingimustega harjunud istikut tuleb aegamööda harjutada väliste oludega
korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatiiv: Kui reavahes kasutatakse multsi või seda hoitakse murukamaras, siis võib jätta reavaheks 2 m. Masinkorjeks vajatakse tihedat katkematut kitsast hekitaolist põõsarida. Käsitsi korjatavates istandikes on eelistatud suured põõsad, millest igaüks annaks võimalikult palju saaki. Käsitsi korjatavate istandike eluiga on pikem, ent kui põõsaste vahekaugus on liiga väike, muutuvad vanemad istandikud ülemäära tihedaks, valgusolud halvenevad ning see omakorda loob soodsamad tingimused haiguste ja kahjurite levikuks. Eestis on sobivaks
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
Kasutatakse inglisekeelseid termi-
neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne.
Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga.
Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat,
kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär
(File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata umbes veepangi suurune auk, täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taim. Istutamiseks sobib vaid happeline ja väetisevaba turvas, ei sobi tomatite ega lillede istutusturvas. Võiks ka multsida puukoorega, musta kile, saepuru vms. Vajadusel kasta nagu teisi taimi aias. Sobiv istutusaeg on varakevad ning taimed tuleks istutada ridadena. Ahtalehisele mustikale tuleb jätta taimede vaheks reas 0,5 m ja reavaheks keskmiselt 1,5 m, kuna mustikad vajavad suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones kasvatatud taimed vajavad enne
millele tekstis viidatakse), nummerdatakse (lähtutakse tabelite ja jooniste nummerdamise põhimõtetest: vt punkti 2.1.4.1 ja näidet lisas 2). Number asub sulgudes lehe paremal äärel vastava valemiga ühel real. 5. Vormistamine BT vormistatakse arvutil valge paberi (formaat A4) ühele küljele, 30 34 rida leheküljel. Tiitelleht võetakse lehtede nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbrit sellel ei trükita. Teksti sriftiks on Times New Roman (või Arial), kirjapunkti suurus on 12, reavaheks 1,5. Alapealkirjad tuleb vormindada kirjapunktiga 14, paragrahvipealkirjad kirjapunktiga 16, peatükkide pealkirjad kirjapunktiga 18 ja üldpealkiri tiitellehel kirjapunktiga 20. Vasaku serva köitmisvaru on 3-3,5 cm, teised servad soovitavalt mitte üle 2 cm. Põhijoonte jämedus on soovitatavalt 1, abijoontel 0,4-0,5 ja mõõtjoontel 0,2 ppt-d. Kõik alamärkused või selgitused jooniste juures trükkida kirjapunktiga 10, kuid jooniste
.................................................14 Brandti lendlane............................................................................................................................14 I osa Joonda kogu tekst kahelt poolt sirgjooneliselt (kehtesta rööpjoondus) Kehtesta vasaku veerise laiuseks 3 cm, parema veerise laiuseks 2 cm Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa Lisa leheküljenumbrid (alla keskele) Muuda esimene lõik sõrendatud tekstiks Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne
Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine · 1- 4 pärislehe faasis, et saada harunenud juurestikuga istikuid ja külve harvendada. · Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta. Soovitav on teha pikeerimist pilves ilmaga või varahommikul. · Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras. · Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04.2016 Marje Kask 37 Seemikute istutamine puukooli · Seemikud istutatakse puukooli: kiirekasvuliste liikidekorral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 3 aastaselt. · Seejärel seemikud sorteeritakse.
moodusta, vaid kasvatab 3- Seemned idanevad hästi Paremad eelviljad on kui ta oli kastis. Juurseller mõni leht jäta 4cm jämeduste rootsudega valguse käes kaunviljad Reavaheks sobib 50cm, alles, juuri kärbi tagasi suuri lehti. Tundlik booripuudusele taimede vahe 25-30cm Säilitada keldris liiva sees Pärast istutamist tuleb kasta
hoidmine. Külvieelne leotamine 1 ööpäev kiirendab idanemist 2-3 päeva. Võib kasutada ka kasvuregulaatoreid.Külvatakse siis, kui maa on 10 cm sügavusel soojenenud 9...10°C. Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks toidu valmistamisel toorelt, 60-70 cm ja taimede vaheks reas 20-30 cm. keedetult, külmutatult, Suurematel pindadel külvata harimise konserveeritult jne. hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. Väikesed tõlvikud (10cm) juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel
14.11.2011 Viidatud allikate loetelu (2) · Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule. · Allikate loetelu ei nummerdata. · Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. · Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse väiketähed a, b, c jne. · Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). · Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. · Antud uurimistöös viidatakse vähemalt 10 allikale, millest valdava osa moodustavad võõrkeelsed allikad. Lisad · Lisadesse paigutatakse kirjaliku töö materjalid, mis on vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka materjaliga: näiteks töötlemata andmed (vajadusel),
annaabi.ee 
