Paberi formaadi Paigutus-suurus A4 määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale.
Olulisemaid klaviatuuri kiirlülitusi 1. CTRL+a= märgista kogu töö (all) 2.CTRL+c= kopeeri (copy) 3.CTRL+v= kleebi (paste) 4.CTRL+s= salvesta (save) 5. CTRL+z=võta tagasi (undo) 6. CTRL+y= tee uuesti (redo) 7. CTRL+x=lõika (cut) 8. CTRL+F=otsi või asenda (find) 9. CTRL+N= ava uus fail (st. avab täiesti uue töö) (new) 10. CTRL+End= kursor liigub kohe töö lõppu 11. CTRL+Home= kursor liigub kohe töö algusesse 12. End= kursor liigub rea lõppu 13. Home= kursor liigub rea algusesse Pildi lisamine 1. Kõigepealt kontrolli kus asub kursor, pilt asetub kursori kohale 2. Seejärel ava menüü LISA 3. Vali alammenüüst PILT 4. Edasi vali LÕIKEPILT 5. Paremalt paanilt vali KORRALDA LÕIKEPILTE 6. Avaneb uus aknake- klõpsa OFFICE KOLLEKTSIOONIDE ees olevale + märgile 7. Siis valid omale sobiva teema, mille alt saad valida sobiva pildi 8. K...
Table Insert Column (veerg) Row (rida) Lehekülje häälestus Fail Pge Setup Paper Size Landscape (horisontaalne) Portrait (vertikaalne) Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale) Format (vorming) Start at (alusta numbrist) Reavahe muutmine Format (vorming) Paragraph (lõik) Line Spacing (reasamm) Parim reavahe on 1,5!! Kasutatud kirjandus : Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus. Tallinn, 1974 (raamat) Tiik, T. Arvutiõpik. Kuresaare, 2005 (raamat) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn, 1992. Nr 6, lk 666 (teatmeteos) Suuroja, K. Kas maa värises? Loodussõber, 2007. Nr 4, lk 38-41 (ajakiri) Männiste, A. Giid vahetab elukohta mitu korda. Postimees, 7.detsember 2007 (ajakiri) http://www.jarvamaa.ee/
Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab alati uuelt lehelt Kui pealkiri ei usu lehe ülaääres, siis teeme klõpsu pealkirja ees ja vajutan klahvi CTRL+ENTER Stiiliks määratud „pealkiri 1” a) Märgista n pealkirja
piirajat ning tingimusega Muud (ingl. Special) saad muuta tekstilõigu esirea taand- või eendreaks (paremini saad aru katsetades, vaata eelvaatekasti ja sa näed, mida su valikud lõiguga teevad). Rühm Vahed (ingl. Spacing) määrab seda, kui suur on vahe lõigu ees (tingimus Enne; ingl. Before) ja/või lõigu järel (tingimus Pärast; ingl. After) ning kui suur on reasamm. Vahekaardil Rea- ja leheküljepiirid (ingl. Line and Page Breaks) saad määrata lõigu paigutumist erinevatele lehekülgedele. Siin võib leida järgmised valikukastid: Väldi orbridu (ingl. Window/Orphan Control) ei luba lõigu esimest rida paigutada lehekülje viimasele reale ega viimast järgmise lehekülje algusesse; vajadusel viiakse ridu järgmisele leheküljele lisaks. -5-
4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2. tõsta esile sinu arvates oluline lause, kasuta näit. kollast värvi; 4.3. olgu esimene lõik sõrendatud tekst mõõduga 2,5 pt; sama lõik olgu joondatud rööpselt ning fondiks Comic Sans MS ja 14 pt; 4.4. vorminda viimane lõik endale meelepäraselt, kasuta järgmisi vorminduse elemente: font, suurus, joondus, reasamm ja teksti värv; 4.5. olgu viienda lõigu järel 36 pt ja teise lõigu ees 48 pt tühja vahet; 4.6. tekita teise ja kolmanda lõigu (vali mõlemad) ümber ääris: varjuga topeltjoon ja rohelist värvi ning vahe tekstiga olgu 8 pt; 4.7. olgu kaks viimast lõiku täpploendid; 4.8. lisa neljanda lõigu ette süvisinitsiaal ning vorminda see endale sobival viisil. -4-
jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2
Praktika tegevuspiirkond Mustvee Linn OÜ Mustvee Apteek teenustega saab kõige paremini, mugavalt ja kiiresti tutvuda, firma kodulehel, kus on väga põhjalik tutvustus.( http://www.apteek1.ee/contact.asp? action=0&c=jogeva&contactid=33&type=9). KOM: tekstiosa igal pool 1,5 reavahe ja paremäär joondu panna, nagu tegin ka sissejuhatuses, nii paranda ka siin ja igal pool mujal teksti osaga Tabeli sisse nii tbl 1 kui edaspidi pane palun reasamm 1,15 2 PÕHIPROTSESSID OÜ Mustvee Apteeki külastab rohkem manem rahvas kuid külastavad ka noored eriti pered. Kõik, kellel on tekkinud seoses ravimite soetamisega soov või huvi on oodatud ja samuti ka niisama head nõu saama. Mustvee apteeki ettevõtte vanus 5 aastat 9 kuud,üldpinda on 80 ruutmeetrit.Apteek on avatud Esmaspäevast-reedeni 8:30-17:30, Laupäev 9:00-14:00, Pühapäev suletud. Apteegis töötab kolm töötajat 1 Proviisor ja kaks Farmatseuti.Tegevus ala
viskasin telefoni sõbrantsile, kes ajakirjanikuga vestles ja rääkis, mis sülg suhu tõi.» Harjutustöö Koostaja: Virgo 2. Muuda veeriseid järgnevalt: all 1,8 üleval 1,9 vasakul 3,0 paremal 2,1 (topeltkõps joonlaua tumedal osal > lehekülje häälestus) 3. Muuda normaallaadi järgnevalt: · Font - verdana15 · Reasamm 2 · Lõikude vahed enne 6p ja pärast 12p · Anna tekstile rööpjoondus (Parema hiire klahviga klõps normaallaadi ekraaninupul > muuda...) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid
Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2
4. Crtl ja Enter on ,,leheküljepiir" viib järgmisele lehele. insert lindil on ka valik ,,blank page" 5. Paragraphi aknas => ,,justified" rööpne joondus. Indendation taane. special taane : ,,first line" normaallaadile anda 1 cm(taandrida). Ja siis ei taha enam siis see võtab selle ära. ,, hanging" et siis taandrida tagurpidi tekst hakkab kohe ja ülejäänud taandreana. 6. Spacing Line spacing reasamm kui palju tekstirida koos talle järgneva tekstivahega kokku annab. 7. Kui lehe alguses /lõpus on üksikud silbid/sõnad siis need lesed ja orvud paragraphi modifier aknas teisel lehel on ,, widow/orphan control" see hoiab ära nende sinna jäämise. 8. ,,keep lines together" hea pealkirjade puhul mis mitu rida. 9. ,,page break before" omadus lõikudel, mis ütleb et kui ta tuleb siis hakkab ta kohe uuel lehel!!! Uus laad -
cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda.
Balti riigid (Läti, Leedu) 12,2 14,0 14,8 EFTA 2,4 2,8 3,7 Allikas: Eesti majandusülevaade 1998: 76 Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pea kohal sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate ridade või veergude nimetuste juures. Tabeli veergude ja ridade nimed kirjutatakse suure algustähega. Tabelis on reasamm 1. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt tabel 9). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. 1.5.4. Joonised Töös esinevad illustratsioonid esitatakse joonistena. Siia kuuluvad kõik graafikud, skeemid või diagrammid.
Näiteks : 1cm = 100m3 või TPC: 1cm = 1,0 t/cm. Abstsiss peab alguses olema ka negatiivne osa, sest XF ja XB omavad ka negatiivseid väärtusi. Selline laevakere teoreetiliste andmete kasutamine on taandunud tänapäeval laeva ekspluatatsioonis tabelitele GHS (General Hydrostatics) . Laeva projekteerimisel tänapäeval CAD (computer-aided design) antakse kaasa juba enne ehitamist täielik dokumentatsioon. Kõigepealt GHS tabelid, mis algavad laevale trimmiga t = 0 ja süviste reasamm on T = 0,05m. Järgnevad tabelid on erinevate trimmidega nii ahtrisse, kui ka vööri see võimalus klassikalisel elementide kõveratel puudus. Teades laeva keskmist süvist on õige GHS tabeli õigelt realt loetud teoreetilised andmed tõesed. Lisaks on eeltoodutele on laeva dokumentatsioonis ja reeglina laeva roolikambris lastiskaala. IMO soovitab näidisskaalat, millel on alljärgnevad veerud: T; ; W; TPC; MTC; KM; FW; W FW; T.
lõpus peab olema kirjeldav tekst, mitte loetelu, joonis, tabel või viide. 10 2.2.1 Teksti vormistamine Töö tekst vormistatakse järgnevalt: arvutikirja tüüp: o Calibri või Arial (ekraanil lugemiseks), o Times New Roman (printimiseks); teksti värv must; kirjasuurus 12 punkti; paralleel- ehk rööpjoondus; reasamm 1,5 rida; plokkstiilis (tekstilõigu vormistamisel ei kasutata taandrida, lõigud eraldada üksteisest ühe rea kõrguse reavahega – lõigu vahe peale lõiku 12 punkti). Töös tuleb kasutada automaatset poolitamist. 2.2.2 Pealkirjade vormistamine Tööde tekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks. Pealkirjad nummerda- takse araabia numbritega (v.a sisukord, lühendid, sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikad ja lisad).
Rööpselt (Justified) Taane (Indentation) Vasak (Left) - taane vasakult Parem (Right) -taane paremalt Peegeltaanded (seespoolt/väljapoolt) Vahed (Spacing) lõigu vahed: Enne (Before) - täiendav vahe lõigu ees Pärast (After) -täiendav vahe lõigu järel Muud (Special) lõigu esimene rida: pole (none) - taandeta Esireataane (First line) - taandega Lõigutaane (Hanging) -eendega (lõigu read pea- le esimese) Mõõt (By) taande või eende pikkus Reasamm (Line spacing) reavahe: Ühekordne (Single) 1,5 rida (1,5 Lines) Kahekordne (Double) Vähemalt (At least) Täpselt (Exactly) Mitmekordne (Multiple). Nt 0,1 või 5 rida jne. Tabelduskohad (Tabs) tabelduskohtade määramise (seadmise) dialoogaken Rea- ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) vahekaart Lehekülgjaotus (Pagination). Oluline (pealkirjade) laadide kasutamisel Väldi orbridu (Widow/Orphan control)
Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõikide töö iseseisvate osade, st sissejuhatuse, sisupeatükkide, arutelu, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse pealkirjad kirjutatakse läbivate suurtähtede ja esimese astme
Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font – määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5. 14 Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged. Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J). Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi vajutada korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb õigesse kohta lisada uus lehekülg.
annaabi.ee 
