materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. (SME IFRS 13.1). Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. (SME IFRS 2.34 (a)). Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. (SME IFRS 2.34 (b)). Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude mõiste hõlmab lisaks müügiks ostetud kaupadele, materjalidele, lõpetamata ja valmistoodangule ka selliseid objekte nagu edasimüügiks hoitavad seadmed, kinnisvara ja teenuse osutamisega otseselt seotud kapitaliseeritud kulud, mille osas ei
Laused valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus
otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil. 9 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel. Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht, millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga. Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid. 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid. 7 MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 7.1 Materiaalse põhivara liigitus
teel olev kaup. Kaubavarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb kauba ostuhinnast, transpordikuludest ja muudest varude soetamisega otseselt seotud väljaminekustest. 13 Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis ümber lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varud tuleks eelistatavalt neto realiseerimisväärtuseni alla hinnata üksikobjektide kaupa, kuna selleine lähenemisviis on kooskõlas varudega seotud hüvitamatute kulude elimineerimise kontseptsiooniga. Siiski võib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks rühmitada samalaadseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib olla ühe ja sama tooterühmaga seotud varude objektide puhul, millel on samalaadne otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas
Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS
Lausend valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille
otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär. Näide. Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal 160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid? Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär. Näide. Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal 160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid? Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär. Näide. Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal 160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid? Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4) Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid, köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu. Tabel 6 näitab missugune summa on pandud varude alla ja palju see summa on muutunud ühe aastaga. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga. Tabel 6 Varud (kroonides) (4) 31.12.2009 31.12.2008
otsustab investor selle projekti kasuks. IRR-i on otstarbekas võrrelda ka laenu intressimääraga. Kindlustamaks end riski vastu, soovib investor kõrgemat tulumäära kui laenu intressimäär. Näide. Ettevõte kavatseb osta uued tootlikumad ja täpsemad seadmed, mille tulemusena paraneb toote kvaliteet ja suureneb läbimüük. Seadmete maksumus koos transpordi- ja paigalduskuludega moodustab 600 000 krooni. Seadmete kasutusiga on 5 aastat ja realiseerimisväärtus kasutusea lõpus 50 000 krooni. Juurdekasvulised rahavood seadmete kasutusaja jooksul on järgmised: 1. aastal 180 000 krooni; 2. aastal 170 000; 3. aastal 160 000; 4. aastal 160 000 ja 5. aastal 150 000 krooni. Investori nõutav tulumäär on 12%. Kas on otstarbekas osta uusi seadmeid? Otsuse langetamiseks arvutame investeeringu nüüdis-puhasväärtuse, kasumiindeksi ja projekti seesmise tulumäära. 1. Investeeringu nüüdis-puhasväärtus (NPV)
· lineaarne jaotamise meetod · tasakaalustatud vähendav meetod Lineaarne jaotamise meetod on lihtsaim viis soetuskulude jaotamiseks. Selle kasutamiseks on vaja teada kolme suurust: · veoki ostuhind · veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja lõpus · veoki prognoositav kasutusaeg aastates Näide: veoki amortisatsioonikulu arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Eeldatav realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist 200 000 kr Ülesanne Arvutada amortisatsioonikulu aastas ja kuus ning veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus Amortiseeritava kulu määr 1160 000 200 000 = 960 000 kr 105 Amortisatsioonikulu aastas 960 000 kr / 8 a = 120 000 kr/a Amortisatsioonikulu kuus 120 000 / 12 = 10 000 kr/kuu
lineaarne jaotamise meetod tasakaalustatud vähendav meetod Lineaarne jaotamise meetod on lihtsaim viis soetuskulude jaotamiseks. Selle kasutamiseks on vaja teada kolme suurust: veoki ostuhind veoki prognoositav jääkväärtus selle realiseerimisel amortisatsiooniaja lõpus veoki prognoositav kasutusaeg aastates Näide: veoki amortisatsioonikulu arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Eeldatav realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist 200 000 kr Ülesanne Arvutada amortisatsioonikulu aastas ja kuus ning veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus Amortiseeritava kulu määr 1160 000 – 200 000 = 960 000 kr Amortisatsioonikulu aastas 960 000 kr / 8 a = 120 000 kr/a Amortisatsioonikulu kuus 120 000 / 12 = 10 000 kr/kuu Veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul 8 x 120 000 = 960 000 kr 1160 000 – 960 000 = 200 000 kr
Näide 1. Vedukauto amortisatsioonikulu arvutamine lineaarse jaotamise meetodil Andmed Veoki ostuhind on 65 000 € Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Eeldatav realiseerimisväärtus pärast amortisatsiooniaja lõppemist on 17 000 € Ülesanne Arvutada amortisatsioonikulu aastas ja kuus Lahendus Amortiseeritava kulu määr 65 000 – 17 000 = 48 000 €
annaabi.ee 
