· TROTÜÜL ÜLDVALEM C 2H6(NO2)3CH3 SAAMINE KOLM SAMMU TOLUEEN NITREERITAKSE VÄÄVEL JA LÄMMASTIKHAPPE SEGUGA,SAADAKSE MONONITROTOLUEEN SEE OMAKORDA ERALDATAKSE JA NITREERITAKSE UUESTI ET SAADA DINITROTOLUEEN VIIMASEKS SAMMUKS ON DINITROTOLUEENI NITREERIMINE VEEVABA LÄMMASTIKHAPPE JA ÕLI SEGUGA,LÕPPSAADUSEKS ON TRINITROTOLUEEN KASUTAMINE KASUTATAKSE VAHEL REAKTIIVINA KEEMILISTES SÜNTEESIDES AGA ENAMSTI SIISKI LÕHKAINENA TROTÜÜLI LÕHKEVJÕUD ON STANDARDMÕÕT OMADUSED VEES MITTELAHUSTUV EI IMA VETT SIISSE SULAB MADALAL TEMPERATUURIL,80.35C VÄGA STABIILNE DETONATSIOONIKIIRUS 6900m/s KEEMISPUNKT 295C Click to edit Master text styles Second level PILT Third level Fourth level
reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Suspensioon peentest kaltsiumhüdroksiidi osakestest kutsutakse lubjapiimaks ja kasutatakse laialdaselt keemiatööstuses ning ehituses. Kasutusalad Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: · Koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. · Leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates. · Reaktiivina · Akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele. · naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-) · keemiatööstuses ksltsiumstearaadi tootmisel · toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks) · indiaanlaste toiduvalmistamises maisi maitsvamaks ja kergemini seeditavaks muutmiseks
Lämmastikhape on söövitav Suu kaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid Nahkale võib põhjustada tõsiseid põletushaave, arme, plekke Silmasattumisel võib põhjustada nägemise kaotust Töötamisel lämmastikhappega tuleb kanda kaitseriietust. Aure ei tohi sisse hingata! Kui hapet satub silma, tuleb silmi põhjalikult loputada ning arsti poole pöörduda. Õnnetuse puhul tuleb kohe arst kutsuda! Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete valmistamisel ning lämmastikväetiste ja liitväetiste tootmisel Lämmastikhapet on kasutatud oksüdeerijana vedelkütusel töötavate rakettide kütuses. Madala kontsentratsiooniga lämmastikhapet (~10%) kasutatakse tihti männi või vahtrapuidu kunstlikuks vanandamiseks. Happe kasutamine jätab puidu hallikas-kuldseks, mis sarnaneb vanale vahatatud või lakitud puidule. Pildid
2OH tekib Mg(OH)2 (noolALLA) Alusena trjub ammooniumsoolade lahustest vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2) mrgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) kllastatud vesilahus bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; hus seismisel tekib BaCO3 noolALLA) Tstuses: lide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. lejnud hdroksiide kasut. vga vhesel mral Sr(OH)2 mnikord suhkrutstuses Be(OH)2 amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 tekib Be(NO3)2 + 2H2O. Be(OH)2 + 2NaOH tekib Na2[Be(OH)4] 5. Al LEIDUMINE LOODUSES, TOOTMISE LDPHIMTE. Al on elementide levimuselt 3. ja metallilistest elementidest 1.kohal. Keemilise aktiivsuse tttu leidub ainult henditena
Põhjenda. Glükoosi viinamarjasuhkruks, sest seda leidub palju viinamarjades. Fruktoosi puuviljasuhkruks, sest leidub palju puuviljades. 6. Kus leidub tärklist ja tselluloosi? Tärklist taimede seemnetes, mugulates, juurtes ja vartes. Tselluloos on looduses levinum org. Aine. Peamine koostisaine taimede rakukestades. Kõige puhtamal kujul leidub seda puuvillas. 7. Kuidas tõestatakse tärklist? ??? Tärklise tõestamiseks kasutatakse reaktiivina joodi. 8. Kus leidub sahharoosi? Suuremal määral leidub teda suhkrupeedis, maisis, vahtra- ja kasemahlas ja suhkuoroos. 9. Kuidas toodetakse sahharoosi???? Peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. 10. Kuidas nim veel laktoosi? Kus teda leidub? Kuidas toodetakse? Nimetatakse veel piimasuhkruks. Leidub piimas ja piimatoodetes. ??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur
Kustutamata lubi CaO happesuse regulaator, selgrootute kahjurite hävitamiseks. lubjapiimas, mördis, krohvis Kustutatud lubi Ca(OH)2 ehitusmaterjal, leelisena, reaktiivina, kahjurite hävitamisel Tsemendi-, suhkru-, paberitööstuses. Ehitus- ja Lubjakivi CaCO3 viimistusmaterjalide valmistamine. Heitvee puhastamine, happeliste
Ohutegur Mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel.
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel.
kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida kutsutakse lubjaveeks, on keskmise tugevusega alus, mis reageerib ägedalt hapetega ja korrodeerib vee juuresolekul mitmeid metalle. Kasutamine: Tänu oma tugevatele aluselistele omadustele kasutatakse kaltsiumhüdroksiidil muuhulgas: koostisosana lubjapiimas, mördis ja krohvis. leelisena, mida kasutatakse seebikivi asendajana seebikivivabades juuksepehmendajates reaktiivina akvaariumis, lisamaks vette kaltsiumi seda tarbivatele vetikatele, tigudele, ussidele ja korallidele (tihti nimetatakse Kalkwasseri seguks). parkimistööstuses lisahappe neutraliseerimiseks. naftarafineerimistööstuses õlilisandite tootmiseks (alküülsalitsüül-, sulfaat-, fenüül-). keemiatööstuses kaltsiumstearaadi tootmisel. toiduainetööstuses vee töötlemiseks (alkoholi ja karastusjookide jaoks). indiaanlaste toiduvalmistamises maisi
See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. lessiveerumine - Ibe, peen ning keskmine tolm paigut alumistesse kihtidesse ilma keemiliste muutusteta. Eelting: Peab olema savi, mida ümberpaigutada. Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3
Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on tõestatud, et glükoos on monosahhariid ja laktoos oligosahhariid. 6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub tugevate mineraalhapete juuresolekul pentoosidest furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin, soojendasin 5 minutit keeval veevannil. Fruktoosi lahuses
6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 15 Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml fruktoosi lahust ning teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi ka 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin.
1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva uhendi varvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min vesivannil. Töö tulemus
seega tema ei taanda Barfoed' reaktiivi toimel vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad mittealuseliste fenoolidega ja annavad reaktsiooni tulemusena värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selleks kasutatavat reaktiivi tuntakse selivanoff'i reaktiivina, mis sisaldab soolhapet, resortsinooli ja katalüsaatorina . Reaktsiooni tulemusena tekkiv värviline ühend võib olla punakaspruunist kuni tumepruunini. Ketoosidega toimub reaktsioon paremini kui aldoosidega. Töö käik: · Võtsin kaks katseklaasi ning ühte valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teise sama palju glükoosi lahust. · Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi. · Loksutasin. · Soojendasin 4-5 minutit kuumal vesivannil.
monosahhariide. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil
monosahhariide. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ehk benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil
tekstiilesemete värvimisel. Ammooniumvesinikkarbonaati tarvitatakse taigna kobestamiseks kondiitritööstuses. Soojendamisel ta laguneb, eralduvad gaasid kergitavad tainast: NH4HCO3=NH3+CO2+H2O Lämmastikhapse on lähteaineks väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite jpt. ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide määramisel. 8. Lämmastikväetised. Kui lämmastik sisaldub ammooniumirühmas, siis on meil tegemist ammooniumväetistega, kui lämmastikhappse happejäägis, siis--nitraatväetisega. Ammooniumväetis on ammooniumsulfaat {(NH4)2SO4}; nitraatväetised on kaltsium-,kaalium- ja naatriumnitraat. Ammooniumnitraat (NH4NO3) on samaaegselt nii ammoonium- kui ka nitraatväetis. Teistest lämmastikväetistest nimetatakse karbamiidi {CO(NH2)2}, kaltsiumtsüaanamiidi
Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) küllastatud vesilahus – barüütvesi (kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; õhus seismisel → BaCO3 ) Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Ülejäänud hüdroksiide kasut. väga vähesel määral Sr(OH)2 – mõnikord suhkrutööstuses Be(OH)2 – amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 → Be(NO3)2 + 2H2O Be(OH)2 + 2NaOH → Na2Be(OH)4 2.3.4.3. Halogeniidid – valged tahked kristallained Be halogeniidid on polümeerse ehitusega, tähtsaimad on BeCl2 ja BeF2.
lagundatake lihtaineteks ja selle tulemusena moodustuvad vees lahustuvad ühendid eemalduvad mullast üldse Hüdromorfses e. liigniiskes keskkonnas toimuv mtp., kus org. Aine hapendamiseks vajalik Eeltingimused: O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt Fe3+ Fe2+ 1. Agressiivne ja ägeda reaktiivina toimiv org. Aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida Moodustunud alahapendilised ühendid reageerides mulla mineraalosaga tekitab uusi on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida (okaspuuvaris, sambla jäänused, pohl, mustikas) taandunud ühendeid sisaldavaid mineraale ferrosilikaate (annavad sinaka värvi) 2. vaesed lähtekivimid (aluste vähesus) Liigniiskus > 70% Wmax 3
1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalü-saatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 22 Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust
annaabi.ee 
