viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid
Ronald Wilson Reagan Pere Isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja Iiri juurtega katolikust perest. Ema Nelle Wilson oli soti-inglise päritoluga perekonnast. Vend Neil Reagan. Elasid erinevates Illinois' väikelinnades. Sissejuhatus Tegeles näitlemisega. California 33. kuberner. Ameerika Ühendriikide 40-nes president. Temaa majanduskava kutsuti reaganoomikaks. Lapsepõlv Sündis Tampicos 6. veebruaril 1911. Huvitus loodusest,kirjandusest,spordist. Lõpetas Dixoni keskkooli 1928 aastal. Kogus kuulsust vetelpäästjana. Ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest. Raadio ja filmid Lõpetas Eureka kolledzi 1932. Leidis Iowa raadiojaamas kommentaatori töö. Tänu oma heale häälele, sai tasuvama töö Chicago Cubsi mängude kommenteerijana.
vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus. Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga. 6. Reagani valitsemine (lk 25) Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president. Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele. Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks. Reaganoomika eesmärk oli muu seas ka võita Külm sõda. Reagani majandusreform õnnestus. Nagu ees pool mainitud, taheti lahti saada ka konkurendist, NSV Liidust. Venemaale esitati sõjaline väljakutse, mille nood vastu võtsid. Sõda aga hävitas Venemaa majandust ning seda ei jõutudki hiljem päästa. Sotsialism lagunes. Reaganil oli taas õigus.
.............................................................................9 Lisa.............................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................11 Sissejuhatus Ronald Reagan oli Ameerika Ühendriikide 40-nes president, California 33. kuberner. Peale selle tegeles ta ka näitlemisega. Ta on tuntud ka oma majandus reformide poolest. Tema majanduskava hakati kutsuma reaganoomikaks. Lapsepõlv Ronald Reagan, (täisnimega Ronald Wilson Reagan) sündis Tampicos, Illinoisis, 6. veebruaril, 1911-ndal aastal. Tema isa oli John Edward Reagan ja ema Nelle Wilson Reagan. 1930-ndatel kolis ta perega Los Angeles'i , Californias. Tema isa hüüdis teda "Dutch"- iks, mis eesti keeles tähendab hollandlast. Nimi jäi talle külge kogu nooruse ajaks. Teda kutusti nii, sest ta oli sama peenike nagu hollandlased ja kandis ka nende sarnast soengut
* Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse. * Reagan asus innukalt majandust reformima. * Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. * Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema. * Välispoliitikas otsustas Reagan, et USA-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema Ameerika Ühendriikidega relvastumises. * See kurnas vastast majanduslikult.
Reaganoomika Ameerika Ühendriikides Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra. Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus. Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSVL majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan ulatusliku relvastusprogrammi. Reagani aeg aitas ameeriklastel taastada oma eneseusk. Sulaaeg Baltimaades NSVl toimus sulaperiood pärast Stalini surma 1953., kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod hukka mõisteti
Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine. Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel. 8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Sest need neli riiki olid II maailmasõja võitjad. 9
Kongressi valimised. Presidendiks sai Ronald Reagan, kes hakkas kärpima sotsiaalprogramme ja makse ning tugines rohkem eraalgatustele ja turumajanduslikele mehhanismidele. Reagan oli kindel, et maksude alandamine elavdab majandust. Reagani esimesed valitsemisaastad olid rasked - tal polnud lootustki enda majandusprogrammi Kongressis läbi suruda ja talle tehti atentaat, mille ta napilt üle elas. Lõpuks siiski kiitis Kongress tema majandusreformid heaks. Reaganoomikaks kutsutud majandusprogramm põhjustas algul USA-s suure tööpuuduse ja arvukailt streike, kuid Reagan surus need karmilt maha. Sellele järgnes kiire majanduskasv ning mõne aastaga oli Ühendriikide majandus saavutanud väga kõrge arengutaseme võrreldes teiste riikidega. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagani ajal pingelõdvendus. Ühendriigid seadsid enda eesmärgiks NSV Liidu ja kommunismi leviku vastase võitluse
· Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil:
Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega
probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon. Tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagan ajal pingelõdvendus. USA seadis eesmärgiks võitluse NSV Liidu kui „kurjuse impeeriumi“ vastu, reageerides ka NSV Liiduga seotud väiksemate diktaatorite tegevusele. Kui 1983
enamgi veel toob ka lisasissetulekuid. 1981.-1984. a. langes USA maksukoormus 25% ja samaks aastaks oli ületatud ka majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 400 000 inimest arvati välja vaeste inimeste abiprogrammist
enamgi veel toob ka lisasissetulekuid. 1981.-1984. a. langes USA maksukoormus 25% ja samaks aastaks oli ületatud ka majanduslangus. Majandus kasvas keskeltläbi 3% aastas. Samal ajal pidurdati inflatsiooni, siis reaalselt valitsuse sissetulekuid kahandas. Eelarve tasakaalustamiseks hakati vähendama sotsiaalprogramme. Reagani eespool kirjeldatud poliitikat on nimetatud ka halvustavalt reaganoomikaks. Makse küll vähendati nii eraisikutele (25%) kui ka ettevõtjatele (70%lt 50%le), kuid föderaalkulud hakkasid sõjaliste kulutuste ja aktiivse välispoliitika tõttu hoopis kasvama. Vahe katmiseks võeti suuri laenusid. Reagani majanduspoliitika tõi 1982. a. kaasa suure ajutise majanduslanguse, mistõttu tuli makse uuesti tõsta. Tema poliitika soosis laienenud laenuvõimaluste kaudu rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 400 000 inimest arvati välja vaeste inimeste abiprogrammist
toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse. Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud) suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika
annaabi.ee 
