söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel. - superego (ülimina) – ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli tasand, mis lähtub ideaalsusprintsiibist (moraalid, eetika, normid) MEETODID - unenägude analüüs (manifisteerunud (otsene) ja latentne (varjatud) sisu - vabade assotsiatsioonide meetod - keelevääratused ehk parapraksiad - ülekanne - hüpnoos
Miski on alateadvuses olevad soovid ja tahtmised, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste põhjal. Selle keskmeks on sugutung ehk libiido. Kui naudinguhimu aga ei arvesta 2 reaalsusega võib inimene hukkuda (nt. kui inimene sooviks lennata ja ei arvestaks sellega, et inimesed ei lenda), seepärast seda surub maha Mina. Mina on teadlik lähtealus, mis juhindub reaalsusprintsiibist. Minasse kuuluvad teadlikult reguleeritavad tähelepanu-, mälu-, mõtlemis- ja liikumisprotsesse ning teadvustamata enesekaitsetoiminguid. Üheks enesekaitsetoiminguks on näiteks see, et kui ollakse sõbralik inimese vastu, kes tegelikult inimesele ei meeldi. See on iseenda kaitsmine Miski välja näitamise eest. Lisaks on inimesel veel Ülimina, mis on aluseks inimese moraalile. Nii Mina kui ka Ülimina
normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole reeglite/normide täitmiseks veel valmis) 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega. Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3.eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot, võib olla tagajärjeks psüühiline häire. Freud leidis, et murdeealistel pole ego
Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Ego on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. Superego on sisemine kultuurinormide ja -väärtuste kogum,
1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea-st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). 3) EGO (mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist (tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego vahel. Ego peab arvestama tegelikkust, kulutab palju energiat id-i impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego reeglitega. Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja 2-3.eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot, võib olla tagajärjeks psüühiline häire.
· ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina - Kujuneb välja kõige hiljem - Sisemine kultuurinormide väärtuste kogum - Saadakse ümbritsevalt, eelkõige vanematelt, perest. - Hakkab asendama vanemate kontrolli enesekontrolliga. - internaliseeritud väärtusi sisaldav isiksuse osa - ebaratsionaalne - toimib kohtumõistjana
Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud, et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus)
Freudi arvates on see mõtlemistüüp iseloomulik imikutele. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi loogikareegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Üks mis aitas neil vabastada seda ruumi oli LSD. Vaba ruum enda sees, mida ei saa muu maailm kätte. Vaba ja loomulik väljendus inimestes ja siis ärilised suhted. Tasakaal on õhkõrn, meie tsiviliseerituse tõttu läheb kaduma vaba ruum. LSD on ka kodunt lahkumise lugu. Lahkume meile antud piiridest. Trip – teeloleku metafoor. Tsiviliseeritus paigale jäämine – settle down. Ameeriklase tõeline püüdlus on olla liikumises. 1. teoreetiline mudel Freudilt – käsitlus reaalsusprintsiibist aluseks jaotus mõnuprintsiibiks ja reaalsusprintsiibiks nauding on ajutine, sõltub sellest, milline on ärritus, millise pinge toob ja milline on leevendus. Pinge ise on mittenauditav. Naudinguprintsiibi takistuseks on kolm potensiaalset valuallikat inimese jaoks – kehaline nõrkus, võimetel piirid; looduse ülemvõim – kohtume loodusseaduste ülemvõimuga; sotsiaalsed piirid ühiskonnas – miski mis
Isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Bioloogiliste tungide keskus kust pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudingu printsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised Id-ist lähtuvad tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega( nn elu- ja surmatungid: eros ja thanatos). EGO - "Mina" - puhver Id-i ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Kujuneb esimene kahe eluaasta jooksul. Otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
annaabi.ee 
