Nii nagu paljude asjadega, teame, et see eksisteerib koos meiega, aga ei mõtle sellele rohkem. Üldiselt ei püüa me mõista selle sügavamat tähendust ja seda, mida kirjandus meile pakub. Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav. Nendesse on talletatud eelmiste põlvede erinevaid tekste ning
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut.
täpsemalt paika ja klient peab seda rolli tavaliselt kaks nädalat mängima. Eesmärgiks on anda kliendile sel moel teisi reaalsusi, mida elus kasutada. LAHENDUS Põhineb sotsiaalsel Kolme tüüpi Eesmärgiks on leida Kliendid, selle Kuna terapeudi oma KESKNE konstruktivismil, kliendi-terapeudi lahendusi, mitte asemel et suhtumine, väärtused LÜHI- Wittgensteini suhet: külastaja, keskenduda keskenduda oma ja filosoofia ning
operatsioonide staadium. Selle mõtlemise vormi omandavad lääne ühiskonnas need teismelised, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest, eriti teadusliku järeldamise vallas, mis toimib hüpoteesidest tuletatud süstemaatiliste 7 deduktsioonide abil. Enam ei ole mentaalsed operatsioonid piiratud konkreetsete objektidega, vaid rakendatakse ka verbaalseid ja loogilisi väiteid. Väited võivad käsitleda nii reaalsust kui ka hüpoteetiliselt võimalikke reaalsusi ning neid on võimalik seostada nii oleviku kui tulevikuga. osatakse opereerida võimalikkuse ja tõenäosuse kategooriates. (Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.9. Postkonventsionaalse ja formaalsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Kolmandal tasemel otsustatakse, kas teod on head või halvad transtsendentsete moraalsete printsiipide põhjal. See, mis on moraalselt õige, määratakse ühiskonna kokkulepitud väärtuste, kaasa arvatud individuaalsete õigust põhjal
Nende elu kaotab mõtte, kuna nende väärtushinnangute süsteem on purunenud või siis väärtused ise on osutunud ebaväärtusteks. Kõikne reaalsus koosneb vaid kolmest elemendist: fakt, idee ja suhe. Religioosse teadvuse jaoks on need reaalsused: teadus, filosoofia ja tõde. Filosoofia kalduks nägema neid tegevusi mõistuse, tarkuse ja usuna füüsilise reaalsusena, intellektuaalse reaalsusena ja vaimse reaalsusena. Meie tavatseme nimetada neid reaalsusi asjaks, tähenduseks ja väärtuseks." [2094:1] Ja natuke edasi selsamal leheküljel: "Inimmeel ei loo reaalseid väärtusi, inimkogemus ei anna universumitaipamist. Taipamisvõime, moraalsete väärtuste äratundmise ja vaimsete tähenduste eristamise suhtes võib inimmeel teha ainult järgmist: avastada, ära tunda, tõlgendada ja valida." Millest hakkab see mõtte otsimine? Ilmselt kõige lihtsamatest "miks?" küsimustest. Kui aga pole
– “Uus institutsionalism”: lai vaade institutsioonidele – pigem reeglid ja normid, mis mõjutavad meie toimimist laiemalt – Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt – Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne. • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism – Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu – Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid – Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad. – Näited: poliitikute ja sots.teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist Praktiline pool – paradigmad I • Biheiviorism: – Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid
olendid, milline on teispoolsus - praktilised-loogilised tingimused piiravad kujutlusvõimet. Oleneb milliste ülesannete lahendamiseks on religioon mõeldud. Näiteks toitumisreeglid, mille religioon ette kirjutab olenevad algselt ökosüsteemist, looduslikest tingimustest. - Sotsiaalsed tingimused üleloomulikke maailmu kujutatakse oma ühiskonna reaalsusi kasutades Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks: - loitsud, palved verbaalne pöördumine - keha ja mõistuse mõjutamine kontakti saavutamiseks peab inimene oma keha ja mõistuse viima erilisse seisundisse (rütmiliste helide kuulamine, nälgimine, joomisest, magamisest loobumine jne)
elas üksikul saarel 4, 5 aastat. Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte. Ta näitab mooduseid, kuidas inimene saab üksi saarel toime tulla. Mida ta peab tegema,et jääda inimlikuks? Tegemist on mõtteeksperimendiga. Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi. Defoe oli ka poliitikasse segatud, istus vangis. Kahtlased afäärid, kirjutanud palju. Tema raamatust tehti lihtsustatud lastevariant. Kohtumine Reedega valge inimese suhe teise rassiga. See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar".
Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid Institutsionalism ja konstruktivism Institutsionalism: Kuidas institutsioonid mõjutavad inimeste toimimist, ühiskondlikke ja poliitilisi protsesse Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus reaalsusi on mitmeid Praktiline pool paradigmad Biheiviorism: Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad ... tahad oma tulemusi üldistada Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või avalik haldus (org. käitumine Lepik) Ratsionaalne valik:
muutus see pärast uuemate tehnikate leiutamist kiiresti iganenuks. Tekkisid esimesed originaalfotodega pildiraamatud. Hill ja Adamson oli esimesed kes kalotüüpijat loominguliselt kasutama hakasid. 2. Postmodernse fotograafia seoseid 20.sajandi lõpu kinoga Postmodernses fotograafias on oluline, kuidas fotode abil suunatakse inimese ettekujutust maailmast, kuidas foto konstrueerib reaalsust. Foto massilisus ja kõikjalolek on loonud jätkuva fotoreaalsuse, mis on hakanud muid reaalsusi teadvuses asendama või lausa välja tõrjuma. Postmodernses ühiskonnas on oluline mõtestamine, fotodel on märgid, mis viitavad uutele tähendustele, mis pädevamale vaatajale avavad palju suurema tähendustevälja. Lihtsakoeline arusaam filmist on - animeeritud fotode jada. Filmil ja fotodel on väga palju ühist. Ka fotosid on võimalik esitada jadade, ridade või narratiivsete kooslustena. Neil on algus, lugu, kulminatsioon - st on olemas mingi ajaline kompositsioon
Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis üritab mõjutada. Kunstilt ei oodata tänapäeval ilu. Kas ilu on midagi loomulikku või looduslikku või midagi, mida saame tehislikult toota? Esteetiline on esteetikasse puutuv või esteetika nõuetele vastav. See on kunstipärane, ilus, maitsekas. EKSS. Filosoofia sõnaraamat: Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti
maailmaga. Deistlik ja teistlik. Jumalat kujutletakse ette kui isiskut, kellele omistatakse mõistusetahe ja heasoovlikkus ja kes on kõrgem olend – kõikvõimsus, lõpmatu tarkus ja headus. Mõistuskäsitlus jumalast. Deistlik käsitlus – jumal on maailma alg põhjus, mis lõi maailma (põhjustas maailma) ja hiljem ei sekku selle käiku. Looduspõhjuste seletamine kui jumalikud komponendid. Mõistuse tuletamine ülireaalsusest – kätkeb kõiki reaalsusi. See on aga abstraktne. Meeletmaailmas pole ülireaalsust. Jumal on mõistuslik olend; meie teame mõistusest oma kogemuse kaudu. Kogemus peab varustama meid mõtlemise sisuga. Kui omistame selle jumalale, siis omistame talle midagi kogemuslikku – nii ei saa. Deislik Kant – pole midagi muud kui puhastest arumõistetest loodud objekt. Olemusest toome esma-olemuse mõiste. Teislik on deisliku mõiste konkretiseerimine – mis alust on kanda jumalale üle arusaamist mõistuest ja tahest?
(kosmosepilt). Muutuseid vaadatakse jne. 200. Ruumilise planeerimise alused (põhimõisted ja –printsiibid) Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on sünteetiliselt ja interdistsiplinaarselt koordineerida, kujundada, suunata ja kontrollida arengut ja ressursside jaotamist geograafiliselt defineeritud ruumis15, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke (sh ökoloogilisi) ja kultuurilisi (sh esteetilisi) reaalsusi ja tulevikuvisioone (aspekte). Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Ruumilise planeerimise eesmärk ja vajadus Ülevaade ja tasakaal Inimesed haldavad oma elukeskkonda kasutades teadlikult või alateadlikult looduslikke- ja kultuurilisi ressursse nii individuaalselt kui ka väiksemate või suuremate huvigruppide tegevuse kaudu. Ühiskonna kultuuritaset võib hinnata selle järgi, kuidas looduse ja