Seega ei saa imestada, kui noored teavad pigem uusimat riidepoodi kaubamajas kui Suurbritannia peaministrit. Sellise suuna jätkumise tagajärjeks võib olla materiaalsete väärtuste tähtsuse suurenemine, jättes vaimsed tagaplaanile. Meedia võib inimesi mõjutada ka teistmoodi ning seda just ühe kindla teema laialdasel ning igapäevasel kajastamisel. Viimane näide on suur seagripipandeemia. Vandenõuteoreetikud väidavad, et kogu gripipandeemia oli ravimifirmade enda tekitatud, et vaktsiinide müügiga suurt kasumit teenida ning samuti läks meedia kas teadlikult või mitte sellega kaasa, tekitades ühiskonnas paanikat. Ka TV3 reporter Sven Soiver on öelnud, et uudistes pannakse esikohale negatiivse alatooniga ning inimeste tunnetele rõhuvad sündmused. Peaaegu et iga inimene võib tunnistada, et loeb või vaatab uudiseid rohkem siis, kui on toimunud mõni negatiivne sündmus. ,,Seagripipandeemia" muutis aga inimesed
ning selliste bakterite vastu ei pruugigi enam ravi olla. Samamoodi võib sellist asja paljude teiste haiguste puhul ette tulla. Vaktsiinide tekitatud kahjudest ei räägita peaaegu üldse, sest nende puhul on mängus tohutud summad, millest ravimitööstus ilma ei taha jääda. Vaktsiinid põhjustavad imikutel äkksurmasid, paljudel lastel ja täiskasvanutel tekivad kergemad ja raskemad tervisehäired, allergiad. Pikemaajalisemat mõju tervisele ei ole üldse uuritud. Seadused on samuti ravimifirmade poolel, mis tähendab, et kui vaktsiini kõrvalmõjud alles päevi või kuid peale vaktsineerimist ilmnevad, on peaaegu võimatu tõestada, et tervisehäda põhjustajaks oli Ohud meie ümber kaitsesüst. Varem ei räägitud vaktsiinikahjustustest üldse, kuid tänapäeval tuleb seoses info kiire levikuga järjest rohkem asju päevavalgele. Kogu see keemia meie ümber tundub esmapilgul ohutu olevat, sest selle tagajärjel tekkivat
Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas üsna palju aega, tundub järjest enam, et meediat kasutati ravimifirmade poolt väga oskuslikult ära. Ravimitööstus on teatavasti väga suur äri, kus liiguvad tohutud rahasummad. Meedia vahendusel õhutatud paanika andis ravimifirmadele võimaluse toota ja müüa väga suurtes kogustes gripi vaktsiini, mis paljudes riikides on tänaseks täies mahus kasutamata. Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas
baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.(ekspress/linnugripp) Sama väidetakse ka Siberi katku ja seagripi kohta. Nimelt liigub Internetis palju infot sellest, et seagripp on inimeste poolt tekitatud bioloogiline relv. On ka räägitud, et seagripi saab alles siis, kui lasta end vaksineerida. Kas seagripp on siis tavaline haigus või puhas ravimifirmade äri? - Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta. 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde piirkonnas kui ka tagalas, suurte poliitiliste, administratiivsete ja sõjalistööstuslike objektide puhul,aga ka intensiivsetes põllumajanduspiirkondades.(hot/militaarõpeABK) 2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed:
tuttav arvutitehnoloogiaga, et osata kasutada arvutit toote tutvustamiseks, aruannete vormistamiseks jne.Sageli on selleks tööks vajalikud isiksuse omadused nagu müügioskus, sõbralikkus olulisemad kui inimese hariduslik taust. Seetõttu ootavad tööandjad inimest tööle palgates enamasti eelneva müügikogemuse olemasolu. Teisest küljest need ettevõtted, kes müüvad keerulisi (näit. tehnika) tooteid, võivad nõuda lisaks müügioskustele ka tehnilist haridust. Ravimifirmade müügiesindajatena töötavad sageli arsti või farmatseudi ettevalmistusega inimesed. Seisuga juuli 2006 saab Eestis taotleda Müügiesindaja III kutsekvalifikatsiooni. Müügiesindaja III kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav kutsekeskharidus ja kuni 1-aastane erialane töökogemus või keskharidus ja 3-aastane erialane töökogemus. Müügikonsultandi töös on vaja head esinemisoskust, oskust klientidega kontakti luua, häid teadmisi tutvustatavate toodete kohta
avalikkusele lausvaletamist siis võib õelda vaid üht. Vaktsiinid on äri. Väga suur äri. Ravimifirmad on maailma rikkaimad, Ameerika valitsuses on neil teiseks võimsam "lobby". Ravimifirmad toetavad poliitikuid, maksavad kinni valimiskampaaniad, peavad oma rahadega üleval peaaegu tervet erameediat (kes on vaadanud USA TV d, mäletab kindlasti, kui suure osa reklaamidest moodustavad ravimireklaamid), peavad üleval USA arstide kutseühinguid (AAP, AMA). Ravimifirmade grantide ja stipendiumitega töötavad teadlased ja terved ülikoolid. Loomulikult finantseerivad ravimifirmad enamikku meditsiinilistest uuringutest, kas on siia vaja lisada, et nad EI rahasta uuringuid, mille järeldused EI OLE neile soodsad? Iga ravimifirma unistuseks on oma vaktsiin lülitada kohustuslikku vaktsiinikalendrisse, sest siis on garanteeritud miljonilised tellimused. Ainuüksi HepB vaktsiini pealt teenib ravimigigant Merck 1 miljardi dollari aastas.
plaanis hakata kasutama hüpnoosi tõendite hankimisel? Jüri Saar vastas, et Eestis pole hüpnoosi kohtus ega eeluurimises tõendite kogumisel kasutatud ja kindel seisukoht selles suhtes on tauniv. Kokkuvõte Hüpnoosi saab edukalt kasutada mitmetes kliinilistes valdkondades ja sellealased tasuvusuuringud on veel pooleli. Samas on ravitulemuste uuringud enamuses rahastatud ravimifirmade poolt ning uuringute läbiviimist suunavad ravimitööstuse soovid ja vajadused. Hüpnoosi ja teiste psühhoteraapiauuringute rahastamine on jäänud paljuski muude institutsioonide õlgadele (H. Lauerma, 2002). Hüpnoosi rakendamist kohtusüsteemis ja eeluurimises välditakse, sest on leitud mitmeid segavaid ilminguid (nt hüpermneesia), mis kaasnevad hüpnoosiga ja võivad mõjutada edasise uurimise käiku.
Lõpptulemuseks oli see, et peale 2011 aasta sündmust lisati eetikakoodeksisse punktidesse ka, meelelahutuse pakkumine (nt. spordi-, kultuuri ja vabaajaürituste) spondeerimine või korraldamine nii eraldiseisvana kui muu mistahes ürituse osana ei ole lubatud- see tulenes otseselt MSD kaasusest. 13 KOKKUVÕTE JA EETILINE VALIK Kokkuvõtteks võib öelda, et ravimifirma MSD sellise ürituse läbiviimine ei olnud eetiline ning ei vasta ravimifirmade eetikakoodeksile ja seadusandlusele. Põhiline probleem oli see, et üritus oli pigem reklaam ja meelelahutuslik. See oli ühiskonda raputav õppetund, millest õppisid nii ravimitootjad, arstid kui ka lõpptarbijad. Antud töö autorite seisukohad on: Antud ürituse korraldaja MSD eksis mitmete ravimiseaduse punktide vastu, mille eest sai firma karistada. Lisaks sellele ei vastanud see üritus ka Ravimitootjate Liidu eetikanõuetele. Üritus oli
"Diabeetik eriolukorras", millel kõneles SA Jõgeva Haigla endokrinoloog Hille Kruse. Aprilli lõpus toimus meie esimene venekeelne teabepäev Mustvees, millest võttis osa 54 inimest. Peale mustveelaste võttis teabepäevast osa hulgaliselt Kasepää valla elanike. Teabepäevadel on tavaliselt mõõdetud veresuhkrut ja vererõhku ning võimaluse korral määratud kolesterooli taset, luuhõredust ja kehamassi indeksit. See on saanud võimalikuks tänu ravimifirmade aktiivsele osalemisele teabepäevadel. Toimuvatest üritusest teavitame seltsi liikmeid koostatud infoteatmiku kaudu, mis kajastab kogu aastaks planeeritud tegevust, ning ajalehe Fookus kaasabil. Regulaarselt uuendame teavet toimunud ja toimuvate ürituste kohta seltsi koduleheküljel internetis www.diabetes.ee/seltsid/jogeva. Olgu märgitud, et seltsi kodulehekülge oli mai alguseks külastatud üle 5000 korra. Töökogemuste vahetamise eesmärgil oleme osalenud Järva- ja Põlvamaa
Toidureklaamide puhul reklaamiti puhtust ja tervislikkust – olulised ostjale. Tänapäeval saaks selline reklaam peale ostjate ka ametnikud ja konkurendid. Reklaamidele on asetatud kindlad piirid, mida reklaam tohib öelda. Tarbijakaitse astub valetamise vahele. Puhtus pole enam eriline omadus, sest tänapäeval peavad kõik tooted olema puhtad, muidu neid ei müüdaks. Ka tervislikkus kui omadus aktiveerib tervise- ja tarbijakaitse, mis seostub ravimitega – ravimifirmade huvides on takistada tervise parandamist toidu abil, sest muidu polekski ravimeid vaja. Nüüd püütakse jääda piirile – ei tohi öelda midagi selget, vaid vihjatakse. Tarbija tundeid püütakse seostega mõjutada. Otseseid väiteid tohib kasutada järjest vähem, mida võib kasutada ka teisiti kui pelgalt kauplemisega kaasnevaks kiitlemiseks – suurte väljendite tõestamine on tarbijakaitsele raske. Mida rohkem ostuvõimalused kasvavad, seda rohkem kasvab ka toodete pakkumine
Kahekordistus jälle 1940-1980.) Kõige kulumahukam artikkel praegu USA-s. On majanduslikule tulemusele orienteeritud, mitte patsiendi kasule. USA-s 5 miljonist tervishoiutööstuses hõivatust, vaid iga 17-s on arst. 10-st süsteemis töötavast inimesest ei näe 9 iialgi patsienti. Tervishoid on saanud päevapoliitika osaks. 1992. a. Clinton võitis näiteks USA presidendivalimistel, andes ühe lubadusena reformida tervishoiusüsteemi (millisest plaanist ta loobus, saades suheldud ravimifirmade jne esindajatega). Huvitav on jälgida tendentside muutust riiklikus tervisekorralduses. Riigi kontroll kodanike tervise üle on valdkond, millest võiks siinkohal juttu teha ja seda eeskätt seoses nn mürkainetega. Asja iroonia nimelt selles, et paljudki sellistest ainetest, mida praegu keelatakse, kui kahjulikke (kas tervisele või moraalile või mõlemat), on kunagi toiminud ja levinud riigi toel. Seda võib öelda, rääkides alkoholist ja lõpetades
parema valuvaigistiga, kuid samas ohutumaga... Morfinistide arvu kasv hakkas siiski ühel hetkel tekitama arusaamist sellest, et on olemas sõltuvusfenomen. Sõltuvust omakorda asuti käsitlema kui haigust, psühhopaatilist isiksusetüüpi. Lootused sõltuvushaigete raviks kadusid 1920. aastateks (päris kadunud pole siiski siiani). Tuli hakata limiteerima erinevate toodete kättesaadavust. Esimesed retseptiravimid tekkisid 1860. aastatel Suurbritannias ning nende hulk hakkas kasvama. Vaatamata ravimifirmade ohtrale lobby'le, võeti USA-s 1906. a vastu the Pure Food and Drug Act, mis keelustas vabamüügilt igasugused narkootilisi aineid sisaldavad tooted (Coca- Cola), samas oli tegemist ka esimesele USA farmakopöale alusepanemisega. Kõige selle käigus muutus arstkond üha enam riigisõbralikumaks. Nimelt küüniline küll avastati, et on võimalik ikka raha teenida. Seekord enam mitte narkootilisi aineid müües, vaid
Oletame, et prokurör leiab, et süüdistatava sissetulek pangakontol ja teatavad linnas toime pandud var- gused satuvad samale ajale. Kas seda võib kasutada tõendina tema kahjuks? Näi- teks on ju selge, et kui jäätiste läbimüük ja päikesepaiste korreleeruvad, ei järeldu sellest, et jäätise ostmine toob kaasa päikesepaiste. Mida me lisaks peaksime teadma? Kui tahad saada arstiks, on matemaatika kohustuslik. Statistika aitab aru saada, millal ravimifirmade reklaamloosungitel on ka tegelikku sisu [lk 398] ning mida ikkagi tähendab, kui üks või teine DNA-s olev geen suurendab haigestumise riski. Kui tahad saada arhitektiks, ei saa samuti ümber matemaatikast. Matemaatika õpetab rangelt kirja panema proportsioone ja seoseid. Samasuguse rangusega töö- tavad ka kõik arhitektuuriliste mudelite ehitamise programmid, mis tahavad vahel, et arhitekt oskaks kirjeldada oma jooni ka matemaatiliselt, võrranditega. Arhitekt
annaabi.ee 
