hooneid mida Hrustsovi ajal ehitati. Neid leidus/leidub enamikus Nõukogude Liidu linnades. Esimesed Hrustsovkad tekkisid Moskvasse juba 53. aasta sügisel. Need olid esimesed 8 5- korruselist hoonet, mis nägid välja enam-vähem sellised, nagu hilisemad Hrustsovkad. Hrustsovkadega muutus kogu eelnev ehituspoliitika, tekkis eitav suhtumine nendesse hoonetesse mis rajati varasemal, Stalinismi ajal. 1954 aasta augustis võeti vastu otsus, mis puudutas kokkupandavate raudbetoondetailide tootmist. Hrustsovkad ongi kokku pandud raudbetoondetailidest. Kuid hoopis olulisem samm Hrustsovkade suunas oli Keskkommitee ning Ministrite Nõukogu otsus 5. novembril 1955 liialduste kõrvaldamisest projekteerimises ja ehitamises. Kritiseeriti Stalinistlike hoonete tornikesi ja kaunistusi. Leiti, et nende kaunistuste arvelt on kannatanud planeerimine ja inimeste mugavused. Massiliseks muutus Hrustsovkade ehitamine üle terve NSV Liidu
ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piiravad arhitekti võimalusi projekteerimisel; monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas; esineb ühendusosade korrosiooni oht; terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 4. Monteeritavate raudbetoondetailide tootmisprotsess: toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine; sarruse valmistamine; betoonisegu valmistamine; toodete vormimine; toodete kivistamine; toodete vormist vabastamine; tehniline kontroll ja toodete markeerimine; valmistoodangu ladustamine. 5. Peamised raudbetoondetailide tootmise meetodid: agregaat-voolumeetod; konveier-voolumeetod; stendimeetod; kassettmeetod; ekstruuder-meetod. 6. Sarruse
aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8...1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk,
(aururõhk 0,8-1 Pa; tepm. 160-180 C) Mördi täitematerjalid: Vahel kasutatakse ka elektrilist soojendamist Enamasti looduslik liiv; terade suurim jämedus piiratud; pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört · Vundamendiplokid - raskebetoonist; taldmikuplokid, · Tsement, liiv ja vesi keldriseinaplokid, postvundamendi alusplokid · Hea tugevusega · Postid · Halb plastsus ja veehoidvus · Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud
MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm, *raudbetoondetailide monoliitimise mört 3...4cm, *krohvimört 8...13cm. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama
üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused? Piiravad võimalusi projekteerimisel. Detailide omavaheline ühendamine tülikas. Ühendusosade korrosioonioht. Peamised raudbetoondetailide tüübid. Vundamendiblokid, seinablokid, seinapaneelid, talad, sambad, vahepaneelid, trepid, torud, kõnniteeplaadid, äärekivid. Lisaks tehakse raudteeliipreid, teepaneeele, sildade detaile.
konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu võtma suuremaid koormusi (Otsman, 1976: 29). Tehiskivide hulka loetavail raudbetoondetailidel on eramajade ehituses kaks põhisuunda. Detailide tootjad pakuvad võimalust tellida kompleksset majalahendust. Elementehituse täislahenduse all mõistetakse hoone karpi, mis on valmis installatsiooni- ja viimistlustöödeks. Teenus sisaldab raudbetoondetailide tootja ja arhitekti koostööd hoone tehnilisel projekteerimisel, raudbetoonelementide tootmist ja paigaldamist. Betoonelementidest ehituslahendus on ökonoomne ja kasutajasõbralik alternatiiv monoliitbetoonist, terasest ja puidust hoonelahendustele. Hea ja otstarbeka ehituslahenduseni jõudmine eeldab varajast koostööd kavandi looja ja teostaja vahel (Otsman, 1976: 29). Teine võimalus on kasutada hoone sõlmede rajamisel valmis raudbetoondetaile:
betooni kivistumise aja arvelt, tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb, talvetingimused segavad ehitamist vähem, on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puudusteks: monteeritavad elemendid piiravad võmalusi projekteeerimisel, esineb ühendusosade korrosiooni oht, terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 38.Raudbetoondetailide valmistamise meetodid-nimeta ja kirjelda Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, · sarruse valmistamine, · betoonisegu valmistamine, · toodete vormimine, · toodete kivistamine, · toodete vormist vabastamine, · tehniline kontroll ja toodete markeerimine, · valmistoodangu ladustamine.
ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid.
· on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: · monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, · monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), · esineb ühendusosade korrosiooni oht, · terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 38. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, · sarruse valmistamine, · betoonisegu valmistamine, · toodete vormimine, · toodete kivistamine, · toodete vormist vabastamine, · tehniline kontroll ja toodete markeerimine, · valmistoodangu ladustamine.
*on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 28. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: *toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, *sarruse valmistamine, *betoonisegu valmistamine, *toodete vormimine, *toodete kivistamine, *toodete vormist vabastamine, *tehniline kontroll ja toodete markeerimine, *valmistoodangu ladustamine.
(liiv, killustik, vesi) - Raudbetoon ei põle ega kõdune. Seetõttuon ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma hea poolest puit- ja metallkonstruktsioone. - Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone - Raudkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. - Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi
· on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: · monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, · monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), · esineb ühendusosade korrosiooni oht, · terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 37. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda- · Raudbetoontooteid valmistatakse tehastes. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: · toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, · sarruse valmistamine, · betoonisegu valmistamine, · toodete vormimine, · toodete kivistamine, · toodete vormist vabastamine, · tehniline kontroll ja toodete markeerimine, · valmistoodangu ladustamine. 05
monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on tülikas esineb ühendusosade korrosiooni oht terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks
34) RAUDBETOONI OMADUSED 1. Raudbetoon koosneb 80 (liiv, killustik, vesi). 2. Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puitu 3. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. 4. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puidu tugevust. 5. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). 35) 30. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID
............ 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6
annaabi.ee 
