Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raud betoon vahelaed ja metall taladega vahelaed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paneel, vahelae, talade, paneelid, betoon, vahelaed, terastalad, paneelide, õõnespaneelid, monoliitsed, lagi, seintele, metall, koostaja, hardi, juhendaja, alar, kurg, omakaalu, tellida, vahelagi, koorikplaadid, soovitav, avade, katuselt, eeliseks, kapitaalsem, tugede, ventilatsioon, lahendust, terasest, platvormide, laelt, arhitektuurnename Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk
Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui
Planeerimisprojektid) 7-tööliste ja personali vajadust kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevdatud r/b väliskoor(70mm-telliste puhul 85mm) Käesoleval ajal on projecteerijale ja ehitajale abiks OÜ EESTI 8-tootmisprotsesside tuleohtlikkuse astmeid. aluseid nimetatakse tehisalusteks. R/b siseseina paneelid jagunevad : kandvad, EHITUSTEAVE poolt väljastatav ET Kartoteek- süsteemne Aluse tugevdamise moodused: sektsioonidevahelised, jäigastavad sisesinad
.......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15
................................................................................................................ 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP.......................................................................................
Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub
Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud
Siia ei kuulu elamu ühiskasutusega ruumid näiteks korterite ühine saun. See on üldkasutatav pind. Hoone ruumala, maht Hoone ruumala on hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse ehitusealuseid läbisõite). Hoone maapealase osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega. (hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini) + pööningukorruse maht. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. 18 Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandvate seintega hooned Karkassiga hooned Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise,
25 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide sile pind ja tä täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1- (1- 3mm) liimvuugil. See vävähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm). Silluste pikkus on mooduliga 200 mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida:
- Mittetäieliku karkassiga hoone, sisemised kandeseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral)
ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1. Jõudude projektsioonide algebraline summa x-teljel võrdub nulliga. Jõudud projektsioonide algebraline summa y-teljel võrdub nulliga. Jõudude momentide algebraline summa mingi punkti suhtes võrdub nulliga. x = 0 y = 0 x ei ole paralleelne y M = 0 0 2. (Sobib hästi talade toereaktsioonide määramiseks) MA = 0 M = 0 B x = 0 ( y = 0 ) 3. Kehtib, kui punktid A B C ei asu ühel sirgel 2 MA = 0 MB = 0 M = 0 C Erijuhtumid: 1. Kui R0 M=0 on tegemist koonduva jõusüsteemiga; 2. Kui R=0 M0 on tegemist jõupaaride süsteemiga. Staatikaga määratud tala, sõrestiku ja raami toereaktsioonid määratakse
13 Kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest 208 13.1 Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 213 13.1.1 Sokkel, vundament ja keldriseinad 213 13.1.2 Välisseinad 222 13.1.3 Katused 227 13.1.4 Vahelaed 229 13.1.5 Niisked ja märjad ruumid 230 13.1.6 Avatäited: aknad ja uksed 232 13.1.7 Trepid ja trepikojad 233 13.1.8 Korstnad 233 13.1.9 Müratõrje ja helipidavus 234 13
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
annaabi.ee 
