Rauda leidub kudede värvainetes, millel on väga suur tähtsus katalüsaatorina rakkude ja kudede hapendusprotsessides. Rauapuudus organismis põhjustab madalat · töövõimet · kehvveresust 9 · kasvuhäireid. · Ööpäevane rauatarvidus sõltub elueast ja töökoormusest. Täiskasvanu vajab keskmiselt 15-20 mg rauda ööpäevas. Rauavajadus (Fe) on väike (1 mg), kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama ligikaudu 9 mg rauda. 69-aastaste tüdrukute rauavajadus on 9 mg, 1013-aastastel 11 mg ja 1417- aastastel 15 mg. Poiste rauavajadus on vastavalt 9, 11 ja 11 mg. Rauda sisaldavad · veri · maks · subproduktid · munarebu · kaeratangud · mais · nisu · köögiviljad · puuviljad Keskmiselt imendub segatoidus olevast rauast 515%. Raua imendumine oleneb sellest,
joodi. Seetõttu võib rauapuudusega kaasneda ka nende ainete puudus või vähenemine organismis. Rauapuuduse põhjused võib jagada neljaks kategooriaks: Suurenenud raua kadu Suurenenud raua vajadus Vähenenud raua tarbimine Vähenenud raua imendumine Soovituslik päevane raua kogus on lastele, naistele ja meestele erinev, samuti sõltub see vanusest. Enamasti öeldakse soovituslikuks koguseks täiskasvanutele 10-15mg rauda päevas. Pea meeles – naistel on suurenenud rauavajadus seoses menstruatsiooniga ning raseduse ajal Inimestel, kes kipuvad piimatoodetega liialdama, on samuti oht rauavaeguse tekkeks, sest kaltsium ja ka lehmapiimavalk kaseiin vähendavad raua imendumist Toidus esineb rauda kahel kujul heemne – loomne päritolu – imenduvus 20-40% taine sea- ja veiseliha loomamaks linnuliha ja -maks munad verivorst, verikäkk merekarbid, austrid mitteheemne - taimne päritolu – imendumine 1-10% täisteratooted, eriti rukkijahust
Raud kuulub juuksevärvi määravate pigmentide koostisesse, kõige rauarikkamad on punakad juuksed. Organism täiendab oma rauavarusid peamiselt lihatoidust- loomsetest valkudest, rauarikkad on ka oad, kruubid, rosinad, õunad, spinat jne, kuid nendes olev raud pole nii hästi omastatav kui loomsetest valkudest. Näiteks nisus ja juurviljades sisalduvast rauast omastab inimorganism vaid 2-8%, aga lihas ja kalas olevast rauast aga 15-20%.Päevane rauavajadus sõltub east ja soost. Naiste rauakadu on suurem kui meestel, seega vajavad naised päevas 1,3-2,5mg rauda, mehed aga 0,9-1,2mg. Kui me vajalikku rauakogust ei saa, siis kasutatakse hemoglobiini moodustamiseks esmalt ära maksas sisalduv raud. Keskkonnamõjud · Magnetvesi - sisaldab rauda ja tänu sellele on võimalik desinfitseerida vett, nt jõevee läbijuhtimisel magnetväljast hukkuvad koolera-, düsenteeria- jt haiguste pisikud,
Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja : piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia.
(Kumar jt 2003: 397). 3.1. Rauavaegusaneemia Rauavaegusaneemia on kehvveresuse sagedasim vorm, mida esineb igas eas, seoses sellega väheneb veres punavereliblede hulk, hematokriti ja hemoglobiini hulk ning vereseerumi ferritiini ja rauda transportiva valgu transferriini sisaldus. Rauavaegusaneemia tekib erinevate rauapuudust põhjustavate haiguste ja seisundite tagajärjel. Põhjuseks võivad olla puudulik imendumine (nt mao resektsioon), suurenenud rauavajadus (raseduse ajal), raua kadu organismist (verejooks). 3.2. Megaloblastiline aneemia Vitamiin B12 või foolhappe puudusest tingitud kehvveresuse vorm. Vererakkude arenemine on häirunud ja tekivad megaloblastilisele aneemiale iseloomulikud suured punaverelibled ehk megaloblastid. Vitamiin B12 imendub peensoolest, imendumiseks on vajalik vitamiin B12 eelnev kinnitumine maos toodetava aine nn. sisemise faktori külge. Vitamiinivaegus tekibki
Spordiga tegelemisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Kaaliumi sisaldavad preparaadid on olulise tähtsusega südamelihase düstroofia ennetamisel ja ravil, mis sageli tekib just kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis. Raud on tähtis organismi 8 ainevahetuses. Spordis on raua tähtsus eeskätt organismi varustamisel hapnikuga. Rauda
Raseduse ajal on vaja rauapreparaate kasutada vastavalt nõuandla ettekirjutusele, sest normaalne toitumine ei suuda katta loote kasvamisest tulenevaid vajadusi. Imetamise ajal piisab tavaliselt 12 - 18 milligrammist rauast päevas. Väikelapsed poolest aastast kuni kuue aastani vajavad rauda umbes 8 milligrammi päevas. Väiksemad koolilapsed (7 - 10-aastased) peaksid saama päevas 10 milligrammi rauda. Murdeeas poistele soovitatakse 12 milligrammi, tüdrukutel tõuseb rauavajadus pärast menstruatsiooni algamist naistega samale tasemele. Sportlased kaotavad higistades muu hulgas ka rauda. Liikumine nõuab aga lisaenergiat ja kui energiavajadus kaetakse täisväärtusliku toiduga, siis saadakse ka rauda piisavalt. Rauavaegusaneemia vähendab vere hemoglobiinisisaldust ja nõrgendab hapniku kulgemist lihastesse. Peamisteks raua allikateks on petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli
ja tsingi saamise ning omastamisega. Teatavasti on parimaks kaltsiumi allikaks piim ja piimatooted. Lisaks madalale kaltsiumisisaldusele paljudes taimset päritolu toitudes, omastab organism nendest kaltsiumi ka halvasti, vaid umbes 30% ulatuses. Põhjuseks on taimedes sisalduvad oksaalhape ja fütiin, mis seovad kaltsiumi raskestilahustuvateks ühenditeks. Heaoluühiskonnas esineb küllalt sageli rauavaegust. Eriti suur rauavajadus on väikelastel (6-24 kuud), kasvueas noortel, noortel naistel, raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Suureks riskirühmaks on naissoost sünnitamiseas taimetoitlased. Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia.
kületushaigustele ning kergendab raua imendumist (Raukas ja Raal, 2009). 1.3.5 Mineraalained Paljude mineraalainete vajadus raseduse ajal suureneb. Kõige rohkem tählepanu tuleks pöörata kaltsiumi, raua ja magneesiumi piisavale saamisele toiduga, eriti taimetoitlastest naistel, kuna neil võib tekkida puudujääke kaltsiumi ja raua saamisel. 1.3.5.1 Raud Raud on elutähtis mineraal, mis osaleb paljudes olulistes elutegevusprotsessides. Rauavajadus tõuseb tänu vere üldmahu suurenemisele ja seetõttu kulub ka rohkem rauda punaste vererakkude moodustamiseks (Raukas ja Raal, 2009). Piisav raua kogus on vajalik, kuna naine peab varustama rauaga ka oma last. Raud on hädavajalik ema ja loote vaheliseks hapniku transpordiks ning loote kasvuks. Samuti loote aju normaalseks arenguks ning ema aneemia vältimiseks. Kuna ainult tasakaalustatud toitumise abil on raske seda suurenenud vajadust täita, soovitatakse sageli
2!3 g keedusoolaga päevas. Üle 5 g NaCl päevas võib põhjustada keedusoola suhtes geneetiliselt tundlikul inimesel püsivat vererõhu tõusu. NaCl suhtes geneetiliselt mittetundlikule inimesele ei tarvitse aga ka 15 g päevas veel tervisele kahjulikku mõju avaldada. Seega võib tundlikkust NaCl suhtes pidada väga individuaalseks. Raud (Fe) on hemoglobiini koostises olevas heemis. Hemoglobiin aga on teatavasti peamine vere hapniku transportija. Rauavajadus 1 mg on iseenesest väike kogus, kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 mg ja sünnitamiseas naistel 18 mg rauda ööpäevas. Raud imendub ainult ioonidena. Raua taandatud vorm imendub paremini, mistõttu taandajate, näiteks askorbiinhappe juuresolek parandab raua omastamist. Toidus on raud kahel kujul: heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud) ja mitte-heemi raud, mis pärineb aed- ja teraviljadest
lehed, idandid, pähklid ning seened. Paremini omastab organism rauda lihast ja teistest loomsetest produktidest. (Raud) 27 Rauavaeguse tundemärkideks on väsimus, tüdimus, peavalu, haprad küüned, juuste väljalangemine, nõrgad lihased, kõhukinnisus, keskendumishäired, kaame näojume, hingeldamine juba väiksemate pingutuste korral. (Raudne toit ja jaksad paremini) Rauavajadus on suurem rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel, taimetoitlastel, kasvavatel lastel, sportlastel.( ibid) 28 KOKKUVÕTE Taastusravivahendeid leidub väga palju ja igasugustes vormides. Oma tööd valmistades sain palju uusi teadmisi erinevate võimaluste kohta, kuidas ennetada haigusi ja ennast tervena tunda.
puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus Võib kujuneda pikaajalise verekaotuse, nt sünnituse või menstruatsiooni tagajärjel. Ka siis kui organismil on suurenenud rauavajadus seoses rasedusega. Kui esinevad rauadepoode: maksa põrna või luuüdi haigused. Rauapuuduse sümptomiteks on kahvatu nahk, depressioon, pearinglus, ärrituvus, kehatemperatuuri regulatsioonihäired jm. Rauapuudusest tingitud kehvveresus e aneemia on enamlevinud toitainete vaegusahigus maailmas. Liigtarbimine Rauapreparaatide liigne tarbimine põhjustab organismis vaba raua osakaalu tõusu, mis võib tekitada oksüdatiivseid kahjustusi. Liigse rauatarbimise sümptomiteks on peavalu ja
puuviljad, petersell, rosinad, spinat, oad, tomatid, küüslauk ja seened. Kergemini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, seal on raud seotud heemi koostisesse. Vabal kujul esinevast rauast imendub vaid 5-8 %. Toiduainete töötlemine vähendab seotud raua sisaldust, st raud muutub raskemini imenduvaks. Rauapuudus Võib kujuneda pikaajalise verekaotuse, nt sünnituse või menstruatsiooni tagajärjel. Ka siis kui organismil on suurenenud rauavajadus seoses rasedusega. Kui esinevad rauadepoode: maksa põrna või luuüdi haigused. Rauapuuduse sümptomiteks on kahvatu nahk, depressioon, pearinglus, ärrituvus, kehatemperatuuri regulatsioonihäired jm. Rauapuudusest tingitud kehvveresus e aneemia on enamlevinud toitainete vaegusahigus maailmas. Liigtarbimine Rauapreparaatide liigne tarbimine põhjustab organismis vaba raua osakaalu tõusu, mis võib tekitada oksüdatiivseid kahjustusi
Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne. teke) Reageerib hapetega: eralduvad gaasiline vesinik ja moodustub sool Leelistega ei reageeri Raud looduses väga oluline bioelement - vere koostises ainete transport veres, ensüümide teke jne inimese päevane rauavajadus on ca 20mg leidub laialt maakoores erinevate ühenditena kosmoses levinud element (N: meteoriitides on raud ehedal kujul) RAUASULAMID Põhilised rauasulamid Teras (süsinikusisaldus kuni 2%) Roostevaba teras (süsinikusisaldus kuni 2% + Cr) Malm (süsinikusisaldus 2-5%)
Liha peaks olema korralikult töödeldud: praetud, keedetud või hautatud. Taimetoitlased peaksid kindlasti üle vaatama oma menüü ning pidama nõu oma arstiga. Piimatoodetest saab kaltsiumi, valku ja vitamiine. Kaltsiumivajaduse rahuldamiseks tuleb päevas juua 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks süüa 100- 200g kohupiima ja 30-40g juustu. Piima võib ka asendada keefiri, peti või jogurtiga. Hapupiimatooted aitavad ka rasedal kõhtu korras hoida. Raseduse ajal on suurenenud rauavajadus. Raud kuulub hemoglobiini koostisesse, rauapuudusel väheneb ema ja loote kudede hapnikusisaldus. Rauda on tarvis ka sünnitusjärgseks taastumiseks. Rauda on palju loomalihas, teraviljatoodetes, seesamiseemnetes, kibuvitsamarjades. Vajadusel kasutatakse lisaks rauatablette, mida määrab arst või ämmaemand. Mitmekülgse toitumise, õige toiduvaliku ja piisava liikumise korral peaks tulevane ema vajalikud vitamiinid kätte saama vitamiinipreparaate lisaks võtmata
annaabi.ee 
