Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem.
KLASSITSISM 18.saj.II pool -19.saj. algus I osa Uus ideoloogia Classicus lad k reeglipärane, eeskujulik Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"
"miinusesse läinud" Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) taoline meelelaad on Max Weberi arvates A. ? kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega B. Õige! kauakestva kasvatuse tulemus C. ? teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) A. Õige! ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu B. ? ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist C. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest Max Weber väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini) kodumaal võis leida kapitalismi vaimu
eest. Selle koorma kandmise mõju väljendavad eksistentsialistid selliste mõistetega nagu äng, iiveldus, hirm jne. Selliseid inimese eksistentsi määravaid komplekse, aga nende hulka kuuluvad ka vabadus, armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks, mida eksistentsialistid, eriti Jean-Paul Sartre on püüdnud fenomenoloogiliselt kirjeldada, st lähtuvalt inimese faktilisest maailmas-olemisest mitte mõnest teaduslikult positiivsest või ratsionalistlikust teooriast. Inimlik eksisteerimine toetub vabadusele. Vabadus on inimesele seesmiselt omane, ta on vaba tänu enda eksisteerimisele. Tegelikult püüdleb aga inimene orjusele. Kierkegaardi sõnade järgi tähendab orjus oma vabadusest loobumist, ja nimelt vabatahtlikku loobumist. Põhjus seisneb selles, et vabadus on ärevuse ja teiste negatiivsete emotsioonidega seotud. Vabadus nõuab sügavalt individuaalset ellusuhtumist, orjus on võimalik karjainstinktide ja kollektiivse
aidata teose levikule avaldas Kreutzwald rahvale mõeldud raamatukese "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles selgitas eepose põhisündmustikku lugude kaupa. 1860-te I poolel jõudsid lugejate ette tõlke- ja algupärast luulet sisaldavad luuletuskogud "Angervaksad" (1861) ja "Viru lauliku laulud" (1865). Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine usundlik-filosoofilistesse küsimustesse. Kogu "Rahunurme lilled" III (1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit. Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi
käsitletava majandusliku mõiste sisemise loogika. Marx tahab näidata, kuidas näiteks kauba rahaline vorm väljendab sügavamat paratamatust. Sellepärast väljendab Marxi Kapitalis esitatud kauba rahalise vormi ajalugu samal ajal dialektilised arengutasemed (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxil dialektiloogiline vaatenurk liitub ajaloolisega, ja vastupidi. Ning loomulikult usub Marx, et samas on ta toonud hegeli dialektika tagasi maa peale. Dialektika ei ole enam osa ratsionalistlikust piiblist, kus koos kõige muuga võib leida ka ,,müsteeriumid", ,,jumaluse rüpest välja kistud saladused" ja ,,ilmutused". Marx kinnistab dialektika majandussuhete ja ühiskondlike realiteetide külge; nii toimides usub ta, et on leidnud Hegeli ebaselge ja abstraktse meetodi ratsionaalse tuuma. See, mis varem oli spekulatiivne müstitsistliku kõlaga mõisteluule, on nüüd muutunud teaduslikuks proosaks (Saarinen, 1996, lk 301-303). 6
B. Ei ole õige selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures patukahetsus leevendab patukoormat C. Ei ole õige selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu 4. Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) A. Ei ole õige ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus B. ÕIGEE ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu 5. Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? A. Ei ole õige Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks B. ÕIGE Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus 6. Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus A
Kirik- õpetus keelu kaudu, mõisa teenistuses õige elu, võimu kõne (NB: algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja, seltsielu elavdaja, aktiivne mees). Ka Kreutzwaldi vaated kirikule olid mõjutatud ratsionalistlikust teoloogiast. Positiivne on see õpetus 19 saj kirjalikes tekstides oli filosoofilise maailmavaate alus, selle kaudu otsiti vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele nagu surm, haigused, saatus. Ei olnud väga eristust ilmaliku ja sakraalse vahel, olid läbipõimunud ja seotud, ilmalikke probleeme selgitati läbi teoloogia. Nt Kreutzwaldi ,,Mihkel Põllupapp" edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine.
naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt traditsionalismi esindaja Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Kalvinistlik askees on oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus ettemääratusest ehk predestinatsioonist Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks"
· kapitalismi "vaim" ning majandus on teineteisest sõltumatud Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) - taoline meelelaad on Max Weberi arvates · kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega · kauakestva kasvatuse tulemus · teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) · ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus · ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on · lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda · vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu.
· Batteux tõi kasutusele termini kaunid kunstid oma töös 1746. A. Eesti keelde tõlgituna tema töö kaunid kunstid redutseeritud ühele põhimõttele eesmärk kunstid taandada ühele põhiprintsiibile. Kaunid kunstid tegelevad looduse jäljendamisega. Muusika, tants, kujutav kunst on looduse jäljendamine. Üritas neid ühe mütsi alla kokku tuua ja sõnastada nende printsiibid. · Baumgarten (1714-1762) · saksa filosoof, esteetika teoreetik. Lähtus töödes Leibnizi ratsionalistlikust filosoofiast. Leibniz oli Decartesi mõtete edasiarendaja. Leibniz seletas kahe substantsi teooria: mitte meeleline ehk ratsionaalne tunnetus ja meeleline tunnetus. Leibnizil ei olnud need maailma tajumise viisid nii rangelt eraldatud kui Decartesil. Leidis üleminekuid nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1. Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad
jätkata. Oldekop tõlkis Lõuna-Eesti murdesse 1819. a talurahvaseaduse. Varasem ajakirjanik Eestis Johann Philipp von Roth 1754-1818 Esivanemad pärinesid Austriast. Vanaisa tuli Baltikumi, kui Austrias protestante taga kiusama hakati. Rothi isa oli Pärnus maakonna rentmeister. Johann Philipp von Roth sündis Pärnus 13. novembril 1754. Õppis Königsbergis, algul kolleegiumis, siis ülikoolis. Sealt läks Halle ülikooli. Algul õppis õigusteadust, siis teoloogiat. Halles sai mõjutusi ratsionalistlikust mõtteviisist, st õpetajad andsid usus edasi vaid seda, millest mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde,
algselt ei eeldanud ratsionaalse mõtlemisviisi kasutamine kahtlemist jumalas. LOOMUÕIGUSE SÕNUMI MITMETÄHENDUSLIKKUS Loomuõiguse sõnum õigusteadusele oli mitmetahuline, mis võimaldas igal leida sealt endale sobivat. Oluline oli see, mida keegi loomulikuna all mõistis. Siin on alus erinevate, kohati vastandlike käsitluste kujunemiseks, mis võimaldasid loomuõiguslike argumentidega legitimeerida peaaegu kõike. Seega ei ole kohane rääkida ratsionalistlikust loomuõigusest kui ühtsest õpetusest. Lähtudes P. Caroni seisukohtadest, võib loomuõiguse mõju õigusele käsitleda kahesena: 1. Loomuõiguse mõju õiguse välisele küljele. Selle suuna esindajad (Samuel Pufendorff, Christian Wolff) ei olnud rahul olemasoleva õiguse vormiga ja nõudsid õiguses senisest enam korda ja süsteemsust. Olemasolev õigus tuli rajada loogilistele ja deduktiivselt tuletatavatele põhimõtetele
annaabi.ee 
