omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest endast ning on tihtipeale kaasasündinud. Ratsionalism on filosoofias tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega andmed. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas.
Kogu teadmine on nende arvates tajule tugineva õppimise tulemus. Taju usaldatavus on aga küsimärgi all, sest illusioonid ja hallutsinatsioonid näitavad, et taju ei näita maailma alati sellisena, nagu ta tegelikult on. Empirismis käib juttu tegeliku maailma kohta. Tegelik maailm on see, mida kogeme, võimalikest maailmadest saame vaid mõelda ning neid kirjeldada. Alati ei ole tarbiv isiklikku kogemust, et midagi teada saada sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele. Ratsionalismis tõsikindlat teadmist iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Ratsionalismi seisukohalt ei saa kogemuse põhjal otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv. Ratsionalismi seisukohalt tulenevad näiteks matemaatika teooriad mõistusest enesest. Just matemaatika ongi olnud selleks valdkonnaks, millele ratsionalism on sajandeid viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see
Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks", teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Empirismi juurde käib induktiivne loogika, milles üksikute juhtumite abil moodustatakse seaduspärasusi. Siin on paralleel kogemusega, sest kogemus käsitleb samuti üksikuid juhtumeid. Ratsionalismis olev deduktiivne loogika on aga vastupidine. Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest. Empirismi puhul oleks esimeseks sammuks kogemus ning viimaseks kunst, ratsionalismis aga vastupidi. Esimeseks sammuks kunst ning viimaseks kogemus. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga
Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark inimene aga teab üksikasju, kuid ei tea nende põhjust, selles erinevus ongi.
* klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest
* klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. · Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. · Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. · Teater *Tundeid enam ei hinnatud. * Lahati ilu mõistet * Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau * Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest
intuitsioon, usk, demagoogilised võtted ja varem tõestatud või tõeseks peetud asjaoludele. Empirism tunnistab usaldatava tunnetuse ainsaks vahendiks kogemuse ehk meelelise taju. Sellise filosoofilise õpetuse järgi pärinevad kõik teadmised tegelik maailma kohta kogemusest. Ratsionalism peab omakorda ainsaks tõese teadmise allikaks mõistust.1 Empirismis toimub argumenteerimine vastavalt loogika reeglitele ja seadustele.2 Ratsionalismis toimub aga argumendi pealesurumine selle tõesusest või väärusest sõltumata. Empiirilised argumendid on ratsionaalsed ning objektiivsed: nad tõestavad väite veenvamalt. Aprioorsed argumendid on seevastu kaudsed või spekulatiivsed: nad ei tõesta teesi piisavalt. Oskus teha loogilisi, põhjendatud ja objektiivseid otsustusi etendab määravat rolli kodanikukompetentsuses. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda
ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele. Mõistus on inimese parim tööriist. Epistemoloogilised (teadmised) ja metafüüsilised (tõelised) küsimused põimuvad ratsionalismis. Võttis käibele mõiste mõiste. Mõiste on mõistuse tööriist. 12. Aristoteles (384-322 eKr) on kõige rohkem akadeemilist kultuuri edendanud. Tema pani aluse paljudele teadusaladele. Tema süvenes esimesena üksikasjadesse. Tema tugines oma tekstides sellele, et põhjalikkus > hea stiil. Ta oli Aleksander Suure õpetajaks ja rajas oma Akadeemia. Mõjutas suuresti oma aega. Arvas, et inimene on looduslik olend. Igal asjal on oma olemus ja loomus
Ta on idealist – ta kirjeldab vaimset reaalsust. Maailmaajalugu on vaimu, teadvuse areng ja teadvust ei saagi käsitleda kuidagi teisiti kui suhtes ajalooga. Õigus, moraal ja riik ja ainult need on positiivne reaalsus ja vabaduse garantii. Tõeline vabadus on vaid siis, kui on riik ja seadused. Üksikisiku vabadus on kirgede ja erinevate välisjõudude meelevallas ja ei saa teostuda. Ta otsib süsteemi, kus üksikisik ja riik oleksid lahutamatult seotud. Tema metafüüsilises ratsionalismis on just mõistus kõige mõõdupuu. Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkus tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb.
individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne => otsuste tegemine identiteetide sobivusel VIII LÕIMUMISE EELDUSED 48. EL-i/EÜ algsed ideaalid ja nende tähenduse muutumine & EL-i tulevikuperspektiiv (Weiler) EL algsed ideaalid: 1. Rahu (sh ka kui kättemaksust loobumine) Rahu kui õnneliku elu tagaja ja rahu kui valmisolek tegutseda teiste kasuks, omakasupüüdmatus. Peame üle saama vihast ja kättemaksusoovist, mis eksisteeris peale I MS. Rahu ja
ning inimlikku siirust. Moliére'i näidendite lõpud on sageli kunstlikud, sest süžee arendus ei olnud Moliére'i tugevaim külg. Kui paljud klassitsismi komödiograafid kaotasid samal sajandil oma kuulsuse ja menukuse, siis Moliére'i näidendeid mängiti ka järgnevatel ajajärkudel. * satiir – pilge, pilkav kirjandusteos 24. Valgustus (lk 239-244) Valgustus sai alguse Prantsusmaal. Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis. Valgustus levis neljal viisil: Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. Teater Valgustusperioodi alguses luule tähtsus taandus. Tundeid enam ei hinnatud. Lahati ilu mõistet. Ilmus seksuaalteoseid (de Sad, Laclos’). Perioodi lõpul hakati taas luulet hindama
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 30 hilisemaidki oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljenduse rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub "Tuulemaas" revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Luuletaja hingesurutist põhjustavad üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid-muutuvasse jõusse ning sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et tegemist on sümbolismile omase kujundiga, mis ei tähista, vaid vihjab-viitab millelegi, mis seostub mitme tähendustasandiga ning ulatub väljaspoole reaalsust, inimese ja maailma varjatud olemuse juurde. Etümoloogilisi orientiire pakuvad tuul ja tuuline maa, luulekogus valitseb nägemus tuultele avatud, heitliku saatusega kodumaast
Propageeriti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Konkurendid ametlikule kirikule. Vennastekoguduse usuvoolust mõjutatuna sünnib üsna suur tekstikorpus, kus rõhk oli moraalil, narratiivi seisukohalt oli see teisejärguline. 19.saj ja seoses religiooniga tuleb Eesti kultuuriruumi veel üks mõttevool: valgustusideedest mõjutatud 17 ratsionalism, mis pidas pietismi naeruväärseks. Ratsionalismis oli tähtis rahva harimise idee. Tähtis ratsionalist oli Hupel. Ratsionalism toob religioossesse diskursusesse ilmalikkust. Religiooni kujutamisviisi jagatakse realistlikuks ja romantiliseks. Romantismimõjulises valgustuskirjanduses on religioon positiivne – nii kirikuõpetajatesse suhtumine kui ka õpetus ise. Seda esitatakse konstruktiivselt. Kristlus on toonase talupoja jaoks olulisim maailmavaadet kujundav tegur.
Jungi puhul näeme soovi lepitada omavahel materialistlik ning idealistlik maailmanägemine. Olles psühholoogiateadlane ühelt poolt ning samas kasvanud üles protestantliku vaimuliku pojana teiselt poolt, on ilmselt sellise tasakaalu saavutamine raskendatud. Või ehk andis selline kombinatsioon hoopis vahendid püüdmaks seda tasakaalu leida? Ilmselgelt oli 20. sajandi alguse psühholoogia ning vastavalt ka Sigmund Freudi loodud psühhoanalüüs kinni 19. sajandil valitsenud ratsionalismis. Freud, olles algselt neuroloog, püüdis kangekaelselt siduda oma teooriaid reaalteadustega ning leida neile sealt põhjendust. Kogu psüühika on tema järgi põhinev viimselt instinktidel, närviimpulssidel ning kehakeemial. Kõik psüühikas leiduv peab olema sellele taandatav. Kui see päriselt ei õnnestunud, tuli proovida antud diskursusega mittesobiv teisendada evolutsioonilise arengu reliktiks. Seda skeemi kasutab Freud näiteks religiooni suhtes
annaabi.ee 
