häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f.-taluvus; isikupära(Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest) John Dollard: igs agressioon on frustratsiooni tagajärg. (Eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena) Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude
1. reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2. transformatsioon ehk informatsiooni lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuda jmt 3. personaliseerumine ehk informatsiooni muutumine isikupärasemaks vastavalt subjektiivsetele hoiakutele 4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5. kognitiivse konsistensi printsiibi mõjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6. ratsionalisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget, 7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelnenu unustamist, on tegemist retroaktiivse interferentsiga. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas
omandatava materjali iseloom ja hulk f) iga, tervislik seisund (parim umbes 20-30a) Algselt säilitatakse info lühimällu (suudab käepärasena hoida 7 +- 2 kompa), 2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d) üldistumine konkreetsuse taandumine e) ratsionalisatsioon lisandub info, mis selgitab vastuolulist/ebaselget f) dominandi teke mingid teemad muutuvad valdavaks Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne
nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine TÄHELEPANU - psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine stiimulile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Valida välja (selekteerida) pakutavast informatsioonihulgasi oluline; selekteeritu muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Ühtlasi luuakse vajalik seisund stiimulite vastuvõtuks ja töötluseks.
mida soovitatakse sinna talletada. (tugevasti ebameeldiv, isiksuse terviklikkust lõhkuv, positiivset minapilti ohustav) 2) SÄILITAMINE muutused mida teeb mälus säiliv teave: reduktsioon (info mahu vähenemine) transformatsioon (info lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuga, ajalise järgnevuse muutused) personaliseerumine (info muutumine isikupärasemaks) üldistumine (konkreetsuse taandumine) kognitiivse konsistentsi printsiip (ootustega sobimatu taandumine) ratsionalisatsioon (info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget), dominandi teke (teema või teemade teke mis muutuvad valdavaks) retroaktiivne interferents – uus info põhjustab eelneva unustamise proaktiivne pidurdus – eelneva teabe olemasolu kahjustab uue halba mäletamist 2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki:
nende keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Materjali omandamine sõltub psüühilisest aktiveeritusest, kordamiste arvust ja omandamise metoodikast, materjali hulgast ja iseloomust, elueast. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Muutused teabega: infor redutseerub, muutub isikupärasemaks, transformeerub, detailid taanduvad, lisanduvad uued teemad, ootustega sobimatu info ununeb, ilmneb ratsionalisatsioon, domineerivate teemade teke Reprodutseerimine äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine Tähelepanu - psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine stiimulile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Valida välja (selekteerida) pakutavast informatsioonihulgasi oluline; selekteeritu muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Ühtlasi luuakse vajalik seisund stiimulite vastuvõtuks ja töötluseks.
liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Unustamist põhjustab negatiivne induktsioon. Selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. Kaheks
- Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul
Omadused: impulsiivsus, f- taluvus, isikupära (Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest). Frustratsiooniga seoses avaneb isiksus kergesti- kuidas ta reageerib, keda süüdistab, kuidas asja näeb, mida tunneb. John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajärg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena). Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus, enese allasurumisvõime, kultuur, eneseomadused, tahtejõud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lühiajaline, kiire, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Tekib sageli frust pinnal. Tekib ka plahvatuslikult. 1. patoloogiline efekt- haiguslikul pinnal- teadvus häirunud, mälulüngad, oma tegude tähenduse mõistmine häiritud, kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifiseeritav; psühhiaatria kompetents.
- Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud; - Liiga individuaalne ja konkreetne, „mittepõhimõtteline“ võib ununeda (nt pärisnimed); detailid taanduvad; - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud; see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele; - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info uueneb; - Ilmneb ratsionalisatsioon – lisandub info, mis aitaks seletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas; - Domineeriva(te) teema(de) teke; osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduva sinna juurde ja ununevad. Hästi säilib mälus see materjal, mida on pidevalt vaja kasutada tegevuses. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendav eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab
teabega: info redutseerub (lüheneb, luihtsustub) info muutub isikupärasemaks (moonutub, varjundid, subjektiivne hoiak, suhtumine) info transformeerub (tekivad lüngad ja vahelejätud) liiga individuaalne ja konkreetne võib ununeda detailid taanduvad ilmuvad uued teemad (vastavalt ootustele) subjekti ootusega sobimatu (mitteloogiline info ununeb) ilmneb ratsionalisatsioon (lisandub info, mis aitab eelnevat seletada) domineerivate teemade teke (muutuvad valdavaks, teised kaovad) Spetsiifiline mälu ja üldised teadmsied kombineeruvad, mälus saab juhtivaks idee; hästi säilub pidevalt kasutatav info mida sagedamini kasutatav on ühik, seda lühem ta on. Zipfi vähima jõukulu teooria miks autobussist saab buss jne. Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne
annaabi.ee 
