Vasakul pool toimuv on ebatervislik, paremal tervislik. Näitlejaid ei ole, on vaid lõbusa taustamuusika saatel vahelduvad toidulstseenid, kus vasakul pool ekraani näidatakse ebatervislikke valikuid ning paremal pool tervislikumaid valikuid. Stseen 1: Vasakul pool rohkelt vahustatud piimaga latte, lusikas suhkurt juurde panemas, vasakul klassikaline must kohv, alustassil pruuni suhkru kuubikud. Stseen 2 Vasakul pool on näha kausi sees suhkrustatud hommikuhelbed piimaga(taamal kõrge rasvaprotsendiga piimapakk), paremal kausis puuviljamüsli koos värskete mutsikatega, (taamal madala rasvaprotsendiga piimapakk). Stseen 3 Vasakul pool poolik komm paremal pool puuvili(õun, banaan jms)/kuivatatud puuvili/maasikas tumedas sokolaadis. Stseen 4 Vasakul pool poolik hamburger, paremal pool (sai täisterajahust) võileib koos singi ja tomatitega. Stseen 5 Vasakupoolsesse klaasi kallatakse coca colat, paremapoolsesse mullivett. Stseen 6
Kui sa pole neid koju tassinud, ei saa sa neid ka süüa! Kui sööd palju riisi ja makarontooteid, osta neid rafineerimata kujul. Pruun riis ja makaronid on palju tervislikumad ja neid on kergem seedida, kirjutab Femailfirst. Pärast nende söömist ei peaks kõht punni minema. · Sama kehtib ka teravilja ja leiva kohta. Osta alati täisteraleiba ja muid täisteratooteid. Need täidavad ka hästi kõhtu. · Piima on müügil mitmesuguse rasvaprotsendiga. Kui soovid, võid valida võimalikult vähese rasvasisaldusega piima. · Paljude arvates peaksime jooma umbes kaheksa klaasi (kaks liitrit) vett päevas. Mõned meist ei suuda sellele mõeldagi. Kuid kas teadsid, et see ei pea olema paljas vesi, vaid sobib ükskõik milline vedelik? No mitte just karastusjoogid ega alkohol, kuid neis kaheksas klaasis võib lisaks veele loksuda nii tee, piim kui ka puuviljamahl.
võidakse lisada ka muid maitseaineid, nt vaniljet. Vahukoort kasutatakse magustoitudes ja jookide, nt kohvi, kakao või piimakokteili lisandina. Vahukoort müüakse ka poes valmiskujul, näiteks dosaatoriga purgis rõhu all. Müügil on nii 35% kui ka 38% rasvasusega vahukoor. Koore vahustamist silmas pidades on see väike vahe piisavalt oluline. Rasvasemast koorest saab püsivama vahu, ehkki see pole nii õhuline. Väiksema rasvaprotsendiga vahukoor annab jällegi õhulisema vahu, kuid selle omadused säilivad vähem aega. Hea vahukoore saamiseks peabki tooraine rasvasus jääma kindlatesse piiridesse. Alla 30% rasvasusega koort saab vahtu lüüa vaid koos lisaainetega. Tähtis tegur koore vahustamisel on suhkur. Kes tahab vahustamist kiirendada, võib tavaliste kristallsuhkru asemel kasutada tuhksuhkrut. Magusolluse kokkupuutepind koorega on
kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15
põhimõtteliselt üsna lihtne. Tuleb seada eesmärk, süüa vähem kui kulutatakse ning olla dieedil senikaua, kuni eesmärk saavutatud. Tegelikkuses ei ole see kõik siiski nõnda kerge kui teoorias. Nii mõnigi asi võib minna valesti. Isegi kulturismi- ja fitnessivõistlejad on vaid harva nii madala rasvaprotsendiga kui vaja. Põhjusi, miks dieedipidamine võib ebaõnnestuda, on tuhandeid ning tihti seisavad nii professionaalid kui ka lihtsalt kaalulangetamisest unistavad harrastussportlased samade probleemide ees. Motivatsiooni puudus Piisava motivatsioonita kipub dieet tavaliselt nurjuma. Peab olema tugev tahtmine, kusjuures see tahtmine peab tulema sügavalt sinu enda seest. Kui
kallimale Sveitsi Emmentali juustule. Maasdam on saavutanud samuti suure populaarsuse ja poolehoidu. Emmentaliga võrreldes on Maasdamis rohkem niiskust ja seega on ta kreemjam ning nõtkem oma kuulsamast-kallimast vennast. Magus ja puuviljase lõppmaitsega Maasdam on ideaalne suupiste või hommikusöögijuust, kuid seda võib väga edukalt ka küpsetada. (Maasdam) 2.2 Juust ja vein 2.2.1 Toorjuustud (näiteks mozzarella, mascarpone, riccota, feta) Toorjuustud on madala rasvaprotsendiga, nende maitse on veidi hapukas ja piimane. Soolasust on enamasti vähe, seepärast ei sobi juurde tammised veinid. Veinid peaksid olema eelkõige happelised ja värsked. Happeline vein taandab toorjuustude rasvasust ja need tunduvad tõeliselt värsketena. (Kuidas sobitada juustu ja veini) 2.2.2 Valgehallitusjuustud (näiteks Brie, Camembert) Tiheda valgehallituse kihi all on juustud pehmed ja täidlaselt rasvased. Tänu rasvasusele ja
väherasvaseid piimatooteid tarbinud naistel esines kõige enam anovulatoorset viljatust, mille korral munarakud ei suuda organismis piisavalt viljastumisvõimeliseks küpseda. Uuringu läbiviijad ei leidnud mingeid erinevusi nende naiste vahel, kes sõid kõige enam piimatooteid ja kes ei söönud neid üldse. Erinevused ilmnesid alles siis, kui piimatoodete tarbimist vaadeldi rasvasisalduse järgi. «Meie jaoks oli see suhteliselt üllatavaks avastuseks, et kõrge rasvaprotsendiga piimatooted soodustavad viljakust,» ütles Chavarro. «Selle kohta pole väga ühest selgitust. On võimalik, et piimarasv või näiteks tiinete lehmade hormoonid mõjutavad naiste ovulatsiooni.» 16. Piimatootete hinnad 07.05.2008 Alma Piim 2,5% 1l 11,50 kr Kohupiim 18,90 kr Kodujuust 22,90 kr Alma Keefir 2,5% 1l 12,90 kr Jogurt 400g 10,90 kr Joogijogurt 1l 15,90 kr Harokoor 500g 12,50 kr Pett 0,5% 1l 10,90 kr
Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on
Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on
Täidised on väga varieeruvad: saab teha nii hakklihaga kui ka ainult erinevate köögiviljadega. Siis on veel viinamarjalehe sisse mässitud täidisega road ehk sarma. Need põhinevad tavaliselt riisil ning rikkalikel maitseainetel. Mõlemad, nii sarma kui ka dolma, hautatakse potis oliiviõliga, serveeritakse nii külmalt kui ka soojalt koos paksu valge jogurtiga. Jogurt on asendamatu seltsiline köögivilja- ja lihatoitudele. Jogurtid on paksud, suure rasvaprotsendiga. Maitse ja paksus saadakse spetsiaalses protsessis, kus hapupiimamass eraldatakse piimavadakust. Tõsiseltvõetav supimaa Kindel koht laual on ka suppidel, mis on enamjaolt paksu leemega, kuid väga kerge koostisega. Kõige tavalisemad on jogurti-, läätse- ja tarhana-supp. Populaarseim on muidugi paks punaläätsesupp, mis on isegi iga välismaalase lemmik. Tarhana-supp on tehtud spetsiaalsest kuivainest, mille tainas sõtkutakse värsketest köögiviljadest, pärmist
puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim (madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening
piimatooted, munad; taimne: sojauba, riis, rukis, kaer, kartul. Valgu ülemäärane tarbimine võib viia neeruhaigusteni, rasvkoe tekkeni, organismi veekaotuseni ja takistab Ca omastamist Rasvad Rasvad peavad kogu energiavajadusest andma 20-35%. Rasvarikkaid toiduaineid peaks tarbima alles peale esimest treeningjärgset toidukorda, sest need raskendavad teiste toitainete omastamist. NB! SPORTLASTELE SOBIB RASVAVABA VALGURIKAS TOIT: MAGE KOHUPIIM, RASVAVAENE JUUST, MADALA RASVAPROTSENDIGA PIIM, KALA (TURSK, LEST, TUUNIKALA), RASVAVABA LOOMA-, VASIKA-, LAMBA-, SEALIHA, MUNAVALGE, KAUNVILI Vedeliku tarbimine Lisaks toidule on väga oluline ka vedeliku tarbimine. Väsimus tekib vedeliku kaotusest, organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide disbalansist. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte
teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). (http://www.diabetes.ee) 1 g kiudaineid = 2 kcal 1 g valku = 4 kcal 1 g süsivesikuid, imenduvaid = 4 kcal 1 g rasva = 9 kcal 1 g alkoholi = 7 kcal Eelistada tuleks madala rasvasisaldusega valkusid sisaldavaid toiduaineid - kaunviljad, lahja kala ja liha (enamus valge lihaga kalu, ilma nahata kanaliha, kalkun), madala rasvaprotsendiga piimatooted ja värsked munad. Eelnevalt töödeldud lihatooteid (viiner, vorstid, pihvid) soovitatakse süüa võimalikult harva, sest nendeski on rohkelt rasva ning samuti soola. Toiduained, mida Toiduained, mida ei soovitata Soovitatavad toiduained soovitatakse süüa
vere suhkrusisaldus kiiremini kui pärast praekartuli söömist, sest rasv aeglustab süsivesikute imendumist organismis. Õunamahl põhjustab näiteks vere suhkrusisalduse kiirema tõusu kui toore õuna söömine, sest õunas on mitteseeduvad kiudained alles. Rasv ja rasvane toit ei ole kellelegi kasulikud. Nad sisaldavad palju energiat, tõstavad kehakaalu ning soodustavad veresoonte lupjumist. Kasutage toidus võimalikult vähe võid, pekki, rasvast liha, koort, kõrge rasvaprotsendiga piimatooteid, eelistage taimseid rasvu. 12.6.1 Maiustamine Diabeetiku igapäevamenüüs tuleb rangelt piirata suhkrut puhtal kujul (sahharoos). Puhas suhkur on juba nn lahti pakitud, seepärast imendub see maost väga kiiresti verre. Isegi ülilühitoimelise insuliini süstid ei suuda veresuhkru taset alandada, sest see tõuseb nii kiiresti. Kuid suhkur peab diabeetikul alati kaasas olema- taskus või koolikotis. Seda on vaja hüpoglükeemia puhul, suhkur on siis eluliselt vajalik.
annaabi.ee 
