Kõrge ja väga madal keha massi indeks on seotud kõrge suremusega. Nõus ollakse sellega, et keha rasva % on haigustumise ja suremuse riskiteguriks, mis omakord on seotud suure keha massi indeksiga. On täheldatud, et keha rasva-% on usutavas korrelatiivses seoses vere lipiidide kontsentratsiooniga, insuliini tasemega, vererõhuga jms. Nahaaluse rasvkoe jaotuvust peetakse oluliseks südame- veresoonkonna haiguste ja suremuse riski näitajaks. Mehelikku tüüpi rasvaladestus (kõhupiirkonda) on otseses seoses kõrgenenud vere insuliinisisaldusega, heterogeensete muutustega vere lipiididesisaldusesja kõrgenenud vererõhuga. Suur tähtsus on ka talje ja puusa ümbermõõdu suhtel. Riski võib lugeda suureks või väga suureks ainult tingimusel, et keha massi indeks on üle 27. küllaltki suurt tähtsust omab ka vistseraalrasva hulk (kõhupiirkonnas sisemine rasv). Vanusegrupp Keha massi indeks
2 (vähene) Rasvkoe kiht on õhuke, lihased on pea kõikjal näha. 3 (keskmine) Enamik lihaseid on rasvkoega kaetud, tagaveerand, abaosa ja rinnaõõnes peaaegu rasvkoe kiht puudub. 4 (kõrge) Lihased on rasvaga kaetud, abaosas ja tagaveerandil on nähtavad. Rinnaõõnes rasvaladestus, 5 (väga kõrge) Rümp omab korralikku, paksu ja ühtlast rasvakihti, rinnaõõnes on rasvaladestuvus tugev. 8 Pilt 1. Eesti tumedapealine lammas (P.Piirsalu) Pilt 2. eesti valgepealine lammas (ElaS) 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetis olevad elektroonilised allikad eau.ee http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/
ja kehaline aktiivsus. Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade
Elektrikarjuste kasutamisel peaks tara kõrgus olema vähemalt 105 cm ja tara peaks koosnedes 4...5 erinevast traadist. Kõige madalam traat peaks olema 15...20 cm kõrgusel maast, sest kitsed püüavad tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates. Karjatamise korraldamisel peaks teadma, et kits otsib vihma eest varju ja talle ei meeldi märjaks saada. Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine
Lammaste olulisimad lihajõudlusnäitajad on tapaeelne kehamass, lihakeha mass, tapasaagis, lihakeha morfoloogiline koostis, liha keemiline koostis. Lambaliha kvaliteet sõltub lihaks tapetud lammaste vanusest. Kvaliteetsemat, väiksema rasvasisaldusega lambaliha saadakse alla 12 kuu vanuste noorlammaste e. tallede tapmisel. Noorlammaste optimaalne kehamass enne tapmist on Eestimaa turutingimustes 45-47 kg, kelle tapmisel saadakse suure lihasusega lihakehad, milledes on mõõdukas rasvaladestus. Enamikes Euroopa riikides on soovitud lihakehad 15-20 kg raskused.. Lammaste lihakehade mass varieerub täiskasvanud uttedel 30-40 kg vahel, noorlammastel keskmiselt 18-25 kg ja lihavõttetalledel 8-12 kg vahel. Täiskasvanud lammastel on liha tapasaagis tavaliselt 45-50%, noorlammastel 43-47%. Tapasaagis, tailiha hulk ja teised lihajõudlusnäitajad suurenevad lihatõugu lammaste kasutamisel. Eestis kasvatatakse suffolki, tekseli, dorseti jt
ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht
paksus 11,5 cm 4 (Kõrge) Rümba reiepiirkond on peaaegu täielikult kaetud rasvkoega, nii et rasvanöörid pole enam selgelt eristatavad, rinnaõõnes võivad lihased ribide vahel olla rasvaga kaetud; rümba välispinnal, saba- ja ristluupiirkonnas, külgedel ja seljaosal on rasvaladestuse paksus üle 2 cm, abapiirkond on täielikult paksu rasvakihiga kaetud 5 (Väga kõrge) Tagaosa on peaaegu täiesti rasvakihiga kaetud, nii et rasvaladestus ei ole enam selgesti nähtav, rinnaõõnes on lihased ribide vahel rasvaga kaetud; rümba välispinnal saba-, nimme-, selja- ja abapiirkonnas ning külgedel on rasvaladestuse paksus kohati üle 45 cm Lambarümpade klassifitseerimine Lambarümbad jaotatakse kahte kategooriasse: · alla 12-kuuliste lammaste (e tallede) rümbad, · muude lammaste rümbad. Lihakusklassi määramisel tuleks rümpa vaadelda selja poolt ning esmalt pöörata tähelepanu
kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Valiku tunnus noorlammastel: Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses 8) Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 0 punkti (kurtunud) – äärmiselt nälginud loom, võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse
nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid · 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. · 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. · 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. · 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel
selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom. Naha ja luude vahel võimatu tunda lihastust ja rasvaladestust. 1 punkti (väga lahja) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad väga teravatena. Sõrmi on väga kerge lükata roidejätkete alla ning iga jätke tipp on kergesti tuntav. Lihassilm on õhuke, rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) nimmelüli ogajätked tuntavad mitte eriti teravatena, üksikuid ogajätkeid on tunda kurdudena. Roidejätked tuntavad ümaratena, kuid sõrmi on võimalik suruda roidejätkete alla. Lihassilm on tagasihoidlik ja kaetud õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) nimmelüli ogajätked ja roidejätked tuntavad ümaratena, luud on tunda vaid tugevamal vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel
maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6
annaabi.ee 
