Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rassipuhtus" - 16 õppematerjali

Berliini olümpiamängud 1936
10
pptx

Berliini olümpiamängud 1936

olümpiamängud 1936 Annabel Roots 9.B TDK Olümpialinna valik · Berliin valiti olümpialinnaks 13.mail 1931 · Berliini poolt anti 43 häält · Berliin võõrustas olümpiamänge ka 1916. aastal. Adolf Hitleri roll · Hitler tahtis algselt olümpiamängud tühistada. · Olümpiamängud siiski toimusid , kuna nii sai Hitler uhkeldada oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal
3
doc

Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal

· Majandus riigi kontrolli all · Kutsekogud ja korporatsioonid pidid ära hoidma streigid Natsionaalsotsialism Saksamaal · Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP)- Adolf Hitler · ,,Mein Kampf" esitab Hitleri põhisesukohad: · Tühistada Versailles' rahu, ühendada sakslased ühte riiki · Võita Sakslastele eluruumi · Kehtestada riigis kord, kõrvaldada demokraatia ja kommunism · Rassipuhtus ja säilitamine · Sakslaste üleolek teistest rahvustest Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Kordamisküsimused geneetikas-Loeng 1
3
doc

Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1.

kromosoomiteooria (suguliiteline pärandumine ja geenide aheldus). Avastused: geenid asuvad kromosoomides lineaarselt; homoloogsetes kromosoomides on geenidel eri alleelid; geenid kombineeruvad ümber ristsiirde tulemusel; selgitasid suguliiteliste tunnuste pärandumise seaduspärasusi. 7. Mis on eugeenika? Esindajad? Eugeenika ­ õpetus inimese tõupuhtusest. Kustliku valiku teel parandada inimsoo füüsilisi, vaimseid ja kõlbelisi omadust ja tagada rassipuhtus. F. Galton, Platon. 8. Mis on genoomika? Milliseid meetodeid kasutatakse genoomika-alastes uuringutes? Genoomika ­ molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega; rakendades meetoditena rekombinantse DNA tehnoloogiat ja sekveneerimist ja bioinformaatikat nukleotiidsete järjestuste assembleerimiseks, funktsiooni ja struktuuri analüüsimiseks. 9. HGP (Human Genome Project) ja HapMap projektid ­ mida uuritakse ja millised on eesmärgid?

Bioloogia → Geneetika
27 allalaadimist
Kodune kontrolltöö-Maailm 1920-1937
2
odt

Kodune kontrolltöö “Maailm 1920-1937”

konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Kodune kontrolltöö- Maailm 1920-1937-
2
odt

Kodune kontrolltöö: “Maailm 1920-1937”

konflikti olemus:Jaapan esineb agressorina 4. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p Saksamaa Itaalia NSVL 2, 3, 4, 9, 11 1,6, 7, 10 5, 8, 12 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fasism 12 kollektiviseerimine 5.Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Võim koondub ühe inimese kätte, üheparteisüsteem, hirmuvalitsus 6.Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigit. 2p Demokraatia: rahvas on iseseisev, riigivõim kuulub rahvale, vaba ajakirjandus, mitme partei süsteem.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Maailm kahe maailmasõja vahel
4
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Adolf Hitleriga · Õllekeldriputs-1923 üritas Hitler mÜnnchenis riigipööret korraldada, mäss suruti kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine · Rassipuhtus: juutide tagakiusamine · SS ehk kaitsemalev · Gestapo ehk riiklik salapolitsei · Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa · 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL

Ajalugu → Ajalugu
152 allalaadimist
Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule
2
doc

Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule?

Hitleri võimule tulekuga 1933. aastal oli selge, et on vaja tähelepanu pöörata Saksamaale, kes oli just ülesaanud majanduslangusest ning kohe tuli peale majanduskriis, mis viis majanduse uuesti halba seisu. Saksamaal süüdistati majandukriisis vabariiki ja see oli ka tõukeks Hitleri võimuletulekule. Ja oli ju Hitleri raamatus ,, Mein Kampf" kirjas natsi ideloogia põhiideed, et aaria rahvale tuleb võita juurde maad ja et nende rahvus on ülim ning tuleb tagada rassipuhtus. Tema maha rahustamiseks ajasid lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga lepituspoliitikat, kuid kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Hitlerile oli esimeseks takistuseks Versailles rahulepingu revideerimine, sest Hitler ei saanud ennem oma vallutuspoliitikat ajama hakata, kui polnud sõjaväge. Nii seatigi 1935. aasta märtsis sisse ülidine sõjaväekohustus, mis oli otsene rahulepingu tingimuste rikkumine, sest

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
12-klassi lähiajaloo õpitulemused kokkuvõtvalt
12
odt

12. klassi lähiajaloo õpitulemused kokkuvõtvalt

Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist. Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg. 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus, agressiivne välispoliitika) Adolf Hitler – Saksa poliitik, diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus) Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,) Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32. president. (demokraatlik) Konstantin Päts – Eesti esimene president. (karmikäeline, arukas) Jaan Tõnisson – riigiteadlane, poliitik, õigusteadlane. (isekas, põikpäine, agressiivselt ründas)

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
5
doc

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik. 6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine. 8) kollektiviseerimine- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks. 9) viisaastak- Industrialiseerimise tulemusena hakati majandust arendama viisaastakute kaupa, 1921 aastal alustatud Uus majanduspoliitika oli Stalini jaoks liiga kapitalistlik.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Maailm II maaimasõja vahel
5
odt

Maailm II maaimasõja vahel

vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek. Saksamaa pealetungil Poolasse ja NSV Liitu langes sakslaste kätte miljoneid Ida-Euroopa juute. Juudi rahvusest inimesi diskrimineeriti juba sõjaeelsel Saksamaal, kuid nüüd käivitas Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920. aastatel, kui ta võimule pürgis, kuna ta nägi neis ohtu

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
AY Kungla Eugeenika Selts
11
doc

AY Kungla Eugeenika Selts

Lellepit, Villem Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit M.Bresowsky't. Meditsiiniajaloolase Ken Kallingu uuringud kinnitavad Olari väidet, et Eesti eugeenikaideed said alguse sajandivahetusel. Kalling peab eugeenika ja Eesti Eugeenika Seltsi sünni eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on? Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja poliitiku ning raamatu ,,Jaan Tõnisson töös ja võitluses" kirjutanud prof Hans Kruusi (1891- 1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia) Seost karskusliikumisega kinnitab ka asjaolu, et 1925. a muutus Eesti Karskusliidu ajakiri ,,Tulev Eesti" (vastutav toimetaja V

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
1 allalaadimist
AJALUGU-I ja II maailmasõda
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

KÕRGEMAL üksikisikul polnud nende asemele tuli riiklik - Üksikisikult võeti omand ÜKSIKISIKU HUVIDEST tähtsust meelsusjärelvalve - Klassihuvid tuli allutada - Majandus oli riigi rahvuse huvidele kontrolli all (nelja aasta - Ametiühingud kaotati plaanid) - Töölised pidid kuuluma - Rassipuhtus korporatsioonidesse, mis - Hitlerjugend, SS, Gestapo olid riigi kontrolli all - Rahvast hirmutati - Rahvast hirmutati - Sisevaenlased: RAHVA HIRMUTAMINE salapolitsei ja salapolitseiga demokraatlike riikide SISE-JA koonduslaagritega - Teisitimõtlejaid jälitati pooldajad, spioonid

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
102
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

II ÜLESANDED 1. Diktatuuririikide iseloomulikud tunnused 1.1. Paigutage järgmised märksõnad numbritega õige riigi alla. 3p 11-12 õiget 3p; 9-10 õiget 2p; 7-8 õiget 1p 1 duce 7 korporatiivne süsteem 2 Führer 8 Gulag 3 natsionaalsotsialism 9 Gestapo 4 rassipuhtus 10 sõda Etioopiaga 5 viisaastak 11 Kristallöö 6 fašism 12 kollektiviseerimine Itaalia Saksamaa Nõukogude Liit 1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Iseloomulik joon a b 2. Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb

Ajalugu → Ajalugu
180 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused ­ tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi 28 peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad. · ametlik ideoloogia;

Ühiskond → Ühiskond
178 allalaadimist
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

kapitalismi. Ta rajas hulga väiksemaid äriettevõtteid. Ta andis välja ka nädalalehte, mida levitati ka Aafrikas, aga mitte paljudes sealsetes riikides, kus see keelatud oli. Selle sisu oli segu retoorikast, uudistest ning mustade kangelastegudest. 1914. a loodi ka organisatsioon UNIA (Universal Negro Improvement Association). 1921. a oli sellel juba 6 miljonit liiget ning osakondade võrk mustade linnaosades. Liikumise seisukohad oli üpriski separatistlikud – nt neegrite rassipuhtus ja rasside eraldiarengu printsiip. Ta ülistas sealjuures Ku Klux Klani. 1920. aastal valiti Garvey tema poolehoidjate poole pidulikult Aafrika presidentiks, loodi ka Aafrika leegion, mis pidi vabastama kontinendi eurooplaste ülemvõimu alt. New Yorkis toimus isegi selle paraad. Garvey jagas välja ka tulevase riigi uusi tiitleid ning nende hoidjad said ka juba ülimalt korralikku palka. 1919. a kontekteerus ta Libeeria valitsusega: ta pakkus sellele raha, aga soovis UNIAle saada maad

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused ­ tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks "väärtusetute" inimeste likvideerimine, eutanaasia, steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid). Kui võrrelda fasistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun