sportlasega, peaks igaüks olema teadlik ohtudest seotud erinevate spordialdega ja nende vältimisest. Spordivigastuste valdav enamus on tingitud ülekoormusest, ületreeningust või ebaõigest venitamisest. Seega on paljud, et mitte öelda kõik sporditraumad ennetatavad. Vabaaja spordivõimalustega saab tutvuda erinevatel Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada Jalgrattasõit on üks levinumaid liikumisharrastuse vorme, mis iga aastaga üha suuremat populaarsust võidab. Jalgrattaga sõitmine tugevdab eriti sääre-, reie- ja tuharalihaseid ning suurendab üldist füüsilist vastupidavust, liikumine värskes õhus tagab aga hea enesetunde ning tekitab meeldivaid emotsioone. Jalgrattasõit ei nõua
Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei saa tõsta) vastu luud ja pigistatakse kõrvale surudes. 5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet. Pigistamine on kõikide massaaziliikide põhivõtteks. Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted. Lihast haaratakse, tõstetakse ja nihutatakse oma loozis. Muljumine ergutab verevarustust nii masseeritavas alas kui ka naaberpiirkondades, parandab
haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Hemoglobiini kontsentratsioon on naistel keskmiselt 10–15% väiksem kui meestel. Hemoglobiini suhteliselt madala taseme peamiseks põhjuseks naistel võrreldes meestega peetakse naiste madalat testosteroonitaset. 5. Võrrelge naise ja mehe südame talitlust iseloomustavaid peamisi parameetreid võrdse suhtelise intensiivsusega kehalisel tööl. Võrdse absoluutse intensiivsusega submaksimaalsel koormusel (nt 50 W veloergomeetril) on naisel südame löögisagedus suurem kui mehel, südame minutimaht aga mehe omaga praktiliselt võrdne. Seega naisel kompenseerib südame suurem löögisagedus väiksema löögimahu. Seevastu võrdse suhtelise intensiivsusega koormuse (nt 60% VO2max) puhul on naise ja mehe südame löögisagedus sarnane, kuid naise südame löögi- ja minutimahud jäävad mehe vastavatele näitajatele märgatavalt alla. Kehalisel tööl saavutatav maksimaalne minutimaht on naisel samuti 20–23% väiksem kui mehel. 6
Sõudmisliigutus on sellisel juhul nii paremal kui ka vasakul kehapoolel ühesugune. Kui mõlemad käed ja jalad teevad ühesugust liigutust, on seda parem ära õppida. Samuti parandab paariaerusõudmine mõlema käe aeru tunnetust ja koordinatsiooni. Üksikaerusõudmine aga võib tekitada sportlase kehaehituses asümmeetriat. Sõudmine on oma olemuselt tsükliline spordiala, kus üks tsükkel on tõmme. Tempo iseloomustab tsükli pikkust ja tempot arvestatakse tõmmete arvu järgi minutis. 27 Üks tõmbetsükkel koosneb: • Tõmme - Aerulabad keeratakse risti veega ja asetatakse vette ning tõmmatakse paat liikuma. • Ettesõit - Aerulabad keeratakse lapiti veega ning sõidetakse pingiga ette tõmbe alguse asendisse. Tippspordis jaguneb tõmme veel väiksemateks osadeks- aerude vette asetus-tõmme-aerude veest väljavõtt.
andmine sellest, mis meeldib ja mis mitte. Erutumise märgiks naisel on kõdisti kõvastumine e. erektsioon ning tupe välisava niiskumine, mehel kõvastunud e. erigeerunud suguti. Nii mehe kui naise suguelundid eritavad seksuaalse erutuse ajal lima, mis teeb suguelundid libedaks ja suguühe võimalikuks. Sugutist see niiskus eelmängu ajal tavaliselt kaob, kuid naise tupp püsib niiskena.Erutumise ajal kasvab kogu organismis lihaste pinge, kiireneb südame löögisagedus ning pisut tõuseb ka vererõhk. Ülakeha nahaalused veresooned laienevad, tekib punetus, naise rinnanibud kõvastuvad. Tugevalt suurenenud verevarustus põhjustab tupe ja häbememokkade verepaisu ja turse. 2. Suguühe (coitus) Õhtumaades on kõige tavalisemaks suguühte asendiks selline, kus naine lamab selili ja mees kõhuli tema peal, toetudes küünarnukkidega voodile. Naise reied on laiali ning ta tõmbab oma põlved konksu või tõstab sääred nii üles kui võimalik. Mees peab
.......................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................
hommikuvõimlemiste- ja füüsilist pingutust nõudvate taktikaliste harjutustega on võimalik arendada oma kehalisi võimeid. Ajateenistuse alguses ei ole sõdurite füüsiline vorm kaugeltki ühesugune ja sellepärast on allüksuse ülematel raske üles ehitada kehalise kasvatuse tunde selliselt, et kõikidele oleks tagatud optimaalne koormus. Iga sõdur saab üldise ülevaate oma füüsilisest vormist peale KV kehaliste võimete kontrolltesti sooritamist. INDIVIDUAALNE TREENING Sihipärase individuaalse treeninguga on võimalik organismile anda koormust, mille mõju (olenemata treenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagada kehaliste võimete areng. Teades üldisi treeningu põhimõtteid- ja kehalise koormuse mõju organismile on võimalik: · koostada lähtuvalt vajadustest individuaalne treeninguprogramm; · tõsta teadlikult oma treenitust; · vältida ületreeningust tingitud väsimust;
Stanly Hall oli pioneer liikumises , mis formuleeris noorukite teooria. Tema kaheosaline töö “Noorukid” kirjastati 1941.a.. Kuigi see oli väga populaarne ja kutsus esile palju arutelusid, toetus ta siiski Halli populaarsetele seisukohtadele. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Samas areneb ühiskond edasi järjest kiiremas tempos ja see seab lastega tegelevatele inimestele ette ülesande kasvatada lapsi mitte antud momendi vajadusi arvestades vaid võttes arvesse ootusi, mida esitab ühiskond 20 30 aasta pärast. Küsimused arutlemiseks ja mõtlemiseks: Kui kaua on inimene veel laps? Mis seda näitab?
made ringsoontesse paigutatud tõkkerõngastega 4. Kahe- purunemise. Rõngaste pöördumist tõkestatakse kolvi taktilistel mootoritel on kolvi juhtpinnas aknad või välja- soonde keermega kinnitatud tihvtidega (vt. joon. 9, b). lõiked küttesegu juhtimiseks karterist ülevoolukanalisse. Kolb ja kolvirõngad (välja arvatud kõige ülemine, mis Kuna kolb peab mootoris tuhandeid kordi minutis kroomitakse) kaetakse sissetöötamise parandamiseks õhu- muutma oma liikumissuunda ja samas puutub ta kokku kese tinakihiga. kuumade gaasidega, siis peab ta olema valmistatud kergest Keps on vahelüli kolvi ja väntvõlli vahel; ta sepistatakse ja hästi soojust juhtivast materjalist. Nendele nõuetele enamasti legeeritud terasest. Keps koosneb ülemisest ja vastab ränisisaldusega alumiiniumisulam