füüsiline koormus, proteiinide piiramine ja tasakaalus veresuhkrud on olulised tegurid pirdudamaks kroonilise neerupuudulikkuse kiiret süvenemist. Rasvhapped ja glükeemiline indeks Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja -jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi- ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega-3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega-6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt
fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab eruukhapet vähe või üldse mitte. Samas hinnatakse seda kõrge oleiinhappe sisalduse pärast. Paraku aga sisaldab see õli palju väävlit ja seetõttu rääsub kergesti, rapsiõliga küpsetatud toidud lähevad ka suhteliselt kiiresti hallitama. Rapsiõli sisaldab 5% küllastatud rasva, 57% oleiinhapet, 26% omega-6 rasvhapet ning ka 10-15% omega-3 rasvhappeid. Rapsiseemned ise sisaldavad 35-45% õli. Ka selle õli tervislikkust on kahtluse alla seatud. On väidetud, et õli deodoreerimise ehk lõhnatuks muutmise protsessis muutuvad selles sisalduvad omega-3 rasvhapped kergesti tervisele kahjulikeks transrasvadeks - sarnasteks nendele, mida leidub enamuses margariinides ja mida teadlik toituja väldib. Üks uuring leidis, et ,, südamesõbralik" rapsiõli toob tegelikult kaasa E-vitamiini puuduse, mida on väga vaja südame-veresoonkonna tervise säilitamiseks1
6 15.5 11 Mais (terad, jahu) 86 14.2 16 9.5 Segavili (25% hernest) 86 13.1 14.6 15.7 Nisukliid 86 11.2 11.5 16.7 Rukkikliid 86 10.8 12 16 Söödahernes 86 13.7 15.5 25 Vikk 86 13.8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2 Rapsisrott 90 11.7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50
9 3,2 58 65 8,7 0,56527 9,2 0,11 0,6725 hõlju/lainetus 8 3,36 07 70 10 9,4 0,12 0,6997 hõlju/lainetus 0,6304 3,44 98 Materjal: rapsiseemned Materjali kaal: 250ml = 181g Materjali tihedus: 1207 kg/m3 6 M. keskmine diameeter: 0,00159 m Materjali keskmise diameetri leiame järgnevalt: n ∑ di 1 de= n n – osakeste arv (5) di – i-nda osa diameeter, m (1.5, 1.8, 1.35, 1.75, 1.55 mm) (1,5+1,8+1,35+1,75+ 1,55) de= =1,59 mm=0,00159 m 5 Määrame osakese tiheduse ρkk Ɛ =1−
Bakterid konverteerivad peensooles koliini TMA-ks. Maks konverdib TMA mittelõhnavaks ühendiks. Probleem tekib, kui söödaga antakse TMA-d või TMA prekursoreid (koliini, sinapiini). Kanad, kellel on defektne FMO3 geen ei tooda piisavalt ensüümi, et oksüdeerida TMA mittelõhnavaks komponendiks. TMA kuhjub rebus, mistõttu tekib kalahaisuga muna. Pruunidel munejatel esineb see. Munad on ka kalamaitselised. Nende munad ei haise, kui neile ei anta TMA-d sisaldavat sööta (nt rapsiseemned). Kesk- Euroopas kasutatakse palju. 10% pruunidest munejatest esineb FMO3- geeni defekt ja nende munad haisevad, kui rapsiseemneid anda. Olemas on geenitest, mille abil saab tuvastada defektse geeni kandjaid. Aretusest on hakatud välja jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine. Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu. Kalaõlis on kõrge TMA tase
10. 50 p/s 123 mm 36,4 mm 1,4424 12 mm 4 mm 11. 55,1 p/s 140,5 mm 43,4 mm 1,6568 13 mm 4,4 mm 12. 60,1 p/s 164 mm 52,8 mm 2,0760 14 mm 4,8 mm 13. 65,4 p/s 117 mm 16,5820 14,5 mm 5 mm 14. 70,1 p/s 126 mm 21,3271 16 mm 5,6 mm Tabel 2. Materjaliga resti takistuse määramine Materjal rapsiseemned Materjali kaal 160 g , V=250 ml Materjali tihedus 640 kg/m3 Materjali granulomeetriline koostis keskmine osakese suurus = 1,45 · 10-3 m sage-dus Diferentsi Õhu Resti Kihi Kihi Kihi iseloomustus p/s aalmano kiirus, takistus, kõrgus h, poor-sus, meetri õhk, m/s prest, m näit, mmH2O mmH2O
lahusti. Õli saamine – külmpressimise (ei kuumutata üle 49 ºC töötlemise mkäigus) ja kuumpressimise meetod (temperatuur kuni 100 ºC). Kuumpressimist kasutatakse rohkem, sest see soodustab seemnetest õli kättesaamist. 3 3. KUUMPRESSITUD RAPSIÕLI TOOTMISE TEHNOLOOGILINE SKEEM Tooraine vastuvõtmine (rapsiseemned, rüpsiseemned) ja kaalumine. Mõõdetakse: õlisisaldust (60:40 kooki:õli. 40% baasiline – alumine piir, iga lisa % annab +1,5% hinda) valku (~40%) niiskust (6-9% piirides) vabu rasvhappeid (FFA) klorofülli (näitab seemne valmimisastet) glükosinolaate (mürgine ühend, jääb kooki) Seemnete silodesse paigutamine. Seemnete muljumine (lömastamine) – moodustuvad helbed
Umbes 25% kogu energiast 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? · Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik või, juust, lihatooted, pekk, täispiim ja -jogurt (1/3) · Monoküllastamata (rasvhappe osas üks kaksikside) ei sünteesita organismi poolt seemned, pähklid, rapsiseemned (1/3) · Polüküllastamata (rasvahappe osas 2 või rohkem kaksiksidet organism ei ole võimeline sünteesima, asendamatu rasvane kala, õlid, mais (1/3) Transrasvhapped - mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad (nt. hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad), mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes.
Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 49 2 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 50 Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud meetmete tõhusus on küsitav, kuna pole kindel, kas nende rakendamine tasub end ära, isegi kui meetmed võimaldavad vältida saastumist. Rapsi puhul mängib olulist rolli tehniline saastumine, kuna transpordi käigus lähevad rapsiseemned väga kergesti kaduma. Nõuanne transportida GM rapsi maherapsist eraldi ja nii, et neid autost kaduma ei läheks, on kindlasti kasulik nõuanne. Samas ei hoia see ära rapsiseemnete levimisohtu pinnase teisaldamise või loomade kaudu. Saagikoristuse käigus jäävad põllule kuni 300 kg/ha rapsiseemneid, mis võivad pinnases kuni 15 aastat säilida. Pinnases säilinud seemnetest võivad tekkida uued taimed, mille toodetud seemned omakorda pinnases säilivad
· küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%; · polüküllastumata rasvhapped 510%, sh asendamatud polüküllastumata rasvhapped vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud rasvhapped või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), täispiim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, rasv praadimiseks, palmi ja kookospähkli õli Monoküllastumata rasvhapped Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu, pekaanpähklid), arahhis ja neist valmistatud õlid ning avokaado Omega3 polüküllastamata rasvhapped Lõhe, heeringas, forell ja rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid. Omega6 polüküllastumata rasvhapped Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid ning mõned margariinid. Transrasvhapped Mõned küpsetamis ja praadimisrasvad (nt
rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%; Polüküllastumata RH 5-10%, sh asendamatud polüküllastumata RH vähemalt 3% toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine,
Näiteks on olemas mürgine lisaaine, mida kasutatakse arvukates toitudes ja jookides magustajana ja seda nimetatakse aspartaamiks. Seda peaks vältima muude põhjuste hulgas ka seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil. (GMO... 2014) Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud pikaajaliseks. (GMO... 2014) Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine
tingimata vajavad, kuid ise ei sünteesi. Rasvas lahustuvad 4 vitamiini (A, D, E, K) Rasv on energiaallikana vajalik vastsündinud loomadele, kelle seedeelundid ei ole veel täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede
Sügavkülmikus säilib jahvatatud kohv 1 kuu Turustatakse: - rohelist (toorest), - röstitud, - jahvatatud, - lahustuvat kohvi. Juuakse mõruda kohvina, lisades lisandeid nt koort, piima, kaneeli jne. Pagaritööstuses kookide sees. 12.Olulisemad õlikultuurid maailmas, Eestis. Sojuba 30%, palmiõli 24%, kookospähklid 7%, maapähklid 6%, puuvillaseemned 6%, rapsiseemned 7% Eestis rapsi kasvatamine peamine, siis õlilina 13.Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. Hiina, Saksamaa, Kanada, india, Prantsusmaa. 14.Õlide tootmine (ekstraheerimine, külmpressimine, kuumpressimine, hüdratiseerimine, rafineerimine, pleegitamine, hüdrogeenimine, fraktsioneerimine, desodoreerimine, töötlemine antioksüdantidega). Ekstraheerimine: - õli tooraine puhastatakse, - vajadusel kooritakse,
annaabi.ee 
