2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA. 1 elaniku kohta on suurim kalapüüdja ISLAND. 3. Kalavarude vähenemise põhjused. 1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2. Ülepüük 3. Maailmamere reostus 4. Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed. Territoriaalveed Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5
Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse
kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka *majandusveed rannikuriigile kuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid
väikeste paatide või laevadega lühema perioodi jooksul toimub peamiselt territoriaalvetest - territoorium, mis kuulub sellele riigile, 3-12 meremiili rannikust. Teised loata siseneda ei tohi. Eestis 12 meremiili(aga ka majandusvetest ) püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades tööstuslikus püügis ei oma tähtsust suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene)
Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. Avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega.
4)metsakõdu lagunemisel moodustub huumus,mis sisaldab toitaineid. 5)mets on asendameta loodusvara,sest ta annab kütte ja ehitusmaterjali ning toitu ning toorainet tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega TERRITORIAALVEED-on määratud laiusega(12 miili e.20 km)merevöönd,mis kuulub rannikuriigile. MAJANDUSVÖÖND-on väljaspoolt territoriaal merd asuv ja viimasega külgnev mere ala,kus riik võib arendada majandus tegevust(200 miili e.370 km.) AKVAKULTUUR-kalade jt.mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.(vetikad,teod,kalad) KÕIGE suuremad kalavarud on Vaikses ook.54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan,Peruu,Tsiili.ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island.Ida osas;Hispaania,Portugal ja Marokko. Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel)
norrameri), Lõuna Gröönima rannikuala, Usa ja Kanada ida rannikuala. Püügi piirkonnad Vaikses ookeanis Kanada ja Usa lääne rannikuala, Ida Aasia rannikuala, Lõuna Ameerika loode rannikuala. Ookeanipüük Venemaa, Jaapan, Usa. Rannapüük Ida ja Kagu Aasia, Hiina, Tai, Bangladesh. Majandusvöönd kuni 200 meremiili laiune rannikuala, kus kalapüük on lubatud rannikuriigi loal. Territoriaalveed kuni 12 meremiili laiune rannikuala, mis kuulub rannikuriigile, mis kuulub ka riigi territooriumi hulka. Kalarikkamad piirkonnad madalad rannikualad, kuni 200m, suurte jõgede suudme ala, külmade hoovuste piirkond, sest seal on küllalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalavaesemad piirkonnad süvaookean, lähistroopilise, polaarse ja ekvatoriaalse avaookeani pinnakihid, sest pole piisavalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalapüügi õiguste müümine kalapüügi õiguse müümine teistele riikidele, kuna ise ei taha
merealusest naftast asub madalas rannikuvööndis 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustavad 1/3 maailmamere pindalast Territoriaalveed Ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari jne. Kuni 12 miili (20km) ÜRO mereõiguste konventsioon jõustus 1994a., 60 riigi heaks kiitmisel Annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile Avameri on kõigile avatud Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC)
mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid. 5 ÜRO mereõiguste konventsioon Jõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne. Kalapüügi vormid Avaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10
Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka majandusveed - rannikuriigilekuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid
o Külm vesi on hapnikurikas kliimavöötmest (sealt saab välja lugeda hulga kõikumise ja o Ehk siis parimad tingimused Jõerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline peamised toitumisallikad). Et paremini kalavarusid majandada on Metsatüüp Peamised Riigid rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude. a
34.Mis on laeva jäätmekäitlusplaan? Mida sisaldab? Plaan peab aitama laevaomanikul kapteni jaoks välja töötada plaani, mis reostuse tekkimisel aitab hoida ära või vähemalt viia miinimumini negatiivne mõju keskkonnale ning mis vastaks allpool nimetatud regulatsioonidele. Plaan peab sisaldama tegevusjuhiseid erinevate reostusjuhtude (stsenaariumite) puhuks ja näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. Plaan määratleb, milline peab olema rannikuriigile saadetava esmase teabe sisu. Plaanis peab olema juba ettevalmistatud teatise vorm. 35.Mida sisaldab laeva plaan avariilise õlireostuse likvideerimiseks (SOPEP)? Plaan peab sisaldama tegevusjuhiseid erinevate reostusjuhtude (stsenaariumite) puhuks ja näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. Millal teavitada, mida teatada, peab ühtima kalda plaaniga
paigutatakse Euroopas maanteede koormuse ja dab ise toote või teenuse juurde. 148 keskkonna saastamise vähendamiseks konteine turule sisenemise tõkked e. sisenemistõkked (vä- rid vaheetapil autodelt raudteele või sisevee- liskaubanduspiirangud) - muudavad konkuren praamidele. 131 tide sisenemise turule raskeks: tollimaks, kvoot territoriaalveed - rannikuriigile kuuluv ranniku ja muud kaubanduspiirangud (sanitaarkontroll, mere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub patendid, keeruline bürokraatia jms). 111 riigi territooriumi hulka. 99 turum ajandus - majandussüsteem, kus tootjad ja toim eregioon - majanduslikult koos toimiv piir tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kok kond, tavaliselt keskuslinn või linnastu (linna- kulepitud hindade alusel. 86 regioon) oma tagamaaga
annaabi.ee 
