tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes • Territoriaalmeri- 12 meremiili rannikust ehk umbes 22km • Majandusvöönd- 200 meremiili ehk 370km. Rannikuriigil on seal alas õigus uurida, katsuda, kaitsta ja majandada • Mere reostumine ja kalavarude vähenemine- tankeriõnnetuste tõttu on merre sattunud tonne naftatooteid või naftat. Rannikute ääres olevad tööstusettevõtted reostavad samuti merevett. Prügi ning radioaktiivsed jäätmed.
piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks. ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest. ÜRO konventsioon garanteerib kaldariikidele õiguse luua majandusvöönd, mis ulatub kuni 200 meremiilini lähtejoonest. Majandusvööndi laius oleneb seega territoriaalmere ja külgvööndi laiusest.
1. Tehnoloogia on nii palju arenenud, et korraga saab püüda palju rohkem kui varem. 2. Ülepüük 3. Maailmamere reostus 4. Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed. Territoriaalveed Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4
Juristiktsiooni teostamine õigus kehtestada õigusakte ja õiguste maksmapanemine kontroll ja karistamisõigus. Majandusvöönd on peaaegu sama, mis avameri. Mõni riik võib aga nt tahta tehamingi puurimisplatvormi, kuhu üümber siis saab teha ohuvööndi. Majandusvöönd annab riikidele suured õigused ja rannikuriigid võivad seda kuritarvitada. Et rannikuriigid ei kuritarvitaks neile antud 'iguse siis on selleks konventsioonis ette nöhtud vajalik. ART 56 1. Rannikuriigil on oma majandusvööndis: a) suveräänne õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada meres ja merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid elus ja eluta loodusvarasid ning muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat; b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele;
6. Mida saab riigi valitsus teha rannikumere kalavarude säästmiseks? Nimeta vähemalt kolm võimalust. Mis vahe on majandusvetel ja territoriaalvetel? 1. Määratakse püügi piirmäärad 2. Piiratakse püügipäevade arvu 3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7. Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine? Monokultuuride kasvatamine põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja - kahjurite levikut. 8
ringiga sõitma, saab läbi sõita territoriaalmerest kuni lähtjooneni, see võib tõesti lühendada teekonda ja aega, mis kulub reisiks) ❏ Selline läbisõit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut (peatamine on keelatud, ei tohi ähvardada rannikuriiki ja ekspluateerida rannikuriigi loodusressursse) ❏ Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised: - ainuõigus kalastada ning ammutada muid merepõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse - suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis - rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele ❏ Territoriaalmerd läbivate tsiviillaevade suhtes võib rannikuriik teostada piiratud ulatuses nii kriminaal- kui ka tsiviiljurisdiktsiooni
53 haardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhi linnaregioon - vt. toimeregioon. mõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadus linna sisestru ktu ur - linna maakasutuse struk andlus, majandus- ja rahapoliitika ning ühis tuur. 58 raha. 36 180 majandusvöönd - kuni 200 meremiili laiune ran oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. nikumere riba, kus rannikuriigil on õigus loo 135 dusvarasid majandada. Kehtestati 1994. a. ÜRO mõis - suurmaavaldus, mille maad renditakse ta mereõiguste konventsiooniga. 99 lupoegadele tingimusel, et selle eest tasutakse m anufaktuur - tööstuse vorm, mille puhul toodan teo- või naturaalrenti. Eri looduslik-kultuurilis- gut valmistatakse suurtes ettevõtetes käsitsi. 107 tes piirkondades on mõisad üsna erinevad. 92
Vormid: algeline kalapüük (enese tarbeks), hajali rannikupüük (kalurikülades siseturu tarbes), kontsentreeritud rannapüük (suurte kalalaevadega), ookeanipüük (suurtootmine avaookeanil). Vesiviljelus inimestele vajalike veeorganismide ja veetaimede kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Kasvatatakse kalu, molluskeid (krabid, kaheksajalad), vähke (krevetid, krabid) ja nt vetikaid. Majandusvöönd kuni 200 meremiili (ligi 370 km) laiune osa rannikust, kus on rannikuriigil õigus uurida, kasutada, kaitsta ja majandada merel, meres, merepõhjas ja selle all asuvas maapõues leiduvaid elus- ja eluta loodusvarasid. See võimaldab piirata ka ülemäärast kalapüüki. Kui riik oma majandusvööndis kalu ei vaja, võib ta püüdmisõiguse rentida (Okeaania riigid) või müüa mõnele teisele riigile. Territoriaalmeri igale mereäärsele riigile kuuluv osa maailmamerest. See on rannaga rööbiti
asuvale merepõhjale ja maapõuele laineb rannikuriigi suveräänsus -‐ suveräänsete õiguste suurimaks piiranguks on õigus rahumeelsele läbisõidule -‐ selline läbisõit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohustada rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised: -‐ ainuõigus kalastada ning ammutada muid mereoõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse -‐ suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis -‐ rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele 30 Rahvusvaheline õigus 2015 1
Neil oli probleem, et selliste andurite keht pole kohustuslik, kui laev püüab ainult sisemeres, sisevetes - mis on sisemeri? Nad lugesid ÜRO mereõiguse konv art 5, mis räägib lähtejoontest, standardlähtejoon on rannik, Eestis selliseid laevu polegi, mis ainult jõesuudmes püüaks. Kalurid vaidlevad vastu. Juristi vaja, kes loeks ka konv artiklit 7 ja vaadata eesti merepiiride seadust, kus sirgetelähtejoonte põhimõte kasutusel. eestil on väga suur sisemeri, suur osa rannikumerest. Rannikuriigil on õ määrata äärmised poolsaarte tipud ja sirged nende vahel, mis sinna jääb, on sisemeri, edasi territoriaalmeri, seejärel majandusvöönd jne. Soovitab lugeda dokumendid, konventsioonid lõpuni, saad mehh-st täiusliku pildi. LOF 2000 _ Scopic Clause - kuidas kalkuleerida erihüvitist - KODUNE ÜLESANNE! Isikute kasutamine. vt kuidas isikute kasutamise tasud määratud, kui suured tasud, kuidas hinnata, millised olid kulutused ja erihüvitist võiks kirja panna.
merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. *Mandrilava- Kehtivad kõik avamere õigused, selle mandrilava osas , mis ulatub kaugemale kui 200 meremiili (kuni 350), kalastamine, navigatsioon, kaablite paigaldamine jne. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, mille kohta kehtib õiguslik erikord, mille järgi rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide
osutub. Territoriaalveed kuuluvad riigi maa-ala juurde ja neid kaitseb iga riik samuti kui maismaad. Võõraste riikide kodanikud ja laevad võivad territoriaalvetes viibida vaid omaniku otsesel loal - samuti nagu mujal selles riigis. Lubatud on küll võõraste laevade lühiajaline ja rahumeelne läbisõit territoriaalvetest, ent sedagi ette teatades ja omanikriigi kontrollile alludes. Majandusvöönd ei ole enam riigi osa, kuid rannikuriigil on selles suured eesõigused kalapüügiks ja maavarade kaevandamiseks merepõhjast. Laeva- ja lennusõiduks on majandusvöönd vaba kõigile, sealt läbisõit ei vaja rannikuriigi luba ja seda ei kontrollita. Venemaaga tuleb territoriaalvett jagada Narva lahes ja erilis vaidlusi sealjuures ei tekkinud, vahepealne meri jagati lihtsalt pooleks. Ka Soome lahe kitsamas osas, Tallinna ja Helsingi vahel, võiksid kokku puutuda Eesti ning Soome territoriaalveed
merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. Avameri - laevatatav veekogu, mis on avatud kõikidele riikidele. Pole ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Näiteks ookean. Ükski riik ei saa mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust. Avamereks loetakse mere kõiki osi, mis jäävad väljapoole riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest.
annaabi.ee 
