16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2. Rannapüük-kalurid elavad rannikuäärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-ja Kagu-Aasias, Norras
radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda tegelikult püüda ei tahetagi) kui püütakse krevette, siis iga kreveti kilo kohta on keskm, 5kg ,,süütuid kõrvalujujaid" Kalrikkad piirkonnad: külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad, jõgede suudmed, madalad rannikumered (seal on kõige enam hapnikku, väiksed veetaimed, veeloomad) Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Peamiselt kasvatatakse forelli, lõhet, angerjat Kalandus e kalamajandus- majandusharu, mis tegeleb kalade jm veeorganismide püügiga, sh veetaimede kogumise, töötlemise, kalatööstuse, turustamise ja kasvatamisega.
Kalapüük, ümbetöötlemine, müük tarbijale. Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi.
90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega.
jäätmete ja keemiarelva varude uputamine maailmamerre kalavarude vähenemine merevee reostus; ülepüük 9. Maailma tähtsamad kalapüügi ja vesiviljeluspiirkonnad. Maailma juhtiv püügupiirkond on Vaikne ookean ja selle loodeosa, kust saadakse üle poole maailma kalatoodangust ning selle saagi püüavad Aasia riigid (Hiina,Indoneesia, India jne). Kalarikkad kohad on madalad rannikumered. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. 10. Maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid ning maailmamere kaitse vajalikkus. Põhimõisted: vegetatsiooniperiood kasvuperiood põllumajanduse spetsialiseerumine omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus
Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalarikkad Kalavaesed madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja süvaookean lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Tähtsamad püügipiirkonnad Maailmamere ja siseveekogude osa kalanduses Kalapüük (mln t) 93,5 91,3 1) maailmameri 86,1 82,5 2) siseveekogud 7,4 8,8
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3
Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe
Idaosad aasta vaesed. Viljakamad on saaki aastas (nisu, läbi sademerikkad. Talved mahedad jõesetetest kujunenud mais, riis, puuvill) +10 kuni +15, suved soojad +25 kuni lammimullad. Rannikumered +30. Sademeid aastas 1000-3000mm. kalarikkad, Võib esineda orkaane ja taifuune. püütakse merevähe
põhjaosas valitseb lähisarktiline kliima, kus talv on tuuline, niiske ja mitte eriti külm, suvi jahe ja niiske. Kesk-Norra rannik Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas.
kohtusüsteem ja seadusandlus, kuid riigipeana tunnistati Inglise kuningat. 14. Millised riigid võitlesid aktiivsemalt oma iseseisvumise nimel? Iirimaa ja India 15. Majanduse tõusu põhjused Prantsusmaal. Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks tööstusriigiks, kus arenesid kiiresti uued tööstusharud. Lisaks olid Prantsusmaal ka kalarikkad rannikumered. 16. Mille poolest erines Prantsuse riigikord Suurbritannia omast. Erinevalt Suurbritanniast (parlamentaarne monarhia) kehtis Prantsusmaal vabariik. Valitsused ei olnud stabiilsed, tegutses palju parteisid ning valitsus vahetus umbes iga poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses palju parteisid ning poliitiline elu oli väga kirev. 18. Kuidas moodustati Rahvarinde valitsus? Kui kaua ta valitses?
mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. sooldumine väetamine, mürkkemikaalid rasked masinad, mis rikuvad maapinda 57.Maailma tähtsaimad kalapüügipiirkonnad: Madalad rannikumered-pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnad, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmealas. 58.Kalanduse vormid: Rannikupüük kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias Ookeanipüük hakkas levima 20
· Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks. Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab
· · 12 KALANDUS · · Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab
Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe. Maavaradest kaevandatakse Hiina lõunaosas kivisütt ja metallimaake, Kagu- Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti. Seal on kõrgelt arenenud tööstuspiirkonnad ning need on ka populaarsed puhkepiirkonnad. Suuremad linnad: Shanghai, Hongkong, Atlanta, Miami, Sydney, Canberra. Siiski esineb ka keskkonnaprobleeme. Tihe asustus koormab looduskeskkonda üle. Esineb
7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat. Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Millist m6ju avaldab mussoonkliima p6llumajardusele? 8) On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond
maaharimiseks veidi kehvemad, see-eest on seal palju häid karjamaid. Niiskemal ja tuulisemal läänerannikul ning mägedes on levinud kanarbikunõmmed, kus karjatatakse lambaid. (9) Lääne-Euroopas on kliima pehme. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. (19)
annaabi.ee 
